Obsah (5)

§ 477§ 172§ 173§ 178§ 478

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Sirja Tooming Määruse tegemise aeg ja koht 16.05.2008.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2 Tsiviilasja number 2-0

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama seadustiku § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus 26.03.2008.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele aega hiljemalt 30.04.2008.a. esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid, samuti teatada kohtule kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. Pooled seda teinud ei ole. Äriseadustik (ÄS) § 7 kohaselt on ärinimi ehk firma äriregistrisse kantud nimi nimeks, mille all ettevõtja tegutseb ja ärinimi peab vastama ÄS

1. peatükis sätestatud nõuetele ning olema valitud kooskõlas heade äritavadega. Vastavalt ÄS § 11 lg 2 peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 30 kohaselt juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Äriseadustiku § 15 järgi on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. Ärinimi on ettevõtjale olulise tähendusega, kuivõrd see toimib ärisuhetes peamise identifitseerimistunnusena. Ärinime kaudu annab ettevõtja kolmandatele isikutele erinevat liiki teavet. Ärinime valikuga ei tohi anda/levitada eksitavat informatsiooni. Ärinime selge eristatavus ei tähenda üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega täielikult kokkulangev, kuid on sellega eksitavalt sarnane. Ärinime õigusvastase valiku korral kuuluvad kannatanule võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud kaitsevahendid. VÕS § 1045 p. 5 järgi on ärinime ainuomandi rikkumine hinnatav kahju õigusvastase tekitamisena. VÕS § 1055 lg. 1 järgi on kannatanul õigus nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. 3 Äriseadustiku § 12 järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Samuti ei või ärinimi olla vastuolus heade kommetega Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas teineteisest on selgesti eristatavad ärinimed osaühing AATOMIK-TRANSPORT ja osaühing Atomik Trans. Vaidlust ei ole selle osas, et mõlema osaühingu üheks põhikirjaliseks tegevusalaks on transpordi-/autoveoteenuste osutamine, millele viitab ka poolte ärinimedes kasutatavad viited: ärinime täiend „transport“ või sõna „trans“. Seda, et sõna „trans“ on laialt levinud lühend, mis viitab transpordile või autoveole on kinnitamist leidnud ka interneti-otsingu tulemustega, kus transporditeenuseid pakkuvad firmad seda oma ärinimedes tihti kasutavad. Puudutatud isiku väide, et pakutakse transporditeenust vaid neilt ostetud materjalidele ja vaid Eesti piires, erinevalt avaldajast, kes tegeleb rahvusvaheliste autovedudega, ei ole asjakohane. Äriseadustiku I osa
2. peatükk sätestab ettevõtja ainuõiguse oma ärinimele ning nõuab ärinimede selget eristatavust, kuid nimetatud kriteeriumid ei laiene ettevõtjate aadressidele, tegevusaladele ega muudele äriühingute tegevusega seotud asjaoludele. Ärinimede eristatavuse kontrollimine saab põhineda üksnes nimede endi võrdlemisel ning selle alusel antaval abstraktsel hinnangul. Ärinimede eristatavuse tagamiseks ei ole piisav ka see, kui ühe ärinime puhul kasutatakse suurtähtkirja ning teise puhul mitte. Käesoleval juhul tuleb niisiis võtta seisukoht, kas nimi „Aatomik“ on piisavalt eristatav nimest „Atomik“. Teisisõnu on tegemist küsimusega, kas ärinimel ühe tähe ärajätmine on piisav, et muuta ärinimed teineteisest selgesti eristuvaks. Kohus jätab tähelepanuta puudutatud isiku selgitused tehissõna “Atomik” kujunemise ja sellele omistatava tähenduse osas, kuna need ei oma ärinime kaitse seisukohalt tähendust. Riigikohus on oma 02.02.2006.a. tsiviilasja lahendis nr 3-2-1-157-05 leidnud, et: „ Ärinime selgesti eristatavus ei tähenda kolleegiumi arvates üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane.“ Kohus leiab, et ärinimede eksitatavuse selgitamisel tuleb hinnata nime mõju kolmandatele isikutele arvestades viimaste vastuvõtmise võimet tavalise tähelepanelikkuse juures. Poolte ärinimedes sisalduv erineva kirjapildi, kuid foneetiliselt sarnaselt kõlav sõna, vastavalt siis „Aatomik“ ja „Atomik“, mõjuvad tavalise tähelepanelikkuse juures pigem sarnaselt kui eristavana. Samuti on õige avaldaja väide, et seoses eesti keeles rõhu asetsemisega esimesel silbil ei muuda kirjapildis kajastatud pikem või lühem vokaal nende mitmesilbiliste sõnade foneetilist kõla olulisel määral erinevaks. Veel vähem on võimalik eristada foneetiliselt suurtähtkirjas kirjutatud nime väiketähtedes kirjutatud nimest. Kohus tõdeb, et õige on puudutatud isiku väide, mille kohaselt avaldaja poolt esitatud koopiad sõidukite registreerimistunnistustest ei tõenda segadust ametiasutustes seoses poolte ärinimede sarnasusega, kuivõrd kohtule ei ole esitatud autoregistrikeskusele nimetatud dokumentide saamiseks esitatud algdokumente. Kohtu arvates ei sõltu ettevõtja ainuõiguse tunnustamine tema ärinimele sellest, kas ja kui suures ulatuses on ärinimede sarnasus põhjustanud faktilisi eksitusi. Ka ei ole käesoleva vaidluse esemeks tarbijate õiguste kaitse. Lähtudes eeltoodust nõustub kohus avaldaja esitatud seisukohtadega ja leiab, et ärinimi osaühing Atomik Trans ei ole selgesti eristatav ärinimest osaühing AATOMIK-TRANSPORT vastavalt ÄS § 11 lg 2 mõistes ning rikub ärinime osaühing AATOMIK-TRANSPORT ainuõigust oma nimele vastavalt ÄS § 15 lg
3. Ettevõtja ainuõigus oma ärinimele tähendab muu hulgas seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti 4 eristatavuse ÄS § 11 lg 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb ÄS § 15 lg 1 alusel keelata puudutatud isikul ärinimes „Atomik“ või sarnase sõna kasutamine.

§ 172lg.

1 kohaselt kannab menetluskulud hagita menetluses isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 173lg.

1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on õiglane, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 478

kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kohaldas ÄS § 7; 11; 12; 15; VÕS § 1045 p 5; 1055 lg 1 sätteid ning juhindus

§ 172; 173; 475 lg.

1 p. 17; 477; 661 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 26. mail 2008.a Nooremreferent I.Golubev 5 6