Tsiviilasi nr 2-07-49374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2008. a, Tart

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. novembril
2. a esitas OÜ P. maakohtusse hagi OÜ S. vastu
3. juunil
4. a sõlmitud ostumüügilepingu nr 03/07 alusel tekkinud võlgnevuse nõudes. Lepingu punkti 3.3 kohaselt kohustus kostja tasuma kaupade ja teenuste eest arvel näidatud tähtajaks kas ülekandega hageja arveldusarvele või sularahas hageja kassasse. Kuna kostja soovis arvel näidatust pikemat maksetähtaega, palus hageja kostja lepingulisel esindajal Raivo Pindil garanteerida arvete tasumine ajal, mil kostja on suuteline remonditeenuste ja kaupade eest esitatud arved tasuma. Kostja ei ole lubadustest kinni pidanud ega tasunud võlgnevust ka hageja meeldetuletustele vaatamata. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 45 193,05 krooni, millest 31 204,05 krooni on põhiosa võlgnevus ja 13 989 krooni on viivis rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja on esitatud hagiavalduselt tasunud
5. novembril
6. a riigilõivu 2500 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne ühe

§-st 319 loeb kohus menetlusdokumendi saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud esindajale. Eeldatakse, et dokumendi saajalt üldvolituse saanud isikul on ka menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lõige 1). Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse (VÕS § 155 lõige 1). VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2 Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga, sellele lisatud ostumüügilepingu nr 03/07 koopiaga (tl 7-9), arve nr 2403905 koopiaga (tl 10-11), arve nr 2403989 koopiaga (tl 12), volikirja koopiaga (tl 13-14) ja garantiikirjade koopiatega (tl 15-16). Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega OÜ P. hagi OÜ S. vastu 45 193,05 krooni väljamõistmiseks. Tartu Maakohus tagas hageja taotlusel 28. detsembril 2007. a kohtumäärusega hagi ning arestis OÜ S. vara, s.h arvelduskontod Eesti pankades, kokku hagihinna 45 193,05 krooni ulatuses OÜ P. kasuks.

§ 445

lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3