Obsah (7)

§ 445§ 468§ 162§ 164§ 173§ 174§ 129

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks 10.12. 2007.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2

§ 445

lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

§ 468

lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu hageja sissetulekut arvestades vajalik. Kohus annab kostjale elatusraha esimese igakuise makse tegemiseks jõukohase tähtaja, s.o. 20.12.

1. a. Ka elatusraha võlgnevuse tasumine on kohtuotsuse täitmise küsimus. Esimeseks elatusraha igakuiseks väljamakseks andis kohus kostjale tähtaja 20.12.
2. a. Hagi on esitatud 20.09.
3. a. Seega on elatusraha võlgnevuse arvestuslik ajavahemik 20.09.
4. a kuni 20.12.
5. a, kusjuures kostja on hagejale nimetatud vahemiku eest 2000 krooni tasunud (toim lk 39). Seega on võlgnevuse suurus 32 500 krooni (15 x 2300 = 34 500 - 2000). Võlgnevuse tasumine osamaksetena on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud, sest lisaks poolte ühisele pojale on hageja ülalpidamisel veel kaks alaealist last. Kostja ning tema abikaasa JK kanda on 38 276 kroonine laen. JK viibib lapsega kodus, saades emapalka, mille suurus 5 160 krooni. Kostja andmetel on tema palk 10 000 krooni kuus. Arvestades eeltoodut kogumis hageja võrdlemisi hea majandusliku olukorraga, pidas kohus võimalikuks määrata võlgnevuse tasumise osamaksete suuruseks 325 krooni kuus. Sellisel juhul saab võlgnevus tasutud umbes selleks ajaks, kui poolte ühine poeg on saanud täisealiseks. Kohus märgib, et poolte poja täisealiseks saamine võlgnevuse sissenõudmist ei mõjuta, sest elatis on hageja kasuks välja mõistetud.

§ 162lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega kostja, kuna

§ 164

lg 3 osundatud erisused ülalpidamisasja menetluskulude jaotamisel antud asjas puuduvad. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.Hagihind on

§ 129

lg 2 kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigilõiv tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, sest hageja oli elatusraha nõudelt RLS § 16 lg 1 p 2 alusel riigilõivust vabastatud. Kohtunik Epp Haabsaar