Eelnevalt võib kohtutäitur ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. Seisuga 21.02.2008 on kohtutäitur korduvalt kuulnud võlgniku seisukohta täitemenetluse lõpetamise kohta, kuid kohtutäituril puudub igasugune seisukoht sissenõudjalt. Seega luges kohtutäitur, et sissenõudja on oma seisukoha avaldanud vaikimisega. Kohtutäitur otsustas lõpetada täitemenetluse
lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel ja teha vastav märge täitemenetlusregistrisse. Kaebuse sisu Avaldaja vaidlustab 21.02.2008 tehtud otsuse täiteasja lõpetamise kohta, kuna täitevdokumendist tulenev nõue on täitmata ning sissenõudjal ei ole olnud võimalust viibida võlgniku poolt 29.01.2008 esitatud kaebuse läbivaatamise juures, mis toimus 11.02.
toodud tähtaegadel läbi vaatamata.
lg 4 kohaselt menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamist reguleerib
. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle piirkonnas kohtutäituri büroo asub. Sissenõudja on kohtutäituri otsuse saanud kätte 03.03.2008. Seega asub kohtutäitur seisukohale, kui 2
lg-le 1 võib sissenõudja esitada kohtutäiturile avalduse võlgniku trahvimiseks.
lg 1 ütleb, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. Sissenõudja ei ole esitanud kohtutäiturile avaldust võlgnikule trahvi määramise osas, kuigi juba 07.06.2006 täitedokumendi täitmise või täitmata jätmise akti koostamise ajal avaldas sissenõudja, et ei ole rahul kandvate metallpostidega, mis paiknevad suuremal alal kui 11 m2. Järelikult oli sissenõudja juba tookord arvamusel, et kohtuotsus ei ole täidetud, kuid ei teinud selles küsimuses mingeid seadusega ette nähtud toiminguid oma õiguste kaitseks. Kohtutäitur ei näe põhjust, miks jätkata menetlust, milles ei ole tehtud alates 07.06.2006 sisulisi toiminguid. Kohtutäitur oma vastuses antud kaebusele selgitab ja juhib tähelepanu asjaolule, kui võlgnik rikub kohtuotsusega määratud keeldu, näiteks taastab oma kuuri vanades mõõtmetes, siis on sissenõudjal alati õigus pöörduda kohtutäituri poole täiteavaldusega. Kehtiv
võimaldab täitemenetluse alustamist uuesti, kui ei ole sissenõudja oma nõudest kirjalikult loobunud.
lg 2 sätestab, et täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Täiteasjas nr 052/2005/4718 ei ole sissenõudja loobunud kirjalikult nõudest. Täitemenetluse lõpetamine ei võta sissenõudjalt ära võimalust uuesti pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäitur teavitab, et võimalusel ei soovi osaleda kohtuistungil. Kohtuistungil avaldatud seisukohad 22.04.2008 toimunud avalikul kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas osalesid avaldaja ja puudutatud isik võlgnik H.L. ning tema esindaja Kaire Lang. Ärakuulamisel teavitas avaldaja, et ei saanud viibida kohtutäituri poolt korraldatud võlgniku esitatud kaebuse arutelul. Avaldaja sõnade kohaselt tehtud kohtuotsuse järgi tuli lammutada kuur teatavas mahus ja ulatuses. Hoone olulised osad on lammutatud, aga postid, mille najal seisid seinad ja katus, on alles jäetud. Seega leiab avaldaja, et otsapostide allesjätmisega ei ole otsus täidetud. Avaldaja soovib edaspidise suhtes olla kindel, et võlgnik ei ehita sinna uut kuuri/ehitist. Võlgnik väidab, et on teinud kõik vajaliku ja täitnud kohtuotsuse. Järelejäänud postid on talle vajalikud muuks otstarbeks. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle 3
MS § 66 sätestab, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Lähtudes
MS §-st 66 asub kohus seisukohale, et avaldaja on lasknud mööda kohtusse pöördumise tähtaja ja esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 67 lg 1 ja 2 kohaselt on avaldajal võimalik taotleda seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 67 lg 1 ütleb, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. TsMS § 172 lg 1 kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna lahendiga ei rahuldatud avaldaja (sissenõudja) nõuet ja jäeti tühistamata kohtutäituri otsus, siis jäävad kõik menetluskulud avaldaja kanda. Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.