) § 7. Hageja arvamuse kohaselt ei saa vastuväidet õigustada
lg 1 alusel, sest kostja ei ole kogu võlasuhte jooksul käitunud hageja suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja on püüdnud kostjaga vaidlus lahendada kohtuvälisel teel, kuid kostja ei näidanud üles head tahet vaidlus kokkuleppega lahendada ning kostjaga ei olnud võimalik kontakti saada, sest ei asunud enam Tallinna aadressil (tl 31-32). Kostja 08.04.2008.a. vastuses hageja seisukohtadele ja põhjendustele väidab, et kokkulepped tarnete osas hagejaga olid suulised ning jutuks on olnud ka viivitused arvete maksmisel. Kostja arvates ilmselt leiti mingi kokkulepe, kuidas muidu hageja kütet edasi tarnis. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et AS Autotarvik ei olnud Tallinna aadressil kättesaadav, sest telefoninumbrid jäid alles ja interneti koduleheküljel olid andmed nähtavad (tl 40). Kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Nii hageja kui kostja on andnud oma nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on pooli informeerinud asja lahendamisest kirjalikus menetluses ja määranud tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavaks tegemise aja . Hinnanud toimiku materjale kogumis, on kohus seisukohal, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses pooli välja kutsumata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused- ja kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekkimise, samuti õogusvastastest tegudest.
lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lg 1 sätestab müügilepingu mõiste, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustb müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja ja kostja sõlmisid suulise ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja tarnis kostjale põhiliselt kerget kütteõli ja ühel korral eriotstarbelist diiselkütust. Kaup anti üle saatelehtede (tl 18-20) alusel ning kauba eest tasumine toimus hageja poolt esitatud arvete (tl 5-11) alusel. Vaidlust ei ole selles, et pooled on sõlminud ostu-müügilepingu ja hageja on oma kohustused kostja ees nõuetekohaselt täitnud, s.t. kostja on kauba kätte saanud. Vaidlus on selles, et kostja 2 ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning hageja rakendab kostja suhtes viivisintressi. Hageja on kostjale esitanud seoses kauba eest tasumisega viivitamise tõttu arve nr 44937 14.02.2008.a. viivise tasumiseks summas 2085.20 krooni (tl 21), mille kostja jättis tasumata ja hageja esitas nõude kohtusse viivise väljamõistmiseks summas 2085.21 krooni. Kostja oma väidet, et viivise nõue on kohatu, ei ole millegagi põhjendanud, samuti on kostja tõendamata jätnud mingitegi kokkulepete olemasolu. Asjaolu, et hageja tarnis vaatamata kostjapoolsele maksetega viivitamisele kostjale kütet edasi ei saa olla tõendiks asjaolule, et viiviste osas on kokkuleppele jõutud. Hageja saab teha valikuid, kas ta jätkab maksetingimusi mittejärgiva kliendiga lepingulisi suhteid või ei. Hageja on oma kirjas piisava selgusega kirjeldanud, et vastutulekud tarnete jätkamiseks tulenesid hageja heast tahtest kostjat aidata külmade ilmade tõttu tekkinud probleemidega. Hageja lootis koostöö edasisele laabumisele ja maksete õigeaegsele tasumisele, kuid asjata ning 2006.a. esimesel poolel tarned lõpetati. Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Toimikus olevate arvete, saatelehtede ja viivise arvestuse (tl 16, 17) kontrollimisel kogumis leiab kohus, et hageja viivise arvestus on õiguslikult ja arvutuslikult õigesti arvestatud. Tõendamist on leidnud, et kostja on küll põhikohustuse, s.t kauba eest tasunud, kuid on rahaliste kohustuste täitmisega viivitanud. Arvete nr 28476, 28752, 29421, 29833 ja 32989 tasumisega viivitamisel on hageja kohaldanud ajaperioodil 01.01.2005-31.12.2005 seadusega kehtestatud viivise määra 9% aastas ja 01.01.2006-02.01.2006 seadusega kehtestatud viivise määra 9,25 % aastas tasumata summalt. Alates 05.jaanuarist kuni 30.märts 2006 esitatud arvete mittenõuetekohase tasumisega seoses on hageja arvestanud viivist 0,5 % tasumata summalt päevas. Selline määr on fikseeritud nii kauba saatelehtedel kui ka hageja poolt esitatud arvetel. Saatelehted on mõlema poole poolt allkirjastatud ning kostja poolt ei ole vastuväiteid viiviste määra ega arvestuse osas esitatud ei kauba tarnimisel, arvete esitamisel ega ka hagile vastamisel. Eeltoodu põhjal kohus leiab, et hageja nõue kostjalt viivise saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavalduses esitatud summas 2085.21 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.