KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-389 Haldusasi K.K.’i kaebus Harju Maavalitsuse 20.11.2007 kirj

§ 11lg 31 p 5).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri K.K.’ile esindaja Andres Hallmägi kaudu. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on K.K.’il õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (

§ 11lg 8; § 471).

KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 27. veebruari 2008 määruses kohus leidis, et kaebuse lahendamine võib teoreetiliselt kuuluda halduskohtu pädevusse, tasutud on riigilõiv ning et tuvastamiskaebus on esitatud

§ 9

lg-s 5 sätestatud tähtajal (vaidlustatud toimingutest teada saadud väidetavalt 25.01.2008, kaebus kohtule esitatud 25.02.2008). Samas, kuivõrd kaebuse esitaja oli jätnud märkimata oma põhjendatud huvi vaidlustatud toimingute osas tuvastamistaotluse esitamiseks, siis jättis kohus kaebuse käiguta ja andis selle esitajale puuduse kõrvaldamiseks aega 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Sama määrusega jättis kohus ka rahuldamata K.K.’i esialgse õiguskaitse taotluse.

2. veebruari 2008 määruses kohus märkis järgmist: „Kaebusest nähtuvalt esitas Tallinna Linnavalitsus 04.10.2007 kirjaga nr LV-1/4345 maavanemale heakskiidu saamiseks ja detailplaneeringu avalikul väljapanekul ülesjäänud vastuväidete lahendamiseks Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu. Harju maavanem andis oma seisukoha detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ning planeeringu seadusele vastavuse kohta 20.11.2007 kirjaga nr 2.1-13k/
3. Planeerimisseaduse (PlanS) § 23 lõike 6 alusel ei saanud maavanem detailplaneeringule oma heakskiitu anda, ning palus oma kirjas välja selgitada Keskkonnaministeeriumi tahteavaldus Soone oja kalda ehituskeeluvööndi vahendamise osas (punkt 3), kuna see ei ole arusaadav. Samuti anda selged ja põhjendatud seisukohad küsimustes, milline on munitsipaalomandisse taotletava Mäepealse tänava teenindamiseks vajaliku maa-ala suurus ja piirid ning kes on krundi pos 12 tulevane omanik (punkt 5). Tallinna Linnavalitsus saatis oma 09.01.2008 kirjaga nr LV-1/4345 detailplaneeringu teistkordselt Harju maavanemale järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. 24.01.2008 kirjas nr 2.1-13k/07/5663 Harju maavanem leidis, et analüüsinud vastavust maavanema 20.11.2007 kirjas nr 2.1-13k/5663 esitatud märkustele, on Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringus arvestatud kõikide maavanema kirjas esitatud märkustega, samuti on maavanem nimetatud kirjas selgitanud, et maareformi seaduse § 13 kohaselt kui maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kompenseeritakse see maa hindamise seadusega sätestatud korras. Kirjas selgitatakse ka kohaliku omavalitsuse õigusi kinnisasja üldistes huvides sundvõõrandamise küsimuses, mis tulenevad sundvõõrandamise seadusest, juhul kui omanikuga ei jõuta kokkuleppele. Lähtudes maavanema pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 23 lõike 6 andis maavanem heakskiidu Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks. Kaebuse esitaja taotleb Harju Maavalitsuse 20.11.2007 kirja nr 2.1-13k/5663 „Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu järelevalve“ ja Harju Maavalitsuse 24.01.2008 kirja nr 2.113k/07/5663 „Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu järelevalve“ kui toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuse alusel tõlgendab kohus, et kaebuse esitaja väite kohaselt on Harju maavanem 24.01.2008 kirjas nr 2.1-13k/07/5663 jätnud arvestamata 20.11.2008 kirja nr 2.1-13k/5663 punktides 3 ja 5 tehtud märkustega. Kaebuse esitaja leiab: „Maavanem märkis õigesti, et planeeringuvaidlus jäänuks olemata kui maareform oleks kohaliku omavalitsuse poolt läbi viidud õigeaegselt. Vaidlusaluse maa tagastamisega on põhjendamatult viivitatud ja seetõttu on olukord maa tagastamise küsimuses oluliselt muutunud ja seda ei saa võtta aluseks maa tagastamise küsimuse lahendamisel. Maavanem on asunud 24.01.2008 kirjaga seisukohale, kus õigustatud subjekti poolt varasemalt algatatud detailplaneering ja sellega kaasnev õiguskindlus on saanud maavanema poolt veto ja maavanem on asunud toetama meelevaldselt hilisemat planeeringut, mis rikub omandireformi eesmärke ja prioriteetsust. Harju Maavanem on jätnud tähelepanuta asjaolu, et pos 12 kuulub õigustatud subjektile tagastavate maade hulka. Selles osas kehtestas Tallinna Linnavolikogu
4. juuni 2003 otsuse nr 209 alusel „Akadeemia tee, Raja tänava ja Mäepealse tänava vahelise ala planeeringu“. Tänase päevani on maareform läbi viimata. Lisaks antud alal (pos 12) ei ole kõrg- ega madalhaljastust. K.K. on seisukohal, et planeeringut ei tohi edasi menetleda seni, kuni on omandireform on lõpetatud /…/See tähendab, et kohalik omavalitsus on rikkunud õigustatud subjekti huve juba eelmise planeeringu kehtestamisel. Samas olukorra muutus ei anna õigust käituda teisiti kui maareformiseadus ette nägi selle jõustumisel. Sarnaselt pos 12 on Harju Maavanem asunud seisukohale, et kui vastuvõetav planeering näeb tulevikus ette TLPA hinnangul liikluskoormuse kasvu planeeringu kehtestamisel ümberkaudses piirkonnas, siis ei lahendata seda küsimust tasakaalustatult, vaid seda püütakse lahendada teiste (nt õigustatud subjekti) arvelt. Antud seisukoht on väär, sest kui õigustatud subjektile oleks maa tagastatud õigeaegselt, siis oleks olukord teine ja sellised lahendused, mida püütakse täna iga hinna eest läbi suruda, ei oleks võimalikud. Antud olukorras, kus eelistatakse Tehnoloogiapargi vajadusi ja temale sobivaid lahendusi arvestamata õigustatud subjekti vajadusi, on väär ja rikub õigustatud subjekti õigusi. 2 Tänase päevani ei Tehnoloogiapark soovinud õigustatud subjektiga tõusetunud probleeme lahendada“. Kohus leidis määruses, et vaidlustatud kirjadest ei nähtu õiguslikku alust, mis annaks kaebuse esitajale õiguse taotleda Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu peatamist, kuni kaebuse esitaja osas ei ole maareformi läbi viidud, ning et kaebuse esitaja osas läbiviidava maareformi läbiviimise vaidlustamine ei ole ka antud kaebuse esemeks. Toodud asjaoludel oli kohtule täiesti arusaamatu, milles võiks seisneda kaebuse esitaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. „Kaebaja on kaebuses esitanud oma vastuväited maavanema 24.01.2008 kirjas esitatud seisukohtadele, milles maavanem on analüüsinud 20.11.2007 kirjas tehtud märkusi ja neile saadud vastuseid, kuid kaebaja esitatu ei ole kohtu hinnangul vaadeldav kaebuse esitaja põhjendatud huvina maavanema vaidlustatud kirjade õigusvastasuse tuvastamiseks, vaid põhjendusena toimingute väidetavast õigusvastasusest. Seega tuleb kaebuse esitajal kaebust täiendada ja kohtule selgitada, millele tuginedes ta üldse leiab, et Harju maavanema 20.11.2007 kiri kui toiming, mis oli adresseeritud Tallinna Linnavalitsusele, rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kui kirjas oli märgitud, et kohalikul omavalitsusel on võimalik järelevalve teostaja seisukohaga mittenõustumisel esitada eriarvamus Siseministeeriumile vastavalt PlanS § 23 lõikele
5. Samuti tuleb selgitada, kuidas rikub 24.01.2008 Harju maavanema kiri kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja eelkõige - mis on kaebuse esitaja põhjendatud huviks selle õigusvastasuse tuvastamisel ning mis selline tuvastamine kaebuse esitajale tema õiguste edasisel kaitsmisel annab, kui tuvastamine on nagu juba märgitud fakti konstateerimine, millest ei järgne õiguslikke tagajärgi ei kaebuse esitajale ega vastustajale, ning planeeringu kehtestamise üle otsustab kohalik omavalitsus. 24.01.2008 kirjas oli märgitud, et planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on vastuväiteid esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse seaduses sätestatud korras.“
6. K.K.’ile esindaja Andres Hallmägi on kinnitanud määruse kättesaamist 28.02.
7. Ta on saatnud kohtumäärusele digitaalselt allkirjastatud vastuse tähtaegselt, 14.03.2008 ja kõrvaldanud ka kaebuse puuduse, st selgitanud oma põhjendatud huvi. Kaaskirjas on kaebaja näidanud ekslikult küll haldusasja numbriks 3-07-1568, kuid arvestades K.K.i kaebuste paljusust on tegemist ilmselt inimliku eksitusega ja pole kahtlust, et tegemist on siiski vastusega haldusasjas nr 3-08-389
8. veebruaril 2008 tehtud määrusele. Määruskaebust esialgse õiguskaitse määruse osas esitatud ei ole ja käesolevaks ajaks on ka selleks ettenähtud tähtaeg möödas.
9. K.K. põhjendab vastuses oma huvi vaidlustatud toimingute osas tuvastamistaotluse esitamiseks alljärgnevalt. Märgitud kirjade vaidlustamise tingivad praegu Riigikohtu menetluses K.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse
10. aprilli
11. a. korralduse nr 863-k „Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu algatamine“ tühistamiseks ja Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks detailplaneeringu algatamisega hõlmatud maaüksus tagastamise otsustamiseks.
12. märtsil
13. a. esitas K. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse
14. märtsi
15. a. korralduse nr 9656-k ja
16. märtsi
17. a. korralduse nr 704-k märgitud detailplaneeringuga hõlmatud maa tagastamiseks.
18. juuli
19. a. määrusega lõpetas Tallinn Halduskohus menetluse Tallinna Linnavalitsuse
20. aprilli
21. a. korralduse nr 863-k tühistamise nõude osas seoses kaebetähtaja rikkumisega ning otsustati jätkata kohustamistaotluse menetlemist. K. määrusega ei nõustunud ja esitas määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse.
22. detsember
23. a. määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määruse muutmata. K. Ringkonnakohtu määrusega ei nõustunud ning esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus määruse tühistada, lugeda kaebus esitatud tähtaegselt ning võtta asi 3 menetlusse.
24. veebruari
25. a. määrusega nr 3-7-1-3-631 võttis Riigikohus määruskaebuse menetlusse. Samuti tingib märgitud kirjade vaidlustamise K.i kaebus „Tallinna Linnavalitsuse
26. juuni
27. a. korralduse nr 1323-k Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu osalise vastuvõtmise“ tühistamiseks ja Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks tagastada õigusvastaselt võõrandatud maaüksused (haldusasi nr 3-07-1568). Kaebuste põhisisu ja kaebaja huvi väljendub selles, et Tallinna Linnavalitsus tunnistaks omandireformi prioriteetsust planeerimismenetluste ees ja et enne uute planeerimismenetluste algatamist viidaks lõpuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlus. Omandireform on Tallinna Linnavalitsuse poolt läbiviidavate planeerimismenetluste põhjendusel veninud. Samuti riivab õigustatud subjekti õigusi asjaolu, et omandireformi läbiviimine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Antud juhul on tegemist õigusvastase viivitusega maa tagastamise suhtes otsuse langetamisel, sest maa tagastamise menetlus kestab planeerimismenetluse tõttu põhjendamatult kauem. Õigustatud subjektile maa tagastamise küsimuse lahendamisega viivitamine põhjendusega läbiviidavate planeerimismenetlustega viib olukorrani, mil Tallinna Linnavalitsus lükkab maa tagastamise määramata kaugusesse, algatades selle õigustamiseks üha uusi planeerimismenetlusi. Eeltoodu alusel on K. on sunnitud vaidlustama kõiki viidatud haldusasjade aluseks olevate tema õigusi rikkuvate korraldustega seotud kirju ja muid toiminguid, mille olemasolust ta teada saab.
28. Halduskohtusse pöördumise eelduseks on kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine ning oma õiguste ja seaduslike huvide kaitsmise vajadus.

§ 7

lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Antud juhul taotletakse kaebuses Harju maavanema toimingute (kirjad Tallinna Linnavalitsusele detailplaneeringu üle järelevalve teostamisel) õigusvastsuse kindlakstegemist. Kui kohus ka teeks kindlaks kaevatud toimingute õigusvastsuse, siis vastavast kohtuotsusest ei järgneks juriidilisi tagajärgi ei kaebajale ega haldusorganitele. Kohus ei teeks vastustajale mingeid ettekirjutusi ega paneks talle kohustusi. Just seetõttu nõuab

kaebuses oma põhjendatud huvi väljatoomist: mida kaebaja hakkab peale selle konstateeringuga, st kuidas ja milliseid õigusi ta kohtu poolt tuvastatuga edaspidi kaitseb. Isiku põhjendatud huvist peaks kasvama välja kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi (RK erikogu määrus nr 3-3-1-8-01). Tulenevalt

§ 11

lg 31 p-st 5 halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Seega peab kohus esimese asjana kontrollima isikul kaebeõiguse (antud juhul põhjendatud huvi) olemasolu. Selle puudumisel järgneb ülalmärgitud tagajärg.

1. Kohus märkis juba
2. veebruari 2008 määruses, et kaebuse esitaja ei ole maavanema kirjade adressaat ja maavanema seisukohtadel ei ole temale ka vahetut mõju, arvestades planeerimismenetluse spetsiifikat ja maavanema enda 20.11.2007 kirja p-s 6 märgitut. Kohus juhtis kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, nagu oli märgitud ka Harju maavanema 24.01.2008 kirjas, et kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 26 lg
3. Antud juhul Tehnoloogiapargi detailplaneeringut kehtestatud ei ole, selle peab kehtestama kohaliku omavalitsusüksuse volikogu, kes peab otsustama, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete (sh ka K.K.i) vajadusi ja huvisid ning kas seda üldse ja mis kujul saab kehtestada. Seega ainuüksi juba seetõttu ei puuduta Harju maavanema ja Tallinna 4 Linnavalitsuse kirjavahetus K.K.it – tema võimalikke õigusi ja huve puudutavat haldusakti ei ole veel kehtestatud. Ka need asjaolud, mida kaebaja on toonud välja oma vastuses kohtumäärusele, ei lükka ümber kohtu veendumust kaebaja põhjendamatust kohtusse pöördumisest. Pigem kinnitavad need nn otsitud ja umbmäärased põhjendused konkreetse, reaalselt realiseeritava põhjendatud huvi puudumist. K.K.i põhjendatud huvi käesolevas asjas ei ole kuidagi võimalik sisustada asjaoludega, et tal on ka teisi kohtukaebusi seoses Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu ja kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega, sh põhjusel, et omandireformi läbiviimine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Põhjendatud huvi Harju maavanema poolt Tallinna Linnavalitsusele adresseeritud kirjade õigusvastasuse tuvastamiseks ei sõltu ega sünni sellest, mis seisus on need teised menetlused või mida Riigikohus haldusasjas nr 3-7-1-3-631 edaspidi otsustab. Kohus on vastupidiselt kaebajale seisukohal, et K.K. ei ole „sunnitud vaidlustama kõiki viidatud haldusasjade aluseks olevate tema õigusi rikkuvate korraldustega seotud kirju ja muid toiminguid, mille olemasolust ta teada saab“. Kaebaja peaks vaidlustama üksnes neid, mis sel ajal tõesti tema subjektiivseid õigusi rikuvad või milleks tal on põhjendatud huvi, st neid haldusakte ja toiminguid, mille vaidlustamisel oma tema õiguste ja huvide realiseerimisele/kaitsmisele reaalne mõju. Oma ülejäänud energia oleks kaebajal õigem suunata tõhusale osalemisele pooleliolevas planeerimismenetluses. Käesoleval juhul Harju Maavalitsuse 20.11.2007 kirja nr 2.1-13k/5663 „Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu järelevalve“ ja 24.01.2008 kirja nr 2.1-13k/07/5663 „Tallinna Tehnoloogiapargi detailplaneeringu järelevalve“ kui toimingute õigusvastaseks tunnistamine ei võimalda kaebajal saavutada edu ei vaidlustes selle detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise või kehtestamise üle ega ka kiirendada kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist (pigem vastupidi) ega saavutada sedagi, et „enne uute planeerimismenetluste algatamist viidaks lõpuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlus“. Järelikult puudub kaebajal igasugune põhjendatud huvi käesoleva kohtukaebuse esitamiseks, mistõttu kaebus tuleb talle läbivaatamatult tagastada. Hurma Kiviloo Kohtunik 5