lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 27.11.2006.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud, ärakuulamiseks soovi ei avaldanud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 20.08.1999.a. sõlmitud tähtajatu Q Leping nr 10041280, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 24.11.2000.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 17.12.2001.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 17.12.2001.a. esitatud lõpparve nr 2416764, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 982.14 krooni, kõneteenused summas 409.04 krooni. Nimetatud arvet ei ole hageja kohtule esitanud ning ei ole ka tõendanud, et 17.12.2001.a. lõpparve nr 24167644 on kostjale väljastatud. Seega jätab kohus tähelepanuta ka hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete väljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 17.12.2001.a. esitatud lõpparvega nr 2416764. 2
lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 280.00 krooni.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 75.82 krooni. Küllike Johannson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.