Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus ülejäänud osas kõne alla. Kostja ei ole tõendanud seda, et haiguse paranemine on tingitud arsti raviveast ja ei ole põhjuslikus seoses toimunud õnnetusega, sellised kostja järeldused on oletusliku iseloomuga. Kohus on tuvastanud, et hagejale on tekkinud parema käe viienda sõrme vigastus, mis ei ole tänaseni paranenud. Nimetatuga on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos (
Hageja selgitas kohtuistungil, et ta pole viibinud St-Peterburis ravil, tema poolt esitatud kalkulatsioonid on eeldatavad operatsiooni ja ravi maksumus. Arvestuse (tl 18-19), kalkulatsiooni (tl 20) ja kutsega (tl 22-23) loeb kohus tõendatuks, et operatsiooni ning ravi maksumus G.A.Albrehti nimelises Sankt-Peterburgi teaduslik-praktilises invaliidide MSE proteseerimise ja rehabiliteerimise keskuses läheks maksma hagejale 16’159.- +24’850.=41’009.- rubla ehk umbes 20’505.- krooni. Seejuures leiab kohus, et kostja ei pea tasuma hageja ravikulude eest kõrgendatud mugavustega palatis, mille hind oleks kõrgem. Hageja on taotlenud kostjalt ravimite, transpordikulude ja arsti visiitide eest hüvitise väljamõistmist summas 9’860.- krooni. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja kviitungid (tl 42, 52-54). Pärast hageja selgituste ärakuulamist kohtuistungil ei vaidlustanud kostja arveid, välja arvatud (tl 52 olev) Lukoili arve summas 399,90 krooni. Kuivõrd hageja ei osanud selgitada selle arve seotust käesoleva vaidlusega, arvestab kohus selle maha hageja nõutud summas 9’860.- kr – 399,90 krooni = 9’460,10 krooni. Töölepinguga (tl 58-59) ja tõendiga (tl 56A) loeb kohus tõendatuks, et hageja töötas töölepingu nr 143/1 alusel OÜ-s C taksojuhina töötasuga 1’345.- kr kuus. Töövaidluskomisjoni otsusest (tl 45-46) ei tulene, et hageja oleks kaotanud töö tervisekahjustuse tõttu, vaid töövaidluskomisjon on tuvastanud, et hageja ei ilmunud enam tööle, kui talle keelduti võimaldamast puhkust ajal, mil ta seda soovis, samuti ei asunud töötaja peale haiguslehe lõppemist tööle. Tööleping töötajaga lõpetati 22.09.2006.a seoses tööle mitteilmumisega taandkuupäevaga alates 09.06.2006.a ning talle anti tööraamat. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud töökoha kaotust tulenevalt terviserikkest, samuti töövõime kaotust. Seega ei saa hageja poolt esitatud tõenditest teha järeldust, et tööst ilmajäämine oleks põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Nimetatud põhjusel ei pea kostja hüvitama hagejale saamata jäänud töötasu summas 16’140.- krooni. Hageja on tõendanud, et kandis seoses tervisekahjustusega kulutusi ja sellega on tõendatud 4 vastutust täitev põhjuslik seos. Kostjal tuleb hagejale tasuda varalise kahju eest hüvitis summas 20’505.- krooni + 9’460,10 krooni= 29’965,10 krooni (
lg 1 ja § 130 alusel).
lg 6 alusel kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus lähtub seejuures kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määradest, mille kohaselt raskemate kehavigastuste puhul on kostjalt välja mõistetud hüvitis keskmiselt 100’000-300’000 krooni. Kohus arvestab tulenevalt poolte esiletoodust ka vastutuse iseloomuga ja isikute majandusliku olukorraga (
). Suurema ohu allikaga põhjustatud kahju puhul on tegemist süüst sõltumatu vastutusega. Kuigi tegemist on süüst sõltumatu vastutusega ja kohus ei hinda õiguste kahjustamise õigusvastasust (
lg 1 II lause), vaid seda eeldatakse, on antud kohtu hinnangul mittevaralise kahju suuruse määramisel ka rikkumise põhjus ja ajend. Hageja on taotlenud asja juurde võtta karistusregistri väljavõtte, millest nähtub, et kostjale on väärteoasjades määratud ridamisi trahve. Nimetatust võib teha järelduse, et kostja näol ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga, kostjalt on korduvalt äravõetud juhtimisõigus joobes sõitmise eest, kuid kergemeelselt istub ta taas joobes autorooli. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma otsuses 3-2-1-1-1-01 leidnud, et kohus peab veenduma, et väljamõistetava hüvitise suurus ei tooks kahju tekitanu ja tema perekonna jaoks kaasa heaolu langust. Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt tema sissetulek on keskmiselt 3’062 krooni, Samuti tasub kostja kindlustusele vaidlusalusest õnnetusest tekitatud kahju eest. Kostja selgituste kohaselt kohtuistungil maksavad tema vanemad kindlustusandjale ja kahju hüvitatakse 1’000.krooni kaupa kuus. Kõike eeltoodud arvesse võttes peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 25’000.- krooni ja nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele
Kohus ei analüüsi järgmisi antud vaidluses asjakohatuid tõendeid: töövõimetuslehe saatekiri (tl 65), Eesti Haigekassa kiri (tl 56). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt, kuid kohus arvestab asjaoluga, et hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, milles hageja pakkus kostjale kompromissi. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 163 lg 2). Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.