Obsah (5)

§ 22§ 46§ 42§ 44§ 4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2086 Haldusasi Oleg Gogin’i kaebus Loks

) § 22 lg 1 p 21 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine. Loksa Linnavolikogu 02.11.2006 määruse nr 39 “Linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja maksmise korra kinnitamine” (edaspidi volikogu määrus nr 39) kohaselt makstakse volikogu esimehele hüvitust 10 000 krooni ja volikogu liikmetele 500 krooni kuus. Volikogu esimees esitab igakuiselt linnavalitsusele ettepaneku hüvitise ja tasu maksmise kohta. Tasu ja hüvituse volikogu esimehele ja volikogu liikmetele hüvituse maksab linnavalitsus.

1. 03.10.2006 esitas volikogu esimees O. Gogin linnavalitsusele ettepaneku volikogu esimehele, komisjonide esimeestele ja volikogu liikmetele hüvituse ja tasu maksmise kohta 2006 septembrikuu eest. Ettepaneku allkirjastas volikogu esimees O. Gogin. 06.10.2006 maksis linnavalitsus O. Goginile volikogu esimehe hüvituse asemel volikogu liikme tasu (500 krooni) 2006 septembri kuu eest. Seega linnavalitsus keeldus maksmast O. Goginile volikogu esimehe 10 000 krooni hüvitust 2006 septembrikuu eest.
2. 30.10.2006 esitas volikogu esimees O. Gogin linnavalitsusele ettepaneku 2006 oktoobrikuu eest talle volikogu esimehe tasu summas 10 000 krooni maksmiseks. Linnavalitsus seda ei teinud. Seega linnavalitsus ei täida volikogu määrust nr
4. Kaebuse esitaja hinnangul on linnavalitsuse nimetatud toimingud seadusevastased ja rikuvad tema õigust saada oma töö eest rahalist hüvitist. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Vastustaja kaebust ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda. Vastustaja põhjendused on järgmised.
6. Puutuvalt vastustaja seisukohta tuleb esmalt märkida, et Loksa linna valitsemisel alates 01.09.2006 tekkinud vaidlustes on olulisel kohal ka küsimus Loksa linna organite esindamisest erinevates kohtumenetlustes. Käesolevas haldusasjas on kohus Loksa Linnavalitsuse esindamise küsimuse lahendanud 21.02.2007 määruses. Kohus viitab siinkohal nimetatud määrusele, pidamata vajalikuks seal võetud seisukohti otsuses korrata.
7. 14.02.2007 esitas kaebaja kohtule kohtuliku kompromissi vastustajaga, mille kohaselt tunnustas vastustaja väidetavalt kaebuse esitaja õigust saada volikogu esimehe hüvitust 2006 septembrikuu ja oktoobrikuu eest ning nõustus tasuda kaebuse esitajale hüvituse 19 500 krooni ulatuses. Arvestades asjaolu, et vastustaja väidetava esindajana allkirjastas kompromissi vandeadvokaat Kai Amos, kelle volitusi vastustaja ei tunnistanud, samuti asjaolu, et vastustaja ei olnud kaebuse esitaja poolt pakutud kompromissiga nõus, ei kinnitanud Tallinna Halduskohus kompromissi.
8. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung ja seal vastu võetud otsused 10.
9. Vastustaja märgib, et 01.09.2006 tegutses Loksa Linnavolikogu esimees O. Gogin volikogu istungit juhtides ja korraldusi andes omavoliliselt ning ebaseaduslikult ning muutis sellega võimatuks Loksa Linnavolikogu töö 01.09.2006 ning see õigustas kaheksa linnavolikogu liikme lahkumist istungilt ning istungi jätkamist kõrvalruumis. Nimelt keelas O. Gogin volikogu istungil osalemise Vladimir Grillil ja Evald Stranbergil, kelle volitused oli Loksa linna valimiskomisjon samal 01.09.2006 hommikul toiminud istungil peatanud. Samas ei huvitunud O. Gogin nimetatud isikute istungilt eemaldamisel sellest, et hommikune valimiskomisjoni istung ei olnud otsustusvõimeline, kuna sealt puudusid nii valimiskomisjoni esimees kui aseesimees. Samuti ei olnud O. Gogin 01.09.2006 volikogu istungit juhatades nõus panema hääletusele volikogu liikme R. Heina ettepanekut päevakorra muutmiseks. Muuhulgas oli päevakorras ka umbusalduse avaldamine O. Goginile. 2 10.
10. Vastustaja möönab, et kaheksa volikogu liikme lahkumisega volikogu istungilt rikuti istungi läbiviimise norme. Vastustaja leiab samas, et arvestades O. Gogin’i käitumist ja kahe volikogu liikme istungilt kõrvaldamise katseid, oleks liikmete istungilt lahkumata jätmise korral moonutatud umbusalduse otsustamisel hääletamise tulemused nii, et need ei kajastaks volikogu tegelikku tahet. Vastustaja rõhutab, et volikogu liikmete enamus oli O. Gogin’i sellise omavolilise ja ebaseadusliku käitumise tagajärjel sattunud olukorda, kus istungi pidamine sellisel viisil osutus võimatuks. Sel põhjusel otsustas volikogu enamus jätkata volikogu istungit Loksa Linnavalitsuse väikeses saalis, järgides seejuures kehtivates õigusaktides volikogu istungi läbiviimisele sätestatud nõudeid ja piiranguid. Nimetatud istungi jätkamisest kõrvalsaalis olid informeeritud kõik kohalviibinud isikud, kuid ilmumata jäid O. Gogin ja kuus ülejäänud volikogu liiget. 10.
11. Volikogu 01.09.2006 istungi materjalidest nähtub üheselt, et O. Gogin’il ei olnud usaldust volikogu enamuse poolt. O. Goginile umbusalduse avaldamise poolt hääletas 01.09.2006 kahel eraldi toiminud istungil (ühel, mida juhatas V. Fjodorov ja teisel, mida juhatas O. Gogin) kokku üheksa linnavolikogu liiget, ehk volikogu liikmete enamus. 10.
12. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32, millega avaldati umbusaldust volikogu esimehele O. Gogin’ile, on kehtiv, ega ole tühine, kuivõrd kõik 01.09.2006 otsused võeti vastu volikogu häälteenamusega, siis isegi menetlusnormide järgimise korral ei saaks hääletamiste tulemused muutuda sellisel viisil, et see oleks mõjutanud asjade otsustamist.
13. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istung ja seal vastu võetud otsused 11.
14. Lisaks selgitab vastustaja, et 09.02.2007 vastu võetud volikogu otsustega avaldati veelkordselt umbusaldust O. Gogin’ile ning see kinnitab veelkord, et R. Heina poolt juhitav volikogu tegutseb kui legitiimne ja demokraatlikel põhimõtetel moodustatud võimuorgan, ning et O. Gogin’il puudub volikogu koosseisu enamuse usaldus. 11.2.

§ 22

lõike 1 punkti 17 kohaselt kuulub volikogu pädevusse valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine.

§ 22

lõike 1 punkti 18 järgi on volikogu pädev avaldama umbusaldust valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele.

§ 46

lõike1 järgi võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele.

§ 46lõike 11 kohaselt toimub umbusalduse algatamine volikogu istungil.

Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. 11.3. 09.02.2007 toimunud volikogu istungil kiitis volikogu veelkordselt heaks kõik 01.09.2006 otsused. Volikogu 09.02.2007 istungi protokollist nähtub, et umbusalduse avaldamist kaebuse esitajale algatati teistkordselt 02.02.2007 toimunud volikogu istungil üheksa volikogu liikme poolt, mis on üle poole volikogu koosseisust.

§ 46

lõike 3 kohaselt lülitatakse umbusalduse avaldamise küsimus volikogu järgmise istungi päevakorda. 09.02.2007 volikogu otsustega on avaldatud korduvalt umbusaldust volikogu endisele esimehele O.Gogin’ile ja endisele linnapeale A. Kaarmann’ile. Volikogu uueks esimeheks on veelkordselt valitud R. Heina ja linnapeaks H. Lootsmann. 11.

1. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil võeti vastu järgmised otsused: 1) 09.02.2007 otsus nr 9, millega avaldati korduvalt umbusaldust volikogu esimehele O. Gogin’ile; 2) 09.02.2007 otsus nr. 10, millega otsustati valida uuesti volikogu esimeheks R. Heina; 3 3) 09.02.2007 otsus nr. 23, millega otsustati heaks kiita Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 otsus nr. 5 „Volikogu otsuste heakskiitmine” ja otsus nr 6 „Oleg Gogin’i poolt allkirjastatud volikogu otsuste tühisuse kindlakstegemine”; Lisaks võeti vastu volikogu 09.02.2007 määrus nr 4, millega otsustati kiita heaks Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 määrus nr 3 „Oleg Gogin’i poolt allkirjastatud volikogu määruste tühisuse kindlaks tegemine”.
2. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ka Riigikohus on oma 14.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 asunud seisukohale, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda. Seega isegi juhul, kui haldusakt oli välja antud menetlusnormide rikkumisega, kuid on ilmne, et menetlusnormide järgimise korral oleks samasisuline akt ikkagi vastu võetud ning veelgi enam, kui hiljem antakse samasisuline haldusakt uuesti, võib jätta vaidlusaluse haldusakti tühistamata.
3. Volikogu esimehe hüvitust makstakse ametiülesannete täitmise eest, mitte formaalse esimehe staatuse tõttu. 13.
4. Loksa Linnavolikogu määrusega nr 39 kehtestatud Loksa Linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja maksmise korra punkti 1 kohaselt reguleerib nimetatud määrus linnavolikogu liikmetele linnavolikogu istungist ja linnavolikogu komisjoni tööst osavõtu eest tasu maksmise suurust ja korda. Määruse punkti 4 järgi juhul, kui palgaline või hüvitust saav linnavolikogu esimees on ühtlasi komisjoni esimees, makstakse talle ainult hüvitust linnavolikogu esimehe kohustuste täitmise eest. Osundatud sätetest on ilmne, et volikogu esimehe hüvitust makstakse volikogu esimehele ametiülesannete täitmise eest, mitte aga formaalse esimehe staatuse tõttu. 13.2.

§ 42

lõike 1 kohaselt seisnevad volikogu esimehe kohustused selles, et tema korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele ning täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. Loksa linna põhimääruse (kinnitatud volikogu 22.03.2006 otsusega; edaspidi ka põhimäärus) § 10 1õike 2 kohaselt korraldab volikogu esimees volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; esindab linna; koostab volikogu istungi päevakorra projekti; kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele. Tulenevalt

mõttest seisneb volikogu töö korraldamine mitte pelgalt volikogu kokkukutsumises ja volikogu esimehe toetavate isikutega kogunemises ning Loksa linna asutuste töö takistamises, vaid eelkõige selles, et volikogu esimees tagab

§ 22kehtestatud ülesannete täitmist.

13.

1. Kuivõrd alates 01.09.2006 on volikogu esimeheks R. Heina, siis tema täidabki volikogu esimehe funktsioone. Samal ajal on kaebuse esitaja kui väidetava Loksa Linnavolikogu esimehe tegevus suunatud üksnes Loksa linna maine halvustamisele ja kohaliku omavalitsuse organite töö häirimisele. Seetõttu ei saa pidada kaebuse esitajat õigustatud isikuks volikogu esimehe hüvituse saamiseks. 4 KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
3. Vaidlusaluste küsimuste kindlaksmääramine 15.
4. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: O. Gogin oli 01.09.2006 volikogu istungi alguse seisuga volikogu esimees, O. Goginile avaldati Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsusega nr 32 umbusaldust ja 09.02.2007 otsusega nr 9 korduvalt umbusaldust, 2006 septembrikuus maksti O. Goginile volikogu liikme tasu 500 krooni ja oktoobrikuus ei makstud midagi. 15.
5. Haldusasjas vaieldakse järgmiste asjaolude üle: kas Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32 on õiguspärane, kehtiv, kuid õigusvastane, või tühine (kas 01.09.2006 algul V. Fjodorovi ja hiljem R. Heina juhitud koosoleku näol oli tegemist volikogu istungiga; juhul, kui tegemist oli õigusvastaste või tühiste otsustega, siis kas 09.02.2007 volikogu istungil oli võimalik neid heaks kiita); kas O. Goginile volikogu esimehe tasu nõude rahuldamise eelduseks tegelik volikogu esimehe ülesannete täitmine.
6. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32 16.
7. Kohus on seisukohal, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32 ”Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Gogin’ile umbusalduse avaldamine” on tühine. Kohtu põhjendused on järgmised. 16.
8. Haldusasja materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.
9. Istungit asus juhatama volikogu esimees O. Gogin. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa volikogu liikmeid volikogu esimehe O. Gogini juhtimisel istungit pidama ning volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina, Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid viimatinimetatud volikogu liikmed muu hulgas ka umbusaldust volikogu esimehele O. Goginile (otsus nr 32) ning valisid uueks volikogu esimeheks Rein Heina (otsus nr 33). 16.
10. Tuginedes RKPJK 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, leiab kohus, et ei

§ 44

lõige 1 ega põhimääruse § 10 lõige 2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud volikogu istungi puhul on oluline, et O. Gogin kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud sellelt. Seega ei saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata volikogu istungit ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-135-01 toodud seisukohtadele tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt. 16.4. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks pädev organ on

§ 22lõike 1 punktide 14 ja 18 kohaselt linnavolikogu.

Volikogu on kollektiivorgan, mis koosneb

§ 4

punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud esindajatest. Volikogu töövormiks on põhimääruse § 9 kohaselt istung, mille kutsub sama põhimääruse § 23 lõike 4 kohaselt kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. 5 16.

1. HMS § 63 lõike 2 punkt 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see organ tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel volikogusse valitud isikute pädevuste summaga. See tähendab muuhulgas, et volikogu nimel teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises punktis viidatu kohaselt on volikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung. Volikogu otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile kogunenud volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed volikogu otsustuspädevust ei kanna. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa Linnavolikogu istungit. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et 01.09.2006 O. Gogin’i juhatamisel toimunud koosoleku näol oli tegemist Loksa linnavolikogu istungiga. Seega oli volikoguna otsuseid pädev võtma vastu O. Gogin’i juhatatud volikogu istung. Kuivõrd V. Fjodorov’il ei olnud õiguslikku alust volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema initsiatiivil kogunenud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud kolleegiumi volikoguks. Volikogu kui haldusorgani pädevust kandis endiselt O Gogin’i juhatatav istung. See, et V. Fjodorovi juhatatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid kohaselt allkirjastatud ja ka volikogu õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul tähtsust. 16.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta istungit jätkanud Loksa Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lõike 2 punktis 3 toodud põhjusel tühised. Sealhulgas on tühine Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32 volikogu esimehele O. Gogin’ile umbusalduse avaldamise kohta. 16.
3. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 eelmises punktis viidatud otsuse nr 32 tühisus on ilmselge. Sisuliselt on linnavolikogu nimel teinud otsustusi omaalgatuslikult kogunenud kolleegium, mille näol ei ole sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga. 16.
4. Tühise haldusakti korral ei saa rääkida selle õiguspärasusest. Kuna otsus O. Goginile umbusalduse avaldamise kohta on tühine, ei saa sellega kaasneda ka sellise haldusakti kehtivuse ja õiguspärasuse korral kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. 16.
5. Kohus leiab, et volikogu 01.09.2006 otsuse nr 32 kehtivuse hindamisel ei saa lähtuda HMS §-st 58, nagu arvab vastustaja. Viidatud sätte kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leidis, et volikogu 01.09.2006 otsus nr 32 on tühine. Seega ei ole käesoleval juhul tegu selle kehtetuks tunnistamisega.
6. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 17.
7. Mis puutub poolte poolt kohtuistungil esitatud argumentidesse seoses Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsusega nr 9, millega korduvalt avaldati umbusaldust volikogu esimehele O. Gogin’ile, siis märgib kohus järgmist. Seadusest ei tulene haldusorganile võimalust tagantjärele heaks kiita tühist haldusakti ning sel moel haldusakti sisuliselt tagasiulatuvalt uuesti jõustada. Seega ei saa Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsused kuidagi mõjutada volikogu 01.09.2006 otsuste õiguspärasust ega kehtivust, teisisõnu ei muuda O. Gogin’ile korduva umbusalduse avaldamine 09.02.2007 mingil moel 01.09.2006 toimunud umbusalduse õigusvastasust. 6
8. Volikogu esimehe tasu 18.
9. Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Loksa Linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja maksmise korra punkti 1 kohaselt reguleerib nimetatud määrus linnavolikogu liikmetele linnavolikogu istungist ja linnavolikogu komisjoni tööst osavõtu eest tasu maksmise suurust ja korda. Määruse punkti 4 järgi juhul, kui palgaline või hüvitust saav linnavolikogu esimees on ühtlasi komisjoni esimees, makstakse talle ainult hüvitust linnavolikogu esimehe kohustuste täitmise eest. Määruse punkti 3 kohaselt makstakse volikogu esimehele hüvitust 10 000 krooni kuus. 18.
10. Vaidlust ei ole selles, et 2006 septembrikuu eest maksti kaebajale volikogu liikme tasu 500 krooni. 18.
11. Vastustaja ei ole vaielnud ka vastu kaebaja väitele, et 2006 oktoobrikuu eest ei maksnud linnavalitsus talle isegi volikogu liikme tasu 500 krooni. 18.
12. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et volikogu esimehe tasu maksmine ei ole õigustatud seetõttu, et O. Gogin reaalselt sel ajal volikogu esimehe ülesandeid ei täitnud. Volikogu määrus nr 39 ei sea volikogu esimehe tasu maksmisele muid tingimusi peale volikogu esimeheks olemise (määruse p 3). 18.
13. Seega ei ole vastustaja täitnud volikogu määruse nr 39 punkti 3, mille kohaselt pidanuks linnavalitsus maksma kaebajale 2006 septembrikuus 10 000 krooni ja oktoobrikuus 10 000 volikogu esimehe tasu. 18.
14. Volikogu määruse nr 39 punkti 2 kohaselt on linnavolikogu istungist osavõtu eest makstav tasu 500 krooni kuus. Istungist osavõtu tasu ei saa palgaline või hüvitust saav linnavolikogu esimees, aseesimees või komisjoni esimees. Seega on volikogu esimehe tasu on volikogu esimehele volikogu töös osalemise eest lõplikuks hüvitiseks. Kuna kaebajale maksti 2006 septembrikuus volikogu liikme tasu 500 krooni, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavat summat vähendada 500 krooni võrra. 18.
15. Seega tuleb kaebus rahuldada osaliselt ja kohustada Loksa Linnavalitsust maksma Oleg Gogin’ile 2006 septembri- ja oktoobrikuu eest volikogu esimehe tasu summas 19 500 (üheksateist tuhat viissada) krooni.
16. Menetluskulud 19.
17. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Sama paragrahvi
18. lõikest tulenevalt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. 19.
19. Samas tuleb tähele panna, et HKMS § 93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus leiab, et nimetatud sättes on tegelikult mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so ka õigusabikulude (alates 01.09.2006 kehtiv HKMS redaktsioon teeb vahet kohtu- ja kohtuvälistel kuludel, millest viimaste hulka kuuluvad ka õigusabikulud). 22.02.2007 määruses, millega kohus määras asja kirjalikus menetluses lahendamiseks ja tegi teatavaks otsuse teatavakstegemise aja, märkis kohus ühtlasi, et pooltel on võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja dokumente (sh menetluskulude väljamõistmise taotlusi) kuni 05.03.
20. Kaebaja kohtule täiendavalt taotlusi ega dokumente ei esitanud. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 7 19.
21. Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt menetluskulude summas 15 930 väljamõistmiseks. Kuna otsus on tehtud kaebaja kasuks, siis jääb vastustaja taotlus HKMS § 92 lõike 1 alusel rahuldamata. Kadriann Ikkonen kohtunik 8