KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 14.märts 2008.a Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-39591 AK’i hagi IF’i vastu

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

1. AK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoime-tamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD
2. Kohus teeb hageja taotlusel kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 413 lg 1). Kohtuistungi toimumise aeg ja koht oli kostjale isiklikult allkirja vastu teatavaks tehtud. Kostjat oli hoiatatud kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgede suhtes ning selgitatud talle, et ilmumist takistavatest asjaoludest on ta kohustatud kohut informeerima. Kostja ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist.

§ 413

lg-tes 3 ja 4 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et pooled on xx.xx.xxxx.a sündinud N F vanemad; et poolte poeg N elab hageja juures ning et kostja ei ole võtnud osa poja ülalpidamisest.

§ 413

lg 1 teise lause kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei vaja hageja väited tõendamist ka Tsiviilasi nr 2-07-39591 juhul, kui kostja on esitanud hagile vastuväited, kuid tagaseljaotsus tehakse

§ 413

alusel, st kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu (Riigikohtu otsus 3-2-1-152-06). Kuna kostja ei ole vabatahtlikult andnud oma alaealisele pojale N ülalpidamist (elatist), on ta sellega rikkunud PKS §-st 60 tulenevat alaealise poja ülalpidamiskohustust. See asjaolu annab lapsega koos elavale vanemale (hagejale) õigustuse nõuda kostjalt poja ülalpidamiseks elatist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt elatise saamiseks alaealise poja N ülalpidamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

1. PKS § 61 lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2007.a kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni. Seega alates 01.01.2008.a on minimaalne igakuine elatusraha ühele lapsele 2175 krooni. Hageja nõuab elatist 2000 krooni kuus, st minimaalmäärast väiksemas ulatuses. Riigikohus on leidnud, et minimaalmäärast väiksem elatis tuleb välja mõista olenemata kohustatud vanema varalisest seisundist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-19-07). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et hageja peab saadavalt elatiselt maksma ka tulumaksu, tuleb tema hagi elatise saamiseks rahuldada nõutud ulatuses, st 2000 krooni kuus kuni poeg N täisealiseks saamiseni.
2. Hageja taotles elatise väljamõistmist kostjalt alates 24.09.2006.a, st PKS § 70 lg 2 alusel. PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist juhul, kui see teine vanem selle aja vältel ei andnud lapse ülalpidamiseks elatist või andis seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt ning ei esine PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Kuna kostja ei ole täitnud poeg N ülalpidamiskohustust mitme aasta vältel ning PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid hagi asjaolude kohaselt ei esine, on põhjendatud hageja nõue elatise saamiseks tagasiulatuvalt. Arvestades, et hageja esitas elatishagi kohtusse 25.09.2007.a, tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 25.09.2006.a.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et lapsele elatusraha saamine seaduses sätestatud minimaalmäärast väiksemas ulatuses on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamatult täidetavaks. 6. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus seisukoha võtmiseks menetluskulude jaotuse osas. Sirje Lahesoo Kohtunik 2