Obsah (5)
§ 630§ 440§ 162§ 165§ 4682-07-11324 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2008. a Tartu kohtumaja Tsiviilas
§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).
ASJAOLUD 23. märtsil 2007 esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu Tartu Maakohtule hagi K.P. ’i ja K.K. ’i vastu 22 168,00 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt jõustus Riigikohtu 17.05.2006.a määrusega Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 10.10.2005.a otsus kriminaalasjas nr 1-346/2005
(04260100250), millega tunnistati K.P. ja K.K. süüdi KarS § 118 sätestatud kuriteos. Nimetatud kuriteoga tekitasid kostjad kuriteoohvrile V.A. ile raske tervisekahjustuse. Ekspertarst Liia Tergem’i poolt 19.11.2006.a vastu võetud arstliku ekspertiisi otsuse nr 305861 kohaselt on V.A. ’il tagasiulatuvalt alates 01.04.2005.a tuvastatud vägivallakuriteo tagajärjel püsiv töövõime kaotus 60 % ulatuses. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti direktori 22.02.2005.a otsusega nr 46 hüvitati V.A. ile vägivallakuriteost põhjustatud ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust summas 2 477,00 krooni. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 06.02.2007.a otsusega nr 00034K/1 määrati V.A. ile hüvitis ajavahemikul 01.04.2005-31.20.2006.a vägivallakuriteost põhjustatud püsiva töövõimetuse tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulu eest summas 19 691,00 krooni. Kokku on pensioniamet V.A. ile kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks hüvitist maksnud summas 22 168,00 krooni. Hageja leiab, et kuriteoga tekitatud kahju nõue on V.A. ilt läinud OAS § 31 lg 1 alusel üle Eesti Vabariigile. Hageja palub kostjatelt välja mõista 22 168,00 krooni.
- märtsil 2008.a toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde ja tõi välja, et nõue kuulub rahuldamisele, kuivõrd hagi on kostjate poolt õigeks võetud.
- märtsil 2008.a saatis kostja K.P. kohtule taotluse, mille muuhulgas märgib, et võtab hagi õigeks. Seda avaldust kordas K.P. ka
- märtsil 2008.a toimunud kohtuistungil.
- märtsil 2008.a saatis kostja K.K. kohtule taotluse, milles palus kohtuistung läbi viia ilma tema kohalolekuta. Samuti avaldas kostja K.K. , et võtab hagi õigeks. KOHTU PÕHJENDUSED JA KOHTUKULUDE JAOTUS OAS § 31 lg 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. OAS § 31 lg 2 sätestab, et regressinõudeasjades esindab riiki sotsiaalminister. Sotsiaalministril on edasivolitamisõigus.
§ 440
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Eesti Vabariigi hagi K.P. ’i ja K.K. ’i vastu 22 168,00 krooni nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 22 168,00 krooni. Kohus leiab, et kuna hagi on esitatud kahe kostja vastu, tuleb kohtuotsuse parema täitmise tagamiseks kindlaks määrata, kui suures osas on kumbki kostja kohustatud väljamõistatavat summat tasuma. Hageja ei ole vastavasisulist taotlust esitanud, samuti ka mitte kostjad. Kohus on seisukohal, et kostjatelt väljamõistatav summa 22 168,00 krooni peavad kostjad tasuma solidaarselt, vastavalt VÕS §-ile 65.
§ 162
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 165
lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või - kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohtukulud jäävad K.P. ’i ja K.K. ’i kanda võrdsetel osades.
§ 468lg 1 p 1 kohaselt kuulub õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täitmisele.
Kohtunik