3-05-431/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.oktoobril 2007.a. Tallinnas Haldusasja number 3-05-431 ...... Haldusasi A.S.i kaebused Murru Vangla administratsiooni ja silmaarsti toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 15.10.2007.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja A.S., tema esindaja advokaat Denis Polman, Murru Vangla esindaja Sven Ranniste RESOLUTSIOON 1.Rahuldada kaebus osaliselt. Tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla ametnike poolt A.S.ilt äravõetud teleri ja raadio hävitamine. 2.Muus osas jätta kaebused rahuldamata. 3.Määrata advokaat Denis Polmanile riigi õigusabi tasu suuruseks 6431(kuus tuhat nelisada kolmkümmend üks) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palus kohtule esitatud kaebustes tunnistada õigusvastaseks temale kuulunud teleri ja raadio äravõtmine ja hilisem hävitamine Murru Vangla ametnike poolt ning mõista Murru Vanglalt välja teleri ja raadio hävitamisega tekitatud 1800 kr varalise ja 8200 kr moraalse kahju hüvitamiseks. Veel palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks silmaarst Anne Roosti tegevus, kes keeldus kaebajale väljastamast luba kanda vangla territooriumil päikeseprille ega kandnud sellist luba kaebaja tervisekaardile. Kaebaja palus kohustada silmaarsti neid toiminguid sooritama ja välja mõista Murru Vanglalt 1000 kr tema tervisele päikeseprillide puudumise tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks. Päikeseprille on kaebajal vaja silmade kaitseks, sest ilma prillideta tema silmanägemine halveb päikese käes. Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks seisneb selles, et teleri ja raadio eemaldamise seaduslikkusest sõltuvad tema uute teleri ja raadio kongis kasutamise taotluste läbivaatamise tulemused. Teler Supra STV 1485 viidi kaebaja kambrist ära 13.04.2004.a. (tl I-185), kui kaebaja ise viibis kartseris ja raadio Grundig võeti ära 26.05.2004.a. kaebaja juurest kartserist(tl II-74). 28.06.2004.a. vangla vastusest teabenõudele selgus, et teler on 11.06.2004.a. hävitatud mehhaanilise purustamise teel(tl I-10). Raadio kohta puudub üldse teave, mis sellest on saanud. Sellega rikuti kaebaja põhiseaduses(PS) sätestatud õigust omandi puutumatusele(PS § 32 lg 1) ja õigust olla kaitstud riigivõimu omavoli eest(PS § 13). Samuti rikuti kaebaja õigust vaadata telerit ja kuulata raadiot. Vastustaja eemaldas teleri kaebaja kambrist põhjusel, et teleri turvakleebis oli maha võetud, kuid seda ei teinud kaebaja, vaid kleebis võeti maha vangistusosakonnas seoses teleri remondiga. Kui kaebaja teleri vangistusosakonnast tagasi sai, märkas ta kohe, et turvakleebis on ühelt poolt lahti, kuid ei jõudnud sellest vangla administratsioonile teatada, sest ta paigutati kartserisse. Murru Vangla direktori 22.04.2003.a. käskkirja nr 73 punktide 25, 26 ja 27 (tl I-75-78) järgi turvakleebise rikkumisel, avamisel või olulisel kulumisel eemaldatakse elektriseade kambrist ning paigutatakse majandusosakonna lattu. Selliselt eemaldatud elektriseadme kasutamist võib uuesti taotleda. Elektriseadme võib hävitada kahe kuu möödumisel pärast vangi vanglast vabanemist, kui selle tähtaja jooksul pole vang seda seadet vanglast välja viinud. Raadio äravõtmisel algatatud distsiplinaarmenetlus lõpetati ilma kaebajat karistamata(tl II-63, 75-76), järelikult oli ka raadio äravõtmine õigusvastane. Vangistuseaduse(VaS) § 31 lg 1 kohaselt peab kinnipeetavale vanglas viibimise ajal olema vangla poolt tagatud raadio- ja telesaadete jälgimine. Praktikas tähendaks see spetsiaalsete ruumide olemasolu vanglas, kus kinnipeetavatel oleks võimalik jälgida raadioja telesaateid, kuid Murru Vanglas selliseid ruume pole. Siin tuleb eredalt ilmsiks vastustaja tegevuse ebaseaduslikkus – selle asemel, et ise tagada võimalusi raadio ja telesaadete jälgimiseks, eemaldas ja hävitas vastustaja kaebaja enda vahenditest muretsetud raadio ja teleri. 15.10.2007.a. kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille raames vangla annab kaebajale asemele teise teleri ja raadio, kaebaja aga loobus varalise kahju nõudest. 17.10.2007.a. lõpetas kohus menetluse varalise kahju hüvitamise nõude osas. Raadio ja teleri mittetagastamisega tekitatud mittevaralise kahju suuruse jättis kaebaja kohtu otsustada, kuid see peaks kaebaja arvates olema vähemalt 5000 kr. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja möönab küll teleri ja raadio hävitamise õigusvastasust, kuid nende äravõtmine oli õiguspärane. Justiitsministri 30.11.2000.a. määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 58 sätestab kinnipeetavale lubatud esemed ja 59 erandkorras lubatud esemed. Käskkirja nr 73 p 2 kohaselt on turvakleebis eritunnustega kleebismärk, mida kasutatakse vabadusekaotust või eelvangitust kandva isiku poolt vanglas kasutatava elektriseadme korpuses vanglas keelatud esemete hoidmise tõkestamiseks. Käskkirja p 25 järgi eemaldatakse turvakleebiste avamise, rikkumise või eritunnuste olulise kulumise korral elektriseade viivitamatult kambrist, eset kontrollitakse ning paigutatakse majandusosakonna lattu. 13.04.2004.a. Läbiotsimise ajal tuvastati, et kaebaja telerile paigaldatud turvakleebised on rikutud. Kleebiste ääred olid lahti nii, et sellest võis järeldada, et teleri korpus oli avatud, mistõttu teler eemaldati kaebaja kambrist ja viidi vangistusosakonda. Kaebajale selgitati suuliselt, et kuna tema tegevus turvakleebiste rikkumisel on korduv, siis uut teleri kasutamise luba ta ei saa. Kuna kaebaja keeldus telerit vanglast välja saatmast, siis see hävitati. Raadio võeti ära kaebaja juurest kartserist, kus raadio hoidmine pole lubatud. Mis raadioga edasi tehti, pole võimalik tuvastada. Moraalse kahju hüvitamiseks puudub alus, sest raadio ja teleri oma kambris hoidmiseks pidanuks kaebaja saama loa vangla direktorilt. Sel ajal, kui kaebajal telerit polnud, polnud tal ka raha teleri kasutamisel tarbitava elektri eest tasumiseks. Kaebaja meditsiinikaardist ei nähtu, et tal oleks vaja kanda silmade kaitseks päikeseprille. Silmade ja nägemisega seonduvad andmed näevad kaebajale ette lugemisprillide kasutamist, kuid neid pole kaebaja 9.08.2005.a. meditsiinikaardi sissekande kohaselt välja võtnud(tl I-159-162). Vangla suunamisel viibis kaebaja 4.04.2006.a. Keila Haigla Polikliiniku silmaarsti vastuvõtul, kelle diagnoosi järgi pole tal vajadust päikeseprillide kandmiseks(tl I-186-190). Seega puudub alus ka kaebaja taotletud 1000 kr tema tervisele tekitatud kahju väljamõistmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlust pole selles, et kaebajalt äravõetud raadio ja teleri hävitamine oli õigusvastane, mistõttu kohus sellel küsimusel pikemalt ei peatu. Nende esemete äravõtmine oli aga õiguspärane. VaS § 31 lg 2 ja 3 kohaselt võib kinnipeetaval vangla direktori loal olla isiklik raadio ja televiisor, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid; nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud kannab kinnipeetav. Vangla sisekorraeeskirja vaidlusalusel ajal kehtinud redaktsiooni § 59 lg 2 järgi võisid kinnipeetaval vangla direktori loal vanglas olla portatiivne raadio ja televiisor diagonaaliga kuni 37 cm, kui selle kasutamine ei häiri teisi isikuid ja kui selle kasutamise kulud hüvitab kinnipeetav. Vastavalt VaS §-le 68 võetakse kinnipeetava kambri läbiotsimisel leitud keelatud esemed ära. Kuna kõnealuse teleri turvakleebis oli rikutud, oli sellise seadme hoidmine kaebaja kambris keelatud ning vanglaametnikud toimisid telerit ära võttes kooskõlas VaS-i, vangla sisekorraeeskirja ja vangla direktori käskkirjaga nr 73. Kaebaja väide, et turvakleebis oli lahti juba siis, kui kaebaja selle peale remonti vangistusosakonnast tagasi tõi, on paljasõnaline. Kaebaja pole tõendanud, et vanglaametnikud paigaldasidki turvakleebise ühest servast lahtisena. Pealegi ei takistanud kartserisse paigutamine kaebajal teatada vangla administratsioonile, et teleri turvakleebis on lahti. Õiguspärane on ka raadio äravõtmine kaebaja juurest kartserist, sest vangla sisekorraeeskirja § 60 kohaselt võisid kartseris kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, VaS, vangla sisekorraeeskiri ja vangla kodukord, mõistlikus koguses õppekirjandust, seep, hambapasta, hambahari, käterätt ja rull tualettpaberit ning erandkorras võis kinnipeetav kanda ka isiklikke riideid. Kaebaja taotleb Murru Vanglalt vähemalt 5000 kr väljamõistmist moraalse kahju eest, mis vangla tekitas sellega, et ei tagastanud äravõetud raadiot ja telerit kaebajale, mistõttu kaebaja ei saanud enam raadiot kuulata ja telerit vaadata. See taotlus jääb rahuldamata. Pole võimalik teada, kas kaebaja oleks saanud vangla direktorilt loa raadio ja teleri kambris hoidmiseks, arvestades seda, et tal puudus raha elektriseadmete kasutamise kulude eest tasumiseks ning tema teleril oli ka varem mitmel korral tuvastatud turvakleebise rikkumine. Raha puudumist tõendab ka fakt, et kaebaja vabastati tema taotlusel kaebustelt riigilõivu tasumisest, mis sel ajal oli kõigest 10 kr ning talle määrati tema taotlusel advokaat riigi õigusabi korras. Pole ka teada, kas ja kui kaua need esemed üldse oleksid töötanud, sest mõlemad olid juba vanad ning tunnistaja M.M. ütluste kohaselt oli kaebaja teler pidevalt rikkis(tl II-65-67). Silmaarsti Anne Roosti keeldumine väljastamast kaebajale päikeseprillide kandmise luba ja kandmast seda luba kaebaja meditsiinikaardile on õiguspärane, sest kaebajal puudus selleks meditsiiniline näidustus. Sellist näidustust ei tuvastanud korduvkontrollimisel ka Keila silmaarst Aivi Ojasalu. Seetõttu on alusetu ka kaebaja nõue mõista vanglalt välja 1000 kr tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks. Asjas on vajalik lahendada ka õigusabikulude küsimus. Kaebajale on kohtu poolt määratud riigi õigusabi korras esindajaks advokaat Denis Polman. D.Polman on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja neljal kohtuistungil osalemise eest. Justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord"(edaspidi „määrus nr 2“) §-dest 13 ja 12 lg 2 tulenevalt on isiku esindaja tasu haldusasja kohtulikus menetluses osalemise eest kuni 11.01.2007.a. 155 kr ja alates 12.01.2007.a. 210 kr iga poole tunni kohta. Taotluse kohaselt on õigusabi osutamiseks kulunud aega 4.12.2006.a. (taotluses ekslikult aastanumber 2007) 2 tundi, mis teeb tasu suuruseks ilma käibemaksuta 620 krooni. Peale 11.01.2007.a. on advokaat õigusabile kulutanud kokku 11,5 tundi, mis teeb tasu suuruseks ilma käibemaksuta 4830 kr Eeltoodust tulenevalt määrab kohus riigi õigusabi tasu suuruseks ilma käibemaksuta 5450 kr, millele lisandub käibemaks 981 kr, kokku 6431 kr. Kohtunik: D.Maastik