2-07-2645/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-2645 Tsiviilasi Paldiski Linna avaldus xxx vanema õiguste äravõtmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 18.märts 2008.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Paldiski Linna ( reg. nr. 75021126, Linnavalitsuse asukoht Sadama 9, Paldiski 76806 Harjumaa), tema esindaja Jaanus Saat. Puudutatud isikud: xxx (isikukood xxx, elukoht Vanglas, xxx); xxxx, viibib Tallinna xxx (isikukood xxx, elukoht xxx), tema esindaja vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid; asukoht Pärnu mnt.20, Tallinn 10141). RESOLUTSIOON
2. Avaldus rahuldada.
3. Võtta ära xxx vanema õigused tema tütre xx (sünd xxx sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris 06.10.1999.a., kanne nr. 779) suhtes. Määruse edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Avaldaja taotleb xxx vanema õiguste äravõtmist tütre xxx suhtes Perekonnaseaduse § 54 lg.1 p.1 alusel, kuna ema alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu ilma mõjuvate põhjusteta ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Harju Maakohtu 04.04.2006.a. otsusega võeti xxx ära tütar xxx ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Põhjuseks oli asjaolu, et xxx kandis vanglakaristust ega saanud oma tütart kasvatada. xxx kinnitas, et pärast vanglast vabanemist asub tööle ja soovib ise oma last kasvatada. Laps paigutati Haiba Lastekodusse. Septembris 2006 vabanes xxx vanglast, jätkas alkoholi kuritarvitamist, tööle ei asunud ja lastekodus viibiva tütrega ei ole kordagi ühendust võtnud. Puudutatud isik xxx palub jätta avaldus rahuldamata ja leiab, et tema tütrel oleks tema juures parem. Käis laste turvakodus tütart vaatamas, kuid kuna ta ise oli politsei poolt tagaotsitav, siis tütart temaga koju ei lubatud. Hiljem ei pidanud vajalikuks lastekodusse minna, sest Paldiski linna lastekaitsetöötaja väitis, et tal tütrega kohtuda ei lubata kuni ta ei ole töökohta leidnud ja oma elu korda seadnud. Oma järjestikuste karistuse kohta väidab, et eks igaüks eksib, nii ka tema. Leiab, et tema vanglates viibimise ajal saab tema lapse eest hoolitseda elukaaslase ema, kellel ei ole elus probleeme. Tunnistab, et tarvitab narkootikume, kuid eitab sõltuvust. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Perekonnaseaduse (PkS) § 50 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ja vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 25 lg.1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. PkS § 54 lg.1 p. kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. xxx on tütar xxx, kes on sündinud üksikvanema lapsena, isa kohta kanne sünniaktis puudub. Käesolevaks ajaks on laps 8-aastane ja viibib lastekodus kolmandat aastat. Harju Maakohtu 10.04.2006.a. otsusega võeti xxx ära tütar xxx ilma vanema õiguseid äravõtmata. Otsuse kohaselt elas xxx Paldiskis xxx koos oma ema ja ema tookordse elukaaslase xxx. 26.06.2005.a. peeti narkojoobes xxx kinni varguse toimepanemisel ja temaga oli kaasas laps xxx, kes toimetati Tallinna Lastekodu Kopli Keskuse Varjupaika. xxx teatati tütre asukoht. Kuna xxx oli ise politsei poolt tagaotsitav, ei tulnud ta lapsele varjupaika järele. 28.07.2005.a. paigutati laps Haiba Lastekodusse, kus ta viibib käesoleva ajani. Asjaolu, et xx ei ole täitnud oma kohustusi tütre xxx kasvatamisel, on tõendatud täiendavalt järgmiste tõenditega: - Haiba Lastekodu 03.01.2007.a. kirjaliku olukorra kirjeldusega lastekodus viibiva lapse kohta. Sellest nähtub, et xxx on lastekodus palju arenenud. Tal on tekkinud oma tugipere, kes hoolitseb igati lapse arengu eest. xxx käib tugiperes meelsasti ja ootab neid kohtumisi väga. Lastekodus viibimise ajal ei ole xxx oma bioloogilist ema näinud - - - ega räägi temast ka midagi. Lastekodu juhatajale helistas xxx viimati vanglas viibimise ajal ja teatas soovist tütart külastada. Pärast vanglast vabanemist ei ole ta lapsega otsinud kordagi kontakti. Väljavõttega politsei infosüsteemist POLIS, kus 11.06.2005.a. registreeritud teade, mille kohaselt teataja leidis 5-aastase xxx kaubamaja juures mänguväljakult, tüdruku ema olevat läinud Tallinna ja laps ei saa koju. Karistusregistri väljavõttega, millest nähtub, et ajavahemikul 1993.a. kuni käesoleva ajani on xxx karistatud kohtu poolt kriminaalkorras 5 korral, väärteoasjades 10 korral, sellest narkootilise aine tarvitamise eest 7 korral. Harju Maakohtu 13.02.2008.a. kohtumäärusega, millest nähtub, et Jelena Jakovleva suhtes on kohtu menetluses kaks kriminaalasja. Vaatamata sellele pani ta 11.02.2008.a. toime järjekordse varguse ja kohus otsustas xxx vahistada. Kõiki tõendeid kogumis hinnates järeldab kohus, et xxx alkohoolsete jookide ja narkootikumide kuritarvitamise tõttu on jätnud täitmata oma kohustused tütre xxx kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Laps jäi järelevalveta ja hoolduseta ja seetõttu paigutati lastekodusse. Pärast vanglast vabanemist xxx väljendas küll soovi ise tütart kasvatada, kuid selle soovi realiseerimiseks midagi ette ei võtnud. xxx ei ole oma tütart lastekodus kordagi külastanud ega muul viisil meeles pidanud. Samas on ise jätkanud narkootikumide tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Toimepandud kuritegusid peab oma väikesteks eksimusteks, narkootikumide tarvitamise osas kriitika puudub ja tema nägemus tütre tuleviku osas on, et last võiks kasvatada praeguse elukaaslase ema. Seega on xxx puudunud huvi lapse olukorra suhtes ja tema kasvatamiseks ning lähtudes xxx kohtus väljendatud mõtteviisist ja suhtumisest, kohus leiab, et ta ei ole võimeline last kasvatama ega tagama lapse heaolu ja arengut. TsMS § 559 lg.1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus-ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Sama paragrahvi lg.3 kohaselt kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus loobub xxx ärakuulamisest, sest tema ärakuulamine ei ole vajalik asjaolude selgitamiseks ja lapse soovid, suhted ning tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus on saanud seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Julija viibib alates 2007.a. aprillist tugiperes hoolduspere lepingu alusel. Lapse esindaja on vestelnud hoolduspere emaga ja esitanud kohtule kirjaliku arvamuse eestkosteasutuse taotluse kohta. Lapse esindaja taotleb jätta laps menetluses ärakuulamata, kuna vestlus bioloogilisest emast võib põhjustada lapsele raskeid üleelamisi. Taotlust toetab ka avaldaja. Haiba Lastekodu kirjalikest seisukohtadest selgub samuti, et Julija ei soovi rääkida oma varasemast elust, kuigi ta tundub seda mäletavat. Kohus leiab, et lapse ärakuulamine kohtu poolt ei ole põhjendatud tema huvidest lähtudes, kuna ilma mõjuvate põhjusteta sunnib last korduvalt meenutama probleemset minevikku, mistõttu võib mõjuda lapse psüühikale traumeerivalt. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtunik