lg.2 p.2, §174 lg.4, §175 lg.1, §428 lg.1 p.3, §429 ja §§463-466 ja §661, kohus määras: Lõpetada menetlus AS X hagis A. M. vastu 1 869.94 krooni väljamõistmise nõudes, kuna hageja loobus hagist. Tagastada AS-ile Y viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud (30.07.2007.a., makse nr.928) riigilõivust pool summat, see on ükssada kakskümmend viis
) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.3, viitega §429 lg.1, sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Hageja esindaja on kohtule kinnitanud hageja soovi hagist loobuda ning enda teadlikkust hagist loobumise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Menetluskulud
lg.1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg.4 kohaselt võib asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise korral kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse.
lg.2 p.2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 250 krooni /tl.28/. Seega tuleb hagejale tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o. 125 krooni.
lg.4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbivaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul on hageja loobunud hagist nõude rahuldamise perspektiivituse motiivil kostja poolt esitatud aegumisväite tõttu. Seega on kostja õigustatud nõudma oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt.
lg.1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on kohtule esitanud esindajakulu taotlusaruande, mille kohaselt on advokaadi poolt kostjale osutatud õigusteenuse maksumuseks 1 250 krooni, millise summa koos käibemaksuga (225 krooni) /tl.57/, palub hagejalt kostja menetluskuludena välja mõista. Kohus leiab, et esindaja poolt teostatud protsessitoimingud ja selleks kulutatud aeg on kooskõlas asja keerukuseastme ja -mahuga. Advokaadi protsessitoimingud ja esinduskõne vastavad kvalifitseeritud õigusabi nõuetele, millega tagati esindatava huvide ja õiguste igakülgne kaitse. Taotluses toodud esindajatasu arvestusel on järgitud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr.306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ korda ja – tingimusi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista kostja esindaja kulud summas 1 475 krooni. Kuna pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega soovinud muude menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud kulutuse kandnud poole enda kanda. A.Kaldma kohtunik 24.04.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.