kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on abielu ajal 22.03.1995.a. sündinud poeg Alfred, kes pärast abielu lahutamist elab koos emaga. Harju Maakohtu 17.10.2006.a. määrusega on kinnitatud poolte kokkulepe elatise maksmiseks summas 2000 krooni kuus.
, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on
lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid, vaid lapse vajadusi ja huve.
lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 3300 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Kohtuistungil on kostja leidnud, et võimalik oleks maksta 3000 krooni kuus, millega hageja ei nõustunud. Kostja töötasu on 10 000 krooni, mida kinnitab Basseinitehnika AS tõend, hagejal tema väidete kohaselt 5975 krooni. Hageja on arvestanud lapse kulutused kuus 5650 krooni. Arvestades asjaolu, et vanemate kohustused ja õigused lapse suhtes on
tulenevalt võrdsed ning alaealise lapse vajadusi, leiab kohus et 3300 krooni on kohane ja mõistlik elatise summa. Tähtsust ei saa asjas omada asjaolu, et hagejal tütre koolituskulud, kuivõrd tema ülalpidamine ei puuduta kostja kohustusi. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja sissetulek oleks ilmselgelt oluliselt suurem kui hagejal endal.
lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista nõude esitamisest alates. Hagi on esitatud 28.11.07. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda Hageja oli kehtinud TsMS ja RLS kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagis. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.