← Eesti

2-07-18415/5

Obsah (8)§ 415§ 317§ 142§ 444§ 367§ 468§ 173§ 162

2-07-18415 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetlu

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1 ja 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE

  1. mail
  2. a esitas AS Hansapank Tartu Maakohtusse hagi X vastu
  3. augustil
  4. a sõlmitud arvelduskrediidi lepingu nr 02-086441-KP alusel tekkinud võlgnevuse nõudes. Lepingu kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 4000 krooni kostja arvelduskontol nr XXXXXXXXXX Hansapangas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Arvelduskrediit võimaldas kostjale tehingute tegemise kasutades arvelduskonto negatiivset saldot krediidisumma ulatuses. Kostjal võimaldati krediidisummat kasutada kuni
  5. augustini
  6. a. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja tasuma lepingu sõlmimisel intressi 16 % aastas kasutuses olevast krediidisummast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu
  7. kuupäev. Kostja kohustus tähtaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist vastavalt hageja hinnakirjale. Kostja lepinguga võetud kohustusi ei täitnud.
  8. veebruaril
  9. a sulges hageja seoses võlgnevusega arvelduskrediidi kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 07-030828-KX alla.
  10. veebruaril
  11. a saatis hageja kostjale meeldetuletuse, paludes võla kustutada hiljemalt
  12. märtsiks
  13. a ning hoiatas, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse kustutamata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse kohtu kaudu.
  14. mai
  15. a seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 4 206,70 krooni, millest 3 689,46 krooni on põhiosa, 263,96 krooni on põhiosa viivis, 3,28 krooni on intress ja 250 krooni on menetlustasu. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista arvelduskrediidi lepingust tuleneva võlgnevuse 4 206,70 krooni ja viivise põhiosa võlgnevuselt alates
  16. maist
  17. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne

(14)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade koos hagimaterjalidega on
  1. märtsil
  2. a kostjale kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud arvelduskrediidi lepinguga (tl 7-8), väljavõttega arvelduskrediidi lepingu andmetest ja sooritatud operatsioonidest (tl 9-16), väljavõttega laenulepingu andmetest ja sooritatud operatsioonidest (tl 17-18), väljavõttega 2 hageja hinnakirjast (tl 19), võlgnevusest teatamise ja kohustuse täitmise nõude kirjaga (tl 20) ja kostjale saadetud laenukirjade koondiga (tl 21). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja

§ 367

, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS Hansapank hagi X vastu 4 206,70 krooni ja viiviste nõudes. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.