Obsah (5)

§ 149§ 146§ 142§ 143§ 151

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-10314 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi N G vastu

§ 149

kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest ning seega hagetav nõue ei ole aegunud. Kostja 14.03.2008 kohtusse saabunud vastusest hagiavalduse täpsustusele on lugeda, et kostja hagi ei tunnista. Leping hagejaga puudub. Kostja leiab, et hageja ei tohiks tugineda Korteriomandiseadusele, kuna see jõustus 01.07.2001, so. 2 aastat peale oletatava võlgnevuse tekkimist. Nõue on aegunud tuginedes VÕS, TsÜS ja RES rakendamise seaduse § 9-le. Kostja palub hagi läbi vaadata kirjalikus menetluses, kuna ta tervislikel põhjustel ei saa osaleda kohtuistungil. 24.märtsil 2008 saabus kohtusse hageja seisukoht: ta on nõus kirjaliku menetlusega, jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja lisab, et

§ 146

lg 4 järgi on nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Ta vastutab kohustuste rikkumise eest tuginedes Võlaõigusseaduse §103 lg 1 ja 2. Tema kohustuste rikkumine ei ole vabandatav, kuna rikkumine ei toimunud vääramatu jõu tõttu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED TsMS § 403 lg 1 kohaselt on tsiviilasja võimalik lahendada kirjalikus menetluses kui pooled on selleks andnud oma nõusoleku. Käesolevas tsiviilasjas on pooled selleks oma nõusoleku andnud ning kohus leiab, et asja on võimalik kirjalikus menetluses lahendada. Hageja poolt koos hagiavaldusega kohtule esitatud soojuse arvelduste väljavõttes kajastuvad hageja ja kostja vahelised arveldused soojusenergia tarbimise kohta ning võla jääk hagejale (t/lk. 7-10). Võlgnevuse olemasolu ning selle suurus on leidnud kohtumenetluse käigus kinnitamist ning kostja ei ole oma viimases vastuses hagejale (t/lk. 44) seda enam vaidlustanud. Samas ei ole ta ka otsesõnu öelnud, et nõustub hageja poolt esitatud võlasumma olemasoluga. 2 Enne kui kohus võtab oma seisukoha nõude tõenduslikkuse ja põhjendatuse osas, on kohtu ülesanne lahendada kostja taotlus hageja nõude aegumise küsimuses.

§ 142

lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kohustatud isik on kohtule vastava taotluse esitanud viidates hagi aegumisele Võlaõigusseaduse,

ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9-le. Hageja on viidanud aegumise küsimuses

§ 146lg.4-le.

Kohus leiab, et

§ 146

lg.4 ei ole aegumisküsimuse lahendamisel kohaldatav, kuna tegemist on seadusest tuleneva ja alusetust rikastumisest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg tuginedes

§ 151lg.1- le on kolm aastat. Enne 01.juulit 2002 kehtinud Ts

ÜS § 113 lg.1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse,

ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §9 lg.2 sätestab, et kui

või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse

s või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates

1. juulist
2. Seega tuleb nõude aegumise kohaldamise algusajaks lugeda
3. juuli 2002, milline lõppes
4. juulil
5. Hagi on kohtusse esitatud
6. märts
7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seoses aegumise kohaldamisega kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Menetluskulud Hageja on hagiavalduses, selle täpsustuses ja enda poolt esitatud kirjalikes seisukohtades taotlenud tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Marge Tamme Kohtunik 3