) ja ühistu põhikirjas ettenähtud korras.
järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub XXX, XXXasuval kinnistul korteriomand reaalosaga nr. 41. XXXelamu korteriomanikud on korteriomandi ja kaasomandi esemega seotud õigus- ning majandussuhete korraldamiseks asutanud korteriühistu. Tsiviilasjas esile toodud asjaoludel on poolte vahel mittetulundusühingu liikmelisusel põhinev õigussuhe. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätetest. Pooled vaidlevad selles, kas ja millises ulatuses on kostja jätnud täitmata seadusest ja põhikirjast tuleneva maksekohustuse. Vaidlust ei ole selles, et kostjal puudus 1.aprilli 2006 seisuga maksete võlgnevus; vastastikuste arvelduste suhe on korteri isiklikul arvel (tl. 31) nimetatud ajahetkel näidatud 0.00 krooni. KoS § 13 järgi on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikke reaalkoormatisi ning hüvitama kaasomandi majandamise kulutused. KoS § 15 järgi on kaasomandi valitsemiseks muu hulgas kaasomandi korrapärane korrashoid, kahjukindlustus-lepingu sõlmimine, kohase suurusega remondifondi kogumine ja majanduskava koostamine.
järgi on korteriühistu majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumide hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlbulikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid; remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorraastet ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja on hageja esitatud arved kätte saanud. Arvetel 3 nõutud maksed on kululiikide lõikes kirjendatud ning kooskõlas elamu majandamiskulude määratlusega. Hageja arved on esitatud kooskõlas seadusega; arvetel näidatud maksed on hinnatavad korteriomandite majandamise ja valitsemise kuludena. Kostja väide hageja juhatuse poolt ühistu ebaotstarbeka majandamise ja ühistu liikmetelt kogutud raha ebasihipärase kasutamise kohta pole tõendatud. Hageja on esitanud kohtule vaidlusalusele perioodile eelnevalt ja selle ajal kolmandate isikutega sõlmitud lepingud, mille esemeks on korteriomandite ja kaasomandi valitsemine. Seega on hageja põhikirjalise eesmärgi täitmiseks ostnud ja vahendanud korteriomanikele erinevaid elamu valitsemisega hõlmatud teenuseid. Kostja ei vaidlustanud kohtus korteri kasutamisega seotud teenuste tarbimist. Hageja esitatud lepingud on sõlmitud elanikele soojus- ja elektrienergia võimaldamiseks, jäätmekäitluseks ning vee- ja kanalisatsiooni teenuse saamiseks. Kohus hindab nimetatud teenuseid korteriomanikele vajalikeks ning vara haldamise ja hooldamise seisukohalt otstarbekaks. Kostja vastuväited katuse remondikulude sissenõudmisele ei ole nõude rahuldamata jätmise aluseks. Makse põhineb ühistu organi otsusel.
3 järgi on ühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja pole esitanud kohtule otsust, millega oleks tema poolt kahtluse alla seatud makse kohta tehtud üldkoosoleku (juhatuse) otsused tunnistatud kehtetuks või tuvastatud nende tühisus. Seega kuulub maksekohustus täitmisele. Kostjal on õigus tõstatada remonttöödega seonduvate kulutuste põhjendamatuse
imus ühistu üldkoosolekul. Korteriomaniku makseraskused ei vabasta kulutuste kandmise kohustusest. Eelnevast tuleneb, et hageja tasunõue katuse remondiks tehtud kulutuste hüvitamises on kooskõlas seadusega.
2 järgi sätestatakse korteriühistu põhikirjas muu hulgas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja p. 2.5.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; p. 2.5.8 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatus poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hagejale on ajavahemikus 2006 aprillist kuni 2007 detsembrini (incl.) esitatud arveid kogusummas 31 762.15 (13 280.22 + 18 481.93) krooni. Hageja andmetel on kostja samas ajavahemikus teinud hageja kasuks makseid kogusummas 20 111.95 (6 161.94 + 13 950.00) krooni. Hageja on lugenud märgitud perioodi makseteks ka kostja poolt 26.jaanuaril 2008 tehtud makse summas 1750 eksides samas matemaatiliselt 50 krooniga (2 055 + 1 750 = 3 805/kostja tabelis laekumine 3 755). Seega on hageja andmetel maksete võlgnevus 31.detsembri 2007 seisuga kogusummas 11 650.25 (31 762.15 – 20 111.95) krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja on lisaks eelmärgitule tasunud 6.veebruaril 2008 - 1 855 krooni, 26.veebruaril 2008 - 1 790 krooni ja 1 675.21 krooni.
4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Hageja viivisenõue jagab põhinõude saatust. Kostja on rahalise kohustuse täitmisel langenud viivitusse. Hageja on esitanud viivise nõude korteriühistuseaduse alusel. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal puudus alus laekunud maksetest lugeda esmajärjekorras arvestatud viivitusintressi nõue. Hageja põhikirjast ei tulene õigust eelistada viivitusintressi nõuet majandamiskulude nõuetele. Selline arvestuste kord ei ole kooskõlas korteriühistu 4 seadusega, mis on viivitusintressi arvestamise aluseks ega ka õigussuhte olemusega. Sellises järjekorras saab maksed kaetuks lugeda üksnes poolte kokkuleppel, mida aga käesolevas asjas ei esine. Hageja ei ole kohtule esitanud ka sellekohast õigust kinnitavat ühistu organi otsust. Hageja põhikirja p. 2.5.10 järgi võib juhatus nõuda ühistu liikmelt maksmisega viivitamisel ühistu liikmelt viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus võtab kostja maksekohustuse täitmise hindamisel arvesse hageja andmed, kostja pangakonto väljavõtte ja maksedokumendid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg. 1 järgi võib võlgnik erinevate kohustuste täitmisel vahendite puudumise korral määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kostja on maksedokumentidel määranud, millist maksekohustust ta on täitnud. Makse ülejäägi puhul arvestab kohus kaetuks varasemalt sissenõutavaks muutunud võlgnevuse. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kohustuse (põhikohustus ja viivitusintress) täidetuks lugemises tuleb võtta aluseks võlgniku maksetel näidatud selgitus. Seega tuleb hageja nõue arvestada järgnevalt: arve maksetasumine viivis viivitatud viivitustähtaeg päevas päevi intressi võlg 31.12.07 31.12.07 2 811.11 30.04.06 29.08.2006 - 1 408.86 1.967 121 238.00 12.12.2006 - 680.00 0.981 105 103.00 29.05.2007 - 451.43 0.505 168 84.84 31.10.2007 10.14 0.189 155 29.29 29.12.2007 0.19 0.182 59 10.73 tasumata 26.01.2008 7.34 0.182 2 0.36 253.15 0.177 2 2 011.79 31.05.06 1.408 579 815.23 966.50 30.06.06 0.676 545 371.12 869.26 31.07.06 14.11.2006 - 869.26 0.608 106 64.44 903.82 31.08.06 31.10.2006 - 903.82 0.632 61 38.55 987.38 30.09.06 24.01.2007 - 987.38 0.691 92 63.57 1 330.77 31.10.06 24.01.2007 - 1 312.62 0.931 61 56.79 tasumata 18.15 0.012 426 5.11 1 722.11 30.11.06 1.205 396 477.18 1 677.48 31.12.06 1.174 365 428.51 1 742.66 31.01.07 26.01.2008 - 1 750.00 1.219 334 407.14 ülejääk - 7.34 1 987.65 28.02.07 26.02.2008 - 1 790.00 1.391 306 425.64 tasumata 197.65 0.138 1 675.21 31.03.07 25.03.2008 - 1 675.21 1.172 275 322.30 1 298.57 30.04.07 29.05.2007 - 1 298.57 0.908 29 26.33 ülejääk - 451.43 1 099.75 31.05.07 0.769 214 164.56 2 290.33 30.06.07 15.09.2007 - 2 000.00 1.603 77 123.43 tasumata 290.33 0.203 103 20.90 855.53 31.07.07 0.598 153 91.49 1 025.30 31.08.07 28.09.2007 - 1 000.00 0.717 28 20.07 tasumata 25.30 0.017 122 2.07 5 1 034.86 30.09.07 1 545.86 tasumata 45.86 2 054.81 31.10.07 30.11.07 1 871.40 31.12.07 31.10.2007 - 1 045.00 ülejääk - 10.14 30.11.2007 - 1 500.00 29.12.2007 - 2 055.00 ülejääk - 0.19 kokku 11 035.00 0.724 31 23.00 1.082 30 32.46 0.032 1.438 61 29 1.95 41.70 4 489.76 Kohus on seotud hagi piiridega. Hageja on esitanud põhivõla nõude 31.detsembri 2007 seisuga summas 13 966.19 krooni, mis on põhjendatud summas 11 035.00 krooni. Hageja on sama seisuga esitanud viivitusintressi nõude summas 2 974.75 krooni, mis on põhjendatud ja tuleb rahuldada. menetluskulud Hageja on 19.novembri 2007 maksekorraldusega nr. 494 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 250 krooni. Hageja on tasunud osaühingule Antoniuse Õigusabi õigusteenuse osutamise eest 1 770.00 krooni. Arvestades vaidluse asjaolusid ja nõude osalist rahuldamist leiab kohus, et menetluskulud tuleb 2/3 osas jätta kostja kanda ning 1/3 osas jätta hageja kanda. . resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162, 230, 436, 438, 439, 441-442; TsÜS §-st 5; VÕS §-st 88 lg. 1; KoS §-st 8 lg. 1; 13; 15 ja
§-st 1; 4 lg. 2; 7 lg. 4; 15; 151 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja LI’ilt korteriühistu XXX kasuks 14 009.75 (neliteist tuhat üheksa) krooni, s.h. 11 035.00 krooni kohustuse täitmiseks ja 2 974.75 krooni viivitusintressidena. Jätta menetluskulud 1/3 osas KÜ kanda. Jätta menetluskulud 2/3 osas LI’i kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.