3-08-947/1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-08-947 Määruse kuupäev 16.05.2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Valdur Vesingi kaebus Tartu Vangla toimingu (kirjaümbrikute äravõtmine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.05.2008 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada Valdur Vesingi kaebus haldusasjas nr 3-08947 (HKMS § 11 lg 31 p 1);
2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale koos tagastamisele kuuluva kaebusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht 14.05.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Valdur Vesingi kaebus Tartu Vangla toimingu peale, millega kaebuse esitajalt võeti ära temale saadetud kirjade ümbrikud. Kaebuse esitaja palub kohtul keelata Tartu Vanglal kinnipeetavatelt neile saadetud kirjade ümbrikute äravõtmine kui omavoliline ja seadusevastane tegu. Kohus on seisukohal, et V. Vesingi kaebus kuulub tagastamisele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. HKMS § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Alates 01.01.2008.a jõustunud Vangistusseaduse § 11 lg 5 redaktsiooni kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et 1 kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus, tuginedes haldusmenetluse seaduse sätetele selgitab, et vaide võib esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile (antud juhul Justiitsministeeriumile). Vaideotsus vormistatakse vaiet läbivaatava haldusorgani poolt kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte. Nimetatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisel on vaide esitanud isikul õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega ja sellele lisatud materjalidega, on seisukohal, et V. Vesingil on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu kuulub antud kaebus tagastamisele. Kaebusest ja selle lisadest nähtub, et kaebuse esitaja on antud probleemiga pöördunud selgituskirjaga Tartu vangla poole. Kohus märgib, et vanglale selgituskirja esitamine ja sellele vastuse saamine ei ole vaidemenetluse läbimine. Kaebuse esitajal tuleb esitada vaie Justiitsministeeriumile. Kohtule esitatud kaebusest ja kaebusele lisatud materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks esitanud vaide Justiitsministeeriumile ja et Justiitsministeerium oleks kas vaide lahendanud või vaide tagastanud või ei oleks vaiet tähtaegselt lahendanud. Seega saab kohus järeldada, et antud asjas ei ole vaidlustatud toimingu osas vaiet Justiitsministeeriumile esitatud. Kohus märgib seejuures, et kõik olemasolevad tõendid ja materjalid vaidemenetluse läbimise kohta tuleb kohtule esitada kaebuse esitajal koheselt koos kaebusega. Kohus on seisukohal, et kuna V. Vesingil on läbimata kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel tagastamisele. Ühtlasi märgib kohus, et kaebuse esitajal on HKMS § 11 lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast nõuetekohase kohtueelse menetluse läbimist. Roby Koik kohtunik 2