← Eesti

2-07-22840/23

Obsah (4)§42§ 50§ 60§ 61

2-07-22840 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-22840 Otsuse kuupäev Jõhvi, 05. mai 2008.a kl 15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J. A.`i hagi A. G.`u vas

§42ja §61 lg4 tuvastada alaealise lapse V.

põlvnemise kostjast ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 1 800 krooni kuus. KOSTJA VASTUS HAGILE

  2. septembril 2007.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel ei ole ta hagejaga koos elanud ega saa olla hageja lapse isa. MENETLUSE KÄIK
  3. 14.02.2008.a toimunud kohtuistungil taotles hageja põlvnemise tuvastamiseks DNA ekspertiisi määramist.
  4. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ta esitas avalduse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses haigestumisega.
  5. 28.02.2008.a esitas hageja kohtule maksekorralduse 3 600 krooni ekspertiisitasu maksmise kohta.
  6. Viru Maakohtu 04.03.2008.a kohtumäärusega määrati V. V.`i isast A. G.`ust põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiis ning kohustati pooled koos lapsega ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti osakonda. KOHTUISTUNG
  7. 17.04.2008.a toimunud kohtuistungil hageja toetas hagi. Hageja väitel kostja lapse ülalpidamisega ei tegele, kostja ei ole kunagi isadust tunnistanud. Hageja üksi ei ole võimeline last ülal pidama ja palus välja mõista kostjalt elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalmääras alates elatise hagi esitamisest.
  8. Kostja nõustus hagiga. Kostja seletuste kohaselt 2000.a veebruarikuus oli tal suhteid hagejaga. Kostja ei ole lapse vastu huvi tundnud, sest ei olnud kindel, et see on tema laps. Kuna enam kahtlust isaduse osas ei ole, nõustus kostja põlvnemise tuvastamise ja hageja poolt nõutud ulatuses elatise maksmisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põlvnemise tuvastamise nõue
  10. Pooled ei ole abielus olnud. Sünnitunnistuse järgi lapse V. V.`i emaks on hageja, kannet isa kohta pole tehtud. Hageja arvates on lapse isaks kostja.. 2

(4)2-07-22840 11.

§ 42

lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kuigi oma vastuses kostja vaidles hagile vastu, siiski kohtuistungil, kostja on võtnud hagi õigeks, põhjendusel, et 2000.a veebruarikuus olid pooltel intiimsed suhted, mistõttu on võimalik, et kostja on hagejal 2000.a detsembrikuus sündinud lapse Vladislavi isa.

  1. TsMS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Hageja taotlusel tsiviilasjas määratud ekspertiisiga (31.03.2008.a ekspertiisiakt nr. GE-0573-08/1588) on tuvastatud, et tõenäosus, et kostja on lapse V. V.`i isa, on võrdne 99.9999%.
  2. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud vastuses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja õigeksvõtu ja ekspertiisi akti alusel kostja on lapse V.’i isa. Ühtegi asjaolu, mille alusel kostja ei või olla lapse V. isa, ei ole tuvastatud. Sellepärast vastavalt

§ 42lg 2 tuleb hagi põlvnemise tuvastamise osas rahuldada.

Elatise väljamõistmise nõue

  1. Hagiavalduse ja hageja seletuste järgi elab poolte ühine laps hageja juures. Kostja pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud ja laps on hageja ülalpidamisel. Kostjal oma vastuses hagile ja kohtuistungil ei olnud vaidlust lapse hageja juures elamise ja lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle.
  2. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükkis 8. Vastavalt

§ 50lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kooskõlas

§ 60

lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kuna kostja pole alaealise lapse ülalpidamiskohustust täitnud, siis ka hagi elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud. 16.

§ 61

lg 2 ja § 70 lg1 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest. Sellest sättest tuleb lähtuda ka täisealiseks saanud isikule elatise väljamõistmisel. Hageja soovib saada elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi ega poolte varalist seisundit välja selgitada. 17.

§ 61

lg 4 alates 14.05.2004.a kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on võtnud hagi õigeks. Kostja töötab kahes kohas ja tema netosisetulek keskmiselt 10 500 krooni kuus (t. lk. 60) tal võimaldab maksta elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras.

  1. eeltoodud alusel kohus rahuldab hagi alates hagi esitamisest, s.o 15.06.2007.a.kuni 31.12.2007.a summas 1 800 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a kuni lapse V. V.`i täisealiseks saamiseni summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtukulud
  2. 28.02.2008.a kandis J.V. hageja eest kohtu deposiitarvele ekspertiisitasu katteks 3 600 krooni (t. lk. 33), mis Viru Maakohtu 07.04.2008.a kohtumäärusega kanti ekspertiisi kulude katteks (t. 3

(4)2-07-22840 lk. 52) TsMS §164 lg1 alusel hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellepärast jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 20. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.