§-dele 119 lg 2 ja 113 lg 4 leiavad kostjad, et hageja vastuvõtuviivitusest tulenevalt ei pea võlgnik viivist tasuma. Viivitus tulenes võlausaldajast tingitud asjaolust ja võlgnikule ei saa ette heita tahtlust või rasket hooletust oma kohustuse mittetäitmisel. Lisaks sellele on kostjad seisukohal, et tulenevalt
Hageja ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel tööettevõtulepingus lepingu rikkumise korral kokkulepitud rahasumma maksmist tuleb käsitleda
lõikes 1 sätestatud leppetrahvina.
lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostjad leiavad, et hageja on kaotanud oma õiguse leppetrahvi nõuda, sest teatas alles ligi kolm kuud peale ehitise üleandmise tähtaja möödumist leppetrahvi sissenõutavaks muutumisest, kuigi tal olid kõik võimalused esitada see nõue juba 2004.a. detsembris. Hageja ei esitanud OÜ-le Bitek Ehitus ka mingeid pretensioone töö kvaliteedi suhtes. Nõudeavaldusele lisatud pretensioone aktide nr.7 ja 9 kohta ei ole tegelikkuses OÜ-le Bitek Ehitus (pankrotis) üldse esitatud. Hageja andis oma käitumisega OÜ-le Bitek Ehitus hoopis mõista, et leppetrahvi nõuet ei esitata, kuna lubas töövõtjal ehitustöid jätkata kuni üleandmisakti nr. 9 koostamiseni 2005.a. veebruaris. Leppetrahvi summa on kostjate hinnangul ka ebamõistlikult suur. Leppetrahvi nõude esitamise ajaks olid OÜ Bitek Ehitus poolt tööd sisuliselt lõpetatud, teostamata olid vaid fassaaditööd, maksumusega 37 604 krooni. Samal ajal tehtud tööde väärtus oli ca 1,5 miljonit krooni. Hageja on seisukohal, et vastuvõtuviivitusest ei saa rääkida, kuna tehtud tööd ei vastanud lepingule, seega ei ole kohast täitmist pakutud. Tasu maksmise eelduseks on lepinguliste kohustuste kohane täitmine. Arve esitamise õigus tekkis tööettevõtjal vastavalt hageja ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel sõlmitud tööettevõtulepingule alles peale tellijapoolset 3 üleandmise-vastuvõtmise akti aktsepteerimist. Lepingust ei tulene, et tööd saab lugeda vastu võetuks, kui tellija (hageja) akti selleks ettenähtud tähtaja jooksul ei allkirjasta. Hageja nõustub kostjaga selles, et lepingu p 12.2 märgitud viivis on oma olemuselt leppetrahv
Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi tulenevalt hageja ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel 16.11.2004.a. sõlmitud lepingu lisast, millega pooled leppisid kokku uue ehitise valmimise tähtaja – 20.12.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled ei vaidle selle üle, et kuigi AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus vahel sõlmitud tööettevõtulepingu XII peatüki, mis sätestab poolte vastutuse ja leppetrahvid , p.12.1 kohaselt peab tööettevõtja tasuma tellijale lepingu rikkumise korral viivist, on sisuliselt tegemist leppetrahvi kokkuleppega, kuna viivise maksmine on
Leppetrahvi nõude esitamise eelduseks on kõigepealt asjaolu, et pooltevahelises võlasuhtes on leppetrahvi tasumises kokku lepitud. Seejärel tuleb vaadelda,kas kohustust, mille täitmist leppetrahviga tagati, on rikutud ning kas kohustust rikkunud lepingupool on rikkumise eest vastutav. Lisaks sellele tuleb silmas pidada ka
lg 2 sätestatud nõuet, et kahjustatud pool peab mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele teatama, et ta nõuab leppetrahvi, vastasel juhul ta kaotab õiguse seda nõuda. Leppetrahvi kokkuleppe olemasolus AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus(pankrotis) vahelises võlasuhtes poolte vahel vaidlust ei ole – sellise kokkuleppena tuleb käsitleda tööettevõtulepingu (tl.11-22) p.12.2. sätestatut. Kostjad leiavad, et vaatamata leppetrahvi kokkuleppele ja asjaolule, et OÜ Bitek Ehitus(pankrotis) rikkus tööettevõtulepingu lisas (tl.23) kokku lepitud ehitise tellijale 5 üleandmise tähtaega – 20.detsember 2004.a., ei vastuta tööettevõtja nimetatud rikkumise eest tellija vastuvõtuviivituse tõttu, mis seisnes selles, et ta ei aktsepteerinud tööettevõtja poolt tehtud töid vastavalt lepingu p.5.7 ning ei tasunud OÜ Bitek Ehitus(pankrotis) poolt esitatud arvet. Just nimetatud rikkumiste, s.o. töö õigustamatu mittevastuvõtmine ja tasu mittemaksmine- tõttu sattus tööettevõtja raskustesse töö õigeaegsel lõpetamisel. Kohus on seisukohal, et OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) ei saa toetuda hagejapoolsele kohustuse rikkumisele.
kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige , kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kuid käesoleva vaidluse puhul ei esine võlausaldaja (tellija) poolt vastuvõtuviivitust, sest tellijale ei ole pakutud kohast täitmist. Töövõtja poolt 02.detsembril 2004 koostatud tööde teostamise aktis kirjeldatud tööd olid puudustega, mis on tõendatud nii tellija teatisega 05.12.2004.a. akti nr.7 mitteaktsepteerimise kohta (tl.34-35) kui ka hilisemalt kohtumenetluses teostatud ekspertiisi käigus saadud eksperdiarvamusega (tl.97-132). Eksperthinnangu lisas nr.7 on eraldi analüüsitud tööde teostamise aktides nr.7 ja nr.9 kirjeldatud töid. Nimetatud tõendite põhjal saab teha järelduse, et kirjeldatud töödest valdav osa on olnud kas lõpetamata või defektsed. Kohus leiab, et tellijal ei olnud kohustust vastu võtta puudustega ja defektset tööd ega ka selle eest tasuda. Kostjad on vaidlustanud ka hageja poolt OÜ-le Bitek Ehitus (pankrotis) 05.12.2004.a. teatise (tl.34-35) saatmise ning leidnud, et kuna tellija ei täitnud
-st tulenevat kohustust valmis töö vastu võtta, tuleb lugeda töö osundatud paragrahvi alusel vastu võetuks. Sellest tulenevalt tekkis ka hagejal kohustus tehtud töö eest tasuda. Isegi juhul, kui toetudes hilisemale eksperdiarvamusele saab lugeda osa töid mittenõuetekohasteks, siis oleks tulnud nõuetekohaselt tehtud tööde eest, mida kostjate hinnangul oli tehtud 152 661 krooni ulatuses, ikkagi tasuda. Kohus on seisukohal, et ka osalist tasu maksmise kohustust AS-l Maardu Terminal akti nr.7 kirjeldatud tööde eest esitatud arve alusel ei tekkinud.Lepingu p.8.3 oli kokku lepitud maksegraafik, mis nägi ette tööde eest tasumise kokku kuues osas, kusjuures arve esitamise õigus tekkis tööettevõtjal peale tellijapoolset üleandmise-vastuvõtuakti aktsepteerimist. Vastavalt lepingu p.16.2 toimus üleandmis-vastuvõtuakti aktsepteerimine tellija poolt selle allkirjastamise teel. Aktil nr. 7 ei ole tellija esindaja allkirja, millest saab järeldada vaid akti mitteaktsepteerimist ja seetõttu ei olnud töövõtjal alust ka arve esitamiseks. Lisaks sellele on pooled kinnitanud, et viis makset tehtud tööde eest oli juba tehtud, järelikult ei olnud tellijal lepingust tulenevalt kohustust enne töö (ehitise) lõplikku üleandmist tehtud töö eest osaliselt tasuda. Tellija tahe oli suunatud sellele, et tööettevõtja teeks oma töö lõpuks valmis, arvestades, et lepingus kokkulepitud tähtaeg oli akti nr.7 koostamise ajaks juba möödunud. Lepingupooled olid kokku leppinud uue tähtaja ehitise tellijale üleandmiseks , kusjuures nimetatud kokkuleppes (tl.23)ei ole muudetud töö eest tasumise korda. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostjad ei ole tõendanud, et tööettevõtja ei saanud tööd lõpetada tellija poolt töö eest tasumata jätmise tõttu. Kostjad on ise omaks võtnud, et tööettevõtja jätkas vaatamata tellija poolt aktis nr.7 kajastatud tööde eest tasumata jätmisele ehitusobjektil tööd. See asjaolu on tõendatud aktides nr.7 ja 9 kirjeldatud tööde võrdlusega eksperthinnangu lisa nr.7 (tl.156-157). 6 Järgnevalt tuleb võtta seisukoht kostjate vastuväite osas hagile, mille kohaselt hageja on kaotanud õiguse nõuda OÜ-lt Bitek Ehitus (pankrotis) leppetrahvi
lg 2 alusel, kuna ta ei ole mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele teatanud, et ta nõuab leppetrahvi. Kohus on seisukohal, et tööettevõtja - OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) ja tellija AS Maardu Terminal poolt allkirjastatud lisa tööettevõtulepingule nr.411; 2004 16.juunist 2004.aastast sisaldab muuhulgas ka teadet leppetrahvi nõude esitamisest. Analüüsides nimetatud dokumenti saab kõigepealt teha järelduse, et lepingu lisa koostamise põhjuseks on asjaolu, et tööettevõtja on ületanud lepingu p.7.2 määratletud ehitise tellijale üleandmise tähtaega rohkem kui kolm nädalat, seega on tuvastatud lepingurikkumise esinemine tööettevõtja poolt. Seejärel on viidatud lepingu p.12.2 sätestatud sanktsioonidele, milliste rakendamise õigus tellijal on tekkinud toimunud lepingurikkumise puhul– need on lepingu ühepoolne ennetähtaegne lõpetamine ja viivise tasumine 0,15 % päevas (ehitustööde üldmaksumusest). Seejärel on viidatud tööettevõtja poolt kirjalikult esitatud palvele mitte kohaldada nimetatud sanktsioone ja lubadusele lõpetada ehitus hiljemalt 15.12. 2004, samuti poolte kohtumisele 16.11.2004, millisel tööettevõtja avaldas soovi ehitust jätkata. Lõpuks on fikseeritud poolte kokkulepe uue ehitise tellijale üleandmise tähtaja kohta – 20.12.2004 ning leppetrahvi (kokkuleppes nimetatud viivised) rakendamise tingimused: kui ehitist tähtaegselt üle ei anta, kuulub leppetrahv tasumisele maksimumsummas, s.o. 222 075 krooni, kui aga töö uueks tähtajaks valmib, siis viiviseid ei arvutata. Eeltoodud kokkuleppe sõnastuse põhjal ei saa kohtu arvates teha järeldust, et tegemist oli pelgalt lepingu muutmisega töö tegemise tähtaja osas , mis tähendab, et uue tähtaja rikkumise korral oleks tulnud uuesti teatada vastavalt
Nimetatud lisas on kohtu hinnagul fikseeritud kohustuse rikkumine (lisa preambula),
lg 2 sätestatud teade leppetrahvi nõude esitamise kohta, kui saabub tingimus –ehituse mittetähtaegne üleandmine ning leppetrahvi nõudest loobumine (lisa p.3), juhul kui lepingu eesmärk uueks kokkulepitud tähtajaks (lisa p.1) saab siiski saavutatud. Kuna tõendatud on asjaolu, et ehitist ei ole tellijale üle antud, siis on tingimus, mille puhul tellijal on õigus leppetrahv tööettevõtulepingu lisa p.2 tööettevõtjale teatavaks tehtud ulatuses sisse nõuda, saabunud. Kostjate väide, et hageja on käitunud pahauskselt, jättes leppetrahvi nõude pärast ehitise tähtajaks mitteüleandmist esitamata, mistõttu tööettevõtja jätkas tööd, arvates, et leppetrahvi nõuet ei esitata, on ainetu. Tulenevalt
lg 1 võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel sõlmitud tööettevõtulepingust ei nähtu, et lepingu rikkumisel tööettevõtja poolt, mis toob kaasa leppetrahvi nõudmise, vabaneb ta kohustuse täitmisest. Järelikult pidi OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) töö ikkagi lõpetama, vaatamata sellele, et uueks kokkulepitud tähtajaks – 20.12.2004- ehitise tellijale mitteüleandmisel oli tal tekkinud kohustus tasuda leppetrahv. Kohus leiab, et leppetrahvi summa – 222075 krooni ei ole ebamõistlikult suur. Eksperdiarvamusega (tl.130-132) on tuvastatud, et OÜ Bitek Ehituse poolt teostatud töid AS Maardu Terminal olmehoone ehitamisel ei saa lugeda lõpetatuks, esineb olulisi kõrvalekaldeid projektist ning tööde kvaliteet ei vasta nõuetele, projektile ega heale ehitustavale. Hinnanguliselt on tehtud töödest 14,7 % lepingutingimustele mittevastavad 7 (arvamuse p.5.2). Lepingus kokkulepitud tööde lõpetamise maksumus on eksperdiarvamuse kohaselt 244 600 – 373 190 krooni, olenevalt sellest, kas töö viib lõpuni tööettevõtja või tellija.OÜ Megalet Ehitus hinnapakkumise kohaselt 15.06.2005 (tl.81) on tööettevõtte maksumus 460 200 krooni. Leppetrahvi üks funktsioone lisaks kohustuse täitmisele sundimisele on ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ehk õiguskaitsevahendi funktsioon (
Kommenteeritud väljaanne, § 158 komm.4.1.2) , mistõttu kohtu hinnagul on õigustatud leppetrahvi võrdlemine võlgniku poolt lepingu rikkumise tagajärjel võlausaldajale tekkinud kahjuga. Kahjuna tuleb käsitleda lepingule mittevastavalt tehtud tööde mahtu ja maksumust, mis on käesolevas asjas suhteliselt proportsionaalne leppetrahvi summaga. Kostjad ei ole tõendanud, et teostamata tööde maksumus on leppetrahviga võrreldes ebaproportsionaalne. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulude väljamõistmisel juhinduda kuni 31.detsembrini 2005.a. kehtinud TsMS §-dest 60 ja 61. TsMS 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS §-s 61 lg 1 p 1 sätestasid, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulutused tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale ning hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Käesolevas asjas on hageja esitanud kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid õigusabikulude kandmise kohta summas 32176 krooni (tl.169-180). Lisaks sellele on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni (tl.6), milline riigilõivu suurus oli sätestatud RLS § 37 lg 13 p 3 pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamise eest. Kohus leiab, et kuna esitatud hagi oli suunatud kindla rahalise väärtusega nõude tunnustamisele pankrotimenetluses, ei saa hagi lugeda selle esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt hinnata hagiks. Seetõttu kohaldab kohus õigusabikulude väljamõistmisel kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 , piirdudes kostjatelt hageja õigusabikulude väljamõistmisel viie protsendiga hagiga tunnustamist taotletud nõude -222075 krooni- väärtusest. Lisaks kuulub kostjatelt väljamõistmisele hagi esitamisel tasutud riigilõiv, summas 80 krooni, seega kokku tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 11183,75 krooni (11103,75 + 80) Epp Tombak Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.