Obsah (4)

§ 424§ 432§ 168§ 144

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 21.aprill 2008.a Paide Tsiviilasja number 2-04-1076 Tsiviilasi Hannes Ots’a hagi Roland Aderov’i vastu eluruumist v

§ 424lg 1 alusel läbi vaatamata.

04.04.2008.a esitas hageja esindaja kohtule kirjaliku avalduse hageja loobumise kohta hagist ja taotluse hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja esindaja kirjaliku vastuse kohaselt ei ole kostjal vastuväiteid hageja loobumisele hagist ja menetluse lõpetamisele, kuid hageja õigusabikulud ei ole esindaja vähest kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud ning pelgalt bensiinitšekid ei tõenda, et see kulutus tehti käesoleva tsiviilasjas menetluses. KOHTU SEISUKOHT 1. Hagist loobumine on hageja seadusest tulenev õigus (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2). Hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja 2400 krooni riigilõivu, 4200 krooni õigusabikulu ja 1104.80 krooni bensiinikulu, kokku 7704.80 krooni.

§ 168

lg 5 kohaselt võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Käesolevas asjas loobuski hageja oma hagist seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagiavalduse esitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja peab kandma kohtumenetlu- Tsiviilasi nr 2-04-1076 lusega seonduvad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

1. Hageja taotlus 2400 krooni riigilõivu väljamõistmiseks on alusetu ja vastuolus riigilõivu maksedokumendiga. Hagiavaldusele lisatud 26.08.2004.a maksekorralduse nr 59 (lisa nr 3) kohaselt on hageja hagilt tasutud mitte 2400 krooni, vaid 60 krooni riigilõivu (tl 12). Hageja kulutus riigilõivule 60 krooni ulatuses on kooskõlas ka hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg-ga
2. Kostja peab hagejale hüvitama hageja poolt reaalselt tasutud riigilõivu, st 60 krooni.
3. Hageja õigusabikulud on 01.08.2004.a arve-kviitungi nr 37/04 ja 01.08.2008.a arve-kviitungi nr 08/41 kohaselt vastavalt 3200 krooni ja 1000 krooni. 01.08.2004.a arve kohaselt seisnes esindaja tegevus dokumentidega tutvumises, õiguskonsultatsioonis ja hagiavalduse koostamises, milleks ta kulutas väidetavalt 4 tundi, 01.04.2008.a arve kohaselt aga õiguskonsultatsioonis ja hagist loobumise koostamises (tl 100). Kohus on seisukohal, et vaidluse vähest keerukust ning esindaja reaalset töö mahtu ja kvaliteeti arvestades on hageja kulud õigusabile ilmselgelt ülepaisutatud. Hagiavaldusele on lisatud vaid kaks dokumenti (vaidlusaluse korteriomandi müügi-ja asjaõigusleping ning elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükk vaidlusaluse korteriomandi osas), millede sisu ei ole õiguslikult keeruline. Nimetatud dokumendid omavad hageja nõudega seost vaid niivõrd, kuivõrd tõendavad hageja omandiõigust vaidlusaluse korteriomandi suhtes. Viimatinimetatud asjaolu selgitamine ei tohtinuks õigusteadmisi omavale isikule erilist töö- ega ajakulu põhjustada. Sama kehtib ka hagiavalduse ja hagist loobumise avalduse koostamise kohta. Nimelt on hagiavalduse kogumaht ainult poolteist lehte, millest hagi sisuline osa moodustab alla poole. Sedavõrd tagasihoidliku ulatuse, sisu ja kvaliteediga hagiavalduse koostamiseks ei saa olla kulutatud ei oluliselt aega ega kasutatud ka sügavaid õigusteadmisi. Hagist loobumise avalduse maht on veelgi väiksem ning ka selle sisust ei nähtu eriliste õigusteadmiste kasutamist. Hageja, olles küll ise vaba maksma talle õigusabi osutavale isikule kokkulepitud hinda, ei saa ometi nõuda, et kostja talle kõik tehtud kulutused, sealhulgas ka ülemäärased kulutused, hüvitaks. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise üldtunnustatud põhimõtte kohaselt kuuluvad hüvitamisele vaid menetlusosalise vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Hageja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks hindab kohus asja vähest keerukust ning hageja esindaja väikest töö mahtu ja tagasihoidlikku kvaliteeti arvestades 500 krooni. 5.

§-de 138 lg 1 ja 144 p 2 kohaselt on menetluskuluks ka menetlusosalise sõidukulud. Taotluse kohaselt on hageja väidetavalt kandnud käesoleva tsiviilasja menetluses sõidukulusid (kulutused kütuse ostmiseks) kahel korral kokku summas 1104.80 krooni. Milliste menetlustoimingute tegemiseks pidi hageja eelmärgitud sõidukulud tegema, taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest ei ilmne. Kuna 05.02.2008.a toimus Paide kohtumajas kohtuistung, kus osales ka hageja (tl 82), loeb kohus mõistetavaks, et kohtuistungile ilmumiseks pidi hageja tegema kulutusi sõiduks Tallinnast Paidesse. Samas ei ole usutav ega ka tõendatud, et sõiduks Tallinnast Paidesse ja tagasi kulus hagejal ca 40 (39.79) liitrit kütust. Vahekaugus Tallinna ja Paide vahel on 92 km (andmed avalikult kättesaadavad internetiaadressil http://www.mnt.ee/kaugus/m), st edasi-tagasi 184 km. Sellise vahemaa läbimiseks ei kulu keskmiselt niivõrd suures koguses kütust. Juhul, kui selline kütusekulu oli tingitud hageja sõiduki eripärast ja/või muudest objektiivsetest asjaoludest, pidi hageja sellise kütusekulu vajalikkust põhistama ja ka tõendama. Hageja seda teinud ei ole. Seetõttu võtab kohus hageja sõidukulu arvestamisel aluseks keskmise sõiduauto keskmise kütusekulu maanteesõidul talvetingimustes ca 11 liitrit 100 km kohta, so ca 20 liitrit sõiduks Tallinnast Paidesse ja tagasi. Sellise kütusekulu korral on hageja sõidukulu 05.02.2008.a kohtuistungile 304 krooni (20 liitrit x 15.20 krooni). Sellises ulatuses peab kostja hageja sõidukulu kandma. Tsiviilasja nr 2-04-1076 toimikust nähtuvalt 30.01.2008.a ega ka ajavahemikus 30.01.2008 kuni 04.02.2008.a ühtegi kohtuistungit ei toimunud, samuti ei käinud hageja Paide kohtumajas tegemas ühtegi menetlustoimingut. Ka ei nähtu hageja taotlusest, et 30.01.2008.a Neste tanklast ostetud 32,9 liitrit bensiini oleks üldse kulutatud sõiduks mingile menetlustoimingule. Eeltoodust tulenevalt puudub alus hinnata 30.01.2008.a bensiini ostmiseks tehtud 500.08 krooni kulutust hageja sõidukuluks

§ 144p 2 mõttes. Sirje Lahesoo Kohtunik 2