2-06-18652/35

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-18652 Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) avaldus vanema õiguste äravõtmiseks S Silt tütre A S suhtes Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2007 Menetlusosalised Avaldaja: Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) Avaldaja esindaja: E E (volikirja alusel) Puudutatud isik: S S (IK xxx) RESOLUTSIOON
3. Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) avaldus rahuldada.
4. Võtta S S`ilt ära vanema õigused alaealise lapse A S (IK xxx) suhtes.
5. Saata kohtumääruse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtumääruse jõustumist IdaViru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Viru Maakohtule
6. veebruaril 2006 esitatud avalduse kohaselt on alaealine A S sündinud xxx ja on avalduse esitamise ajal 14-aastane. Lapse ema on surnud 2005 aastal. Lapse ise lapse eest ei hoolitse, kuritarvitab alkoholi ja ei pea töökohti. Sergei Smirnovi on karistatud väärteomenetluse korras. Jõhvi vald on esitanud avalduse lapsele eestkostja määramiseks. Kohtuistung
7. oktoobril 2006 Kohtuistungil jäi Jõhvi valla esindaja oma avalduse juurde. Puudutatud isik kuritarvitab jätkuvalt alkoholi, ei tule nädalate kaupa koju ning sel ajal on tütar kas naabrite või vanaema juures. Puudutatud isik kohtusse ei ilmunud. Kohtuistung
8. jaanuaril 2007-11-01 1 Kohtuistungil selgitas Jõhvi valla esindaja, et puudutatud isik ei ole end parandanud. Puudutatud isik kohtukutset kätte ei saanud ja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistung
9. märtsil 2007 Kohtuistungil andis oma seletuse puudutatud isik S S. Seletuse kohaselt hakkas ta alkoholi kuritarvitama pärast naise, tütre ema, surma. Puudutatud isikul lähedasi sugulasi ei ole, vanemad on surnud, rohkem lapsi ei ole. Alates 2006 aasta suvest on puudutatud isik oma eluviisi muutnud, käib tööl ja hoolitseb majapidamise eest, on hakanud lapsega tegelema ja ühiselt aega veetma. Seletuse andmise ajal on isik tööl Eesti Põlevkivis elektrilukksepana, kuid ajutiselt haiguslehel. Palk on 6000 krooni kuus ja kommunaalvõlgu on 7000 krooni. Kohus kuulas
10. aprillil 2007 ära alaealise A eestkostja ja vanaema V J, kes andis seletusi puudutatud isiku elukorralduse kohta ja suhete kohta lapsega. Kohus kuulas
11. mail 2007 ära alaealise A S, kes andis ütlus oma pereelu kohta ja suhete kohta isa ja vanaemaga ning väljendas soovi elada koos isaga. Kohus tegi puudutatud isiku sotsiaalse uuringu raames järelepärimised Tööturuametisse, Maksuametisse, kinnistusraamatusse, elukoha korteriühistusse. Kohus kuulas
12. juunil 2007 ära alaealise A onu A J, kes andis ütlusi puudutatud isiku eluviisi ja A kohta. Kohus kuulas
13. juunil 2007 ära alaealise A S, kes seletas, et isa joob ja väljendas soovi elada koos vanaemaga. Kohtuistung
14. septembril 2007 Kohtuistungil jääb avaldaja esindaja oma avalduse juurde. Puudutatud isik enam ei tööta, kommunaalvõlgnevus suureneb. Puudutatud isik selgitab, et tema kohta on valeandmeid esitanud ämm. Tööd oli juunikuus, töö oli ilma lepinguta. Praeguseks on läinud uude firmasse, järgmine kuu tuleb esimene palk, töö on autojuhina, palka sai, aga kommunaalvõlgnevust ei maksnud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et A S on sündinud xxx ning tema emana on sünnitunnistusele märgitud M S ja isana S S. Lapse ema on surnud 2005 aastal. Viru Maakohus on
15. juulil 2006 seadnud lapse üle eestkoste ja määranud eestkostjaks tema vanaema V J. Pärast ema surma elas laps vahelduvalt kas isa juures saukohaga xxx või vanaema juures xxx. Käesoleval ajal elab ja õpib laps Soome Vabariigis emapoolsete sugulaste juures. Jõhvi vald esitas
16. juulil 2006 avalduse puudutatud isikult S S´l vanema õiguste ära võtmiseks tütre A S suhtes. Vanema õiguste määramine Kohus jõudis järeldusele, et S S ei täida oma kohustusi lapse A S kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning avaldab oma käitumisega lapsele kahjulikku mõju. 2 Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi
17. lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PKS § 54 lg 1 p 1 ja p 4 ning p 5 /---/ eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju /---/. Viru Maakohtu
18. juuli 2006 määrusega, millega kohus seadis eestkoste alaealise üle, on tuvastatud, et S S kuritarvitab perioodiliselt alkoholi ja jätab lapse omapead. Lapse sõnul oli isa joomingute ajal agressiivne ja karjus. Kohtumäärusega tuvastati ka, et isa jättis lapse ilma vanemlikust hoolitsusest, mistõttu osutus vajalikuks lapsele eestkostja määramine. Ida Politseiprefektuuri tõendist (tl 15) nähtub, et politsei andmetel toimus
19. veebruaril 2006 peretüli puudutatud isiku elukohas ning politsei tuvastas puudutatud isikul raske alkoholijoobe. Ida Politseiprefektuuri tõendist (tl 16) nähtub, et politsei tuvastas puudutatud isiku
20. mail 2006 alkoholi joobes lamamas Raudtee tänaval. xxx elanike avaldusest (tl 26) nähtub, et elanikud kaebavad Jõhvi vallale puudutatud isiku alkoholipruukimise üle ja on mures lapse psüühika pärast. Alaealine A S, tema vanaema ja onu on kõik andnud kohtule ütlusi, et puudutatud isik kuritarvitab alkoholi. Jõhvi Vene Gümnaasiumist antud iseloomustusest (tl 79) nähtub, et kool iseloomustab A S hästi, andeka ja sotsiaalsena, kuid pärast ema surma on laps muutunud korratumaks. Kooli andmetel oli isa lapse kasvatamisel passiivne. Eelnevaga on tõendatud, et puudutatud isik on juba pikemat aega tegelenud alkoholi kuritarvitamisega, mistõttu ta ei ole olnud võimeline täitma oma kohustust last kasvatada, ta on jätnud lapse pidevalt omapead ja kasvatusliku juhendamiseta ega ole andnud lapsele vajalikku tuge. See annab ka alust arvata, et puudutatud isiku käitumine avaldab negatiivset mõju alaealise psüühikale ja arengule. Vastutustundetu käitumine on viinud olukorra nii kaugele, et laps tunnistab isapoolset alkoholi kuritarvitamist ja peab sellest tekkivat ohtu nii reaalseks, et ei pea võimalikuks koos isaga elada. Tõendatud ei ole puudutatud isiku vastuväited, et alates 2006 aasta suvest on olukord muutunud, kuivõrd nii ärakuulatud isikute seletustest kui ka kodukülastuse aktidest nähtub, et isik jätkab endist eluviisi. Tõendamata on ka väited, et puudutatud isik on käinud mitteametlikult tööl, samuti ei ole ta andud rahuldavat seletust oma rohkearvulise töökohavahetuse kohta. Puudutatud isiku sõltuvust joovastavatest ainetest kinnitab ka see, et ta ei pea töökohti ning tal on raskusi eluga toimetulekul. Maksuameti tõendist (tl 65) nähtub, et alates 2006 aastast on puudutatud isik korduvalt vahetanud töökohti. KÜ xxx tõendi kohaselt on puudutatud isikul pikaajaline kommunaalteenuste võlgnevus summas 12 481 krooni. Üheks vanema kohustuseks on pakkuda lapsele vajalikku materiaalset tuge, kuid eeltoodu kinnitab, et puudutatud isik ei ole olnud selleks võimeline ja tõenäoliselt ei ole ka tulevikus. Lisaks eelnevale arvestab kohus vanema kohustuse täitmata jätmisena ka seda, et puudutatud isik on keeldunud koostööst sotsiaaltöötajatega. Kodukülastuse aktist
21. maist 2007 (tl 78) nähtub, et sotsiaaltöötaja külastas puudutatud isikut, kes oli kodus koos lapsega ja koristas. Puudutatud isik keeldus ütlemast oma töökoha andmeid. Naabrite sõnul oli puudutatud isik hiljuti kaks nädalat joonud. Kodukülastuse aktist
22. juunist 2007 nähtub, et sotsiaaltöötaja üritas puudutatud isikut külastada, kuid isik nägi seda, ei vastanud kutsele, läks korterisse sisse ja ei avanud ust sotsiaaltöötajatele. Sotsiaaltöötaja tehtav kontroll on asendamatu riigipoolne vahend lapse huvide kindlustamiseks, mistõttu on vanema rangeks kohustuseks teha sotsiaaltöötajaga koostööd ja võimaldada töötajal igal ajal kõiki asjaolusid kontrollida. Selle kohustuse täitmata jätmine ähvardab jätta lapse ilma kõikidest riigipoolsetest garantiidest, mistõttu kujutab see endast väga tõsist ohtu 3 lapse huvidele. Seega võib öelda, et kui lapsevanem on keeldunud koostööst sotsiaaltöötajaga, on ta asunud avaldama lapsele väga kahjulikku mõju. Lähtuvalt PKS § 54 lg 3, vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Käesoleval ajal elab ja õpib laps Soome Vabariigis, Eestis viibides on tal aga võimalik suhelda oma vanaemaga, kes on määratud lapse eestkostjaks, seega puudub vajadus teha otsust lapse äravõtmise kohta. Vastavalt PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab ning TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Vaidluses vanema õiguste äravõtmiseks on kohus ära kuulanud ja arvestanud A S seisukohaga, kes on avaldanud soovi läbi käia isaga, kuid ei ole avaldanud soovi isa juures elamiseks. Kohtumääruse kättetoimetamine Kooskõlas PKS § 54 lg 5, vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub ning TsMS § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad Saata kohtumääruse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtumääruse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Jõhvi vald esineb menetluses avaldajana ning seega saadetakse määruse ärakiri talle üldises korras. Peeter Pällin Kohtunik 4