← Eesti

3-07-839/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2008 Tallinn Haldusasja number 3-07-839 Haldusasi Osaühingu 7 Kohvipoissi kaebus

st tulenevat õigust ettevõtlusele.

  1. Kaebuse kohaselt on kaebaja kantud registrisse 31.jaaanuaril 2005 ning kaebaja peamiseks tegevusalaks on olnud kohviautomaatide rent, müük ning automaatide hooldusteenused, klientide varustamine kuumade jookide toorainete ja tarvikutega ning kohviteemaliste koolituste läbiviimine. Kaebaja esitas vastustajale 29.jaanuaril 2007 stardiabitaotluse nr 03 projekti: seadmete rent, summa 100.000,00 krooni saamiseks. 26.märtsil 2007 sai kaebaja vastustajalt kirja, millega teavitati kaebajat sellest, et kaebaja stardiabitaotlus nr. 03 oli stardiabi hindamiskomisjonis arutusel 20.märtsil 2006 ning komisjoni otsusega otsustati kaebaja projekti mitte rahastada. Milliste põhjenduste ja kriteeriumite hindamise tulemusena vastustaja juures tegutsev komisjon sellisele järeldusele jõudis, ei ole kaebajale teada.
  2. Kaebaja esitas stardiabitaotluse vastustajale Tallinna Linnavolikogu 22.detsembri 2005 määrusega nr. 64 „Alustava ettevõtluse toetamises stardiabi taotlemise ja menetlemise kord“ alusel. Korra punkti 1.
  3. kohaselt on stardiabi väljastamise eesmärgiks ettevõtlusega alustamise stimuleerimine, alustava väikeettevõtluse toetamine ja arendamine Tallinnas rahaliste vahendite eraldamise teel. Kuivõrd kaebaja vastas Korra punktides 1.3 ja 1.4 ettenähtud tingimustele, siis esitas ta ka vastavasisulise taotluse vastustajale. Korra punkt 3 määrab kindlaks stardiabi taotleja projektile esitatavad nõuded, neid nõudeid kaebaja ka järgis.
  4. Analüüsides Korda, on tegemist seega haldusmenetlusega, mille läbiviimise tulemusena otsustab kohalik omavalitsus rahaliste vahendite eraldamise või mitteeraldamise taotluse esitanud isiku suhtes. Võttes arvesse, et Korra punktidest 3.
  5. ja p 4 tuleneb, et vastustaja on kohustatud vastu võtma iga stardiabitaotluse lahendamisel otsuse ning et tegemist on kaalutlusotsusega, on seega vaidlustatud haldusakti puhul tegemist halduse üksikaktiga. Nimelt antakse vaidlustatud otsus haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes ja seda üksikjuhtumi reguleerimiseks ning on suunatud antud juhul isiku ehk kaebaja õiguste tekitamisele. Eelkirjeldatu tähendab aga seda, et vaidlustatud haldusaktile laienevad haldusmenetluse seaduse paragrahvides 54-57 ettenähtud nõuded (s.t. haldusakt peab olema nii materiaalselt kui formaalselt õiguspärane), kui ka kaalutlusõiguse teostamisest 2 tulenevalt HMS §-is 4 ning Korra punktis 3.9 sätestatud täiendavad nõuded. Hoolimata asjaolust, et tegemist on soodustava haldusakti andmisest keeldumisega, laienevad ka sellisel puhul vastustajale kõik eelnimetatud sätted. Vastustaja ei ole ühtegi eelnimetatud nõuet täitnud. Dokumendis puudub põhjendav osa, kaalutlusõiguse teostamine, samuti millise õigusakti sätte alusel jäeti kaebaja taotlus rahuldamata (s.t. õiguslik põhjendus üldse puudub), vaidlustamisviide. Ka Korra punktist 4 tuleneb, et iga stardiabi taotlust hinnatakse ja alles seejärel langetatakse otsus. Kaebajal puudub igasugune teave selle kohta, kas vastustaja üleüldse on tema taotlust menetlenud (sh. hinnanud), kuna kaebajale saadetud dokument sellist tegevust ei kajasta. Seega on sellisel kujul antud haldusakt igal juhul kaebaja õigusi rikkuv ning toob HMS § 58 järgi kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise, kuna vastustaja on haldusakti andmisel rikkunud sedavõrd olulisel määral menetlus ja -vorminõuded, milline tulemusena jõudis vastustaja ebaõigele järeldusele
  6. Kaebuse täpsustuses (tl 13-15) leiab kaebaja, et Tallinna Linnavolikogu 18.04.2002 määrusega nr. 26 kinnitatud „Alustava ettevõtluse toetamiseks stardiabi taotlemise ja menetlemise korra ja ettevõtete töötajate väljaõppe, ümber-ja täiendkoolituse toetuse taotlemise ja menetlemise korra kehtestamine“ (edaspidi Kord) p 1 määrab kindlaks, et vaidlusalust stardiabi antakse ettevõtlusameti kaudu, kes sõlmib taotlejaga stardiabi toetuslepingu. Seega on taotlust otsustavaks isikuks Tallinna Ettevõtlusamet, kellel on ühtlasi vastutus õiguspärase haldusakti andmise eest s.h. kohustus motiveerida lõplikus haldusaktis stardiabi andmist või mitteandmist.
  7. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud akt on halduse üksikaktiks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg 1 tähenduses. Korra punktidest 4.
  8. ja 4.
  9. tuleneb, et ettevõtlusamet edastab taotluse hinnangu ja ettepaneku tegemiseks hindamiskomisjonile, mis ei koosne ainult linnavalitsuse ametnikest, vaid ka eraettevõtjate ühenduste esindajatest ja annab oma otsusest seejärel taotlejale teada. Nimetatud sätetest saab kaebaja aru, et ettevõtlusamet kuulab küll hindamiskomisjoni ettepaneku ära, kuid ei pruugi olla sellega seotud. Saades teada hindamiskomisjoni ettepaneku, peab ettevõtlusamet tegema oma otsustuse - andma haldusakti, milles ta kas nõustub või ei nõustu hindamiskomisjoni ettepanekuga, s.t. et ettevõtlusamet on vaba oma otsustuses (diskretsiooniotsustuses) ning hindamiskomisjoni seisukoht ei oma ettevõtlusameti jaoks siduvat tähendust. Hindamiskomisjoni roll stardiabitaotluste menetluses on pigem nõuandev-abistav kui kohustuslik ettevõtlusameti jaoks.
  10. Seaduse, halduslepingu ega ka mainitud Korra alusel ei ole delegeeritud hindamiskomisjonile haldusülesannete täitmist, seega ei saa pidada hindamiskomisjoni ka HMS § 2 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel haldusorganiks. Lähtudes eelpooltoodust ei saa hindamiskomisjoni 20.03.2007 protokollilist otsustust käsitleda ka haldusaktina, mis võiks evida vahetut mõju kaebaja õigustele või kohustustele iseseisvalt, mistõttu ei saa kaebaja lugeda hindamiskomisjoni vastustajaks ja tema hinnangu vaidlustamiseks pöörduda halduskohtu poole. Küll aga on Tallinna Ettevõtlusamet haldusorgan, kes avalikku võimu teostades võib teha ka vastupidise otsuse hindamiskomisjoni hinnangule. Kaebaja leiab, et kohus tuvastades asja lahendamiseks tähtust omavaid asjaolusid, annab lisaks Tallinna Ettevõtlusameti haldusakti õiguspärasusele hinnangu ka hindamiskomisjoni ettepanekule. Seega kui Korra punkti 1 järgi antakse stardiabi Tallinna Ettevõtlusameti kaudu, siis saab stardiabist keeldumine toimuda ka Tallinna Ettevõtlusameti kaudu, haldusakti vormis. Võttes arvesse Korra sätteid, siis oleks pidanud kaebaja taotluse menetlus lõppema ettevõtlusameti otsustusega ehk haldusaktiga. Asjaolu, et Korras endas või seda kinnitava määruse õigusaktide viited ei sisalda nõudeid, mida peab Tallinna Ettevõtlusamet taotluse rahuldamise 3 või mitterahuldamise otsustuse andmisel järgima, on see ületatav HMS sätete kasutamise teel. Sama põhimõte kehtib ka akti õiguspärasuse tuvastamisel.
  11. Kaebaja arvates on selge, et Tallinna Ettevõtlusameti 26.03.2007 akt nr. 2-4/181 ei vasta suures ulatuses HMS §-idest 4, 54-57 tulenevatele kaalutlusõiguse teostamise, haldusakti sisuega vorminõuetele (sh ei nähtu sellest haldusakti andmise õiguslik alus, faktiliste asjaolude kirjeldus, põhjendus-kaalutlusõiguse teostamine, otsustus, vaidlustamisviide), mis peab kaasa tooma vastustaja haldusakti tühistamise ja uueks läbivaatamiseks kohustamise HMS § 58 alusel. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  12. Vastustaja palub lõpetada haldusasja menetluse Osaühingu 7 Kohvipoissi kaebuses Tallinna Ettevõtlusameti juhataja
  13. märtsi 2007 kirja nr 2-4/181 tühistamise nõudes kuivõrd Tallinna Ettevõtlusameti juhataja
  14. märtsi 2007 kirja nr 2-4/181 näol ei ole tegemist haldusaktiga, mida saaks kohtus vaidlustada. Alternatiivse nõudena palub vastustaja jätta Osaühingu 7 Kohvipoissi kaebus täies ulatuses rahuldamata.
  16. jaanuaril 2007 kuulutas Tallinna Ettevõtlusameti juhataja oma käskkirjaga nr 1-3/1 välja
  17. aastal toimuvad stardiabi avalikud konkursid alustava ettevõtluse toetamiseks (edaspidi konkurss) ning tegi ülesandeks kutsuda kokku taotluste hindamiskomisjoni koosolekud.
  19. jaanuaril 2007 esitas Osaühing 7 Kohvipoissi Tallinna Ettevõtlusametile stardiabi toetuse taotluse. Tallinna Ettevõtlusamet koostas stardiabi toetuse taotluse kokkuvõtte ning esitas selle koos ettepanekuga hindamiskomisjonile finantseerimisotsuse tegemiseks.
  20. Hindamiskomisjon, kes langetab laekunud taotluste kohta finantseerimisotsused, moodustati ja selle koosseis kinnitati Tallinna Linnavalitsuse
  21. mai 2002 korraldusega nr 1353-k. Komisjoni koosseisu on käesolevaks ajaks mitmel korral muudetud (http://www.tallinn.ee/est/g1350s31173?mode=print). Hindamiskomisjon hindas oma
  22. märtsi 2007 koosolekul teiste hulgas ka kaebaja taotlust ning tegi otsuse Osaühingu 7 Kohvipoissi stardiabi toetuse taotlust mitte rahuldada.
  24. märtsil 2007 teatati Osaühingule 7 Kohvipoissi Tallinna Ettevõtlusameti juhataja kirjaga nr 2-4/181 hindamiskomisjoni otsusest protokolli väljavõtte näol. Tallinna Ettevõtlusameti juhataja
  25. märtsi 2007 kiri nr 2-4/181 ei ole haldusakt. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg 1 esimese lause kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
  26. Tallinna Linnavolikogu
  27. aprilli 2002 määrusega nr 26 on kehtestatud alustava ettevõtluse toetamiseks stardiabi taotlemise ja menetlemise kord. Korra punkti 4.2 kohaselt kuulutatakse taotluste vastuvõtuks Ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga välja avalik konkurss, mille minimaalne kestus on 30 (kolmkümmend) päeva. Hindamiskomisjon teeb tähtajaks laekunud nõuetekohaste taotluste kohta rahastamisotsused hiljemalt 30 (kolmekümne) 4 tööpäeva jooksul alates konkursi lõpptähtajast. Konkursside arv aastas sõltub eelarves stardiabiks eraldatud vahendite mahust. Korra punkt 4.3 sätestab, et Ettevõtlusamet informeerib toetuse taotlejaid finantseerimisotsustest kirjalikult 1 (ühe) nädala jooksul arvates otsuse tegemisest. Hindamiskomisjon ei ole kohustatud taotlejale oma otsuseid motiveerima. Seega tuleneb Korra eelmainitud punktidest üheselt, et Tallinna Ettevõtlusameti juhataja
  28. märtsi 2007 kirja nr 2-4/181 näol ei ole tegemist haldusaktiga, millega tehti otsus Osaühingu 7 Kohvipoissi stardiabi taotlust mitte rahastada. Tegemist on Tallinna Ettevõtlusameti poolt väljastatud informeeriva teatisega, mis sisaldab väljavõtet stardiabi hindamiskomisjoni protokollist. Sellest tulenevalt ei ole Tallinna Ettevõtlusameti kirja vormis informeerivat teadet võimalik tühistada, kuna Tallinna Ettevõtlusameti juhataja
  29. märtsi 2007 kiri nr 24/181 iseenesest ei tekita, muuda ega lõpeta haldusaktile omaselt kaebajale õigusi või kohustusi (HMS § 51 lg 1). Tulenevalt eeltoodust ei ole Tallinna Ettevõtlusameti juhataja
  30. märtsi 2007 kirja nr 2-4/181 näol tegemist haldusaktiga, mida saaks vaidlustada, mistõttu leiab vastustaja, et menetlus antud haldusasjas kuulub tuginedes HKMS § 24 lõike 1 punktile 1 lõpetamisele.
  31. Juhul, kui kohus siiski leiab, et Tallinna Ettevõtlusameti juhataja
  32. märtsi 2007 kirja nr 2-4/181 näol on tegemist haldusaktiga, mida saab tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku sätetele vaidlustada, soovib vastustaja märkida, et kaebaja on mõistnud Korda vääriti. 22.
  33. Stardiabi väljastamise eesmärgiks on Korra punkti 1.2 kohaselt ettevõtlusega alustamise stimuleerimine, alustava väikeettevõtluse toetamine ja arendamine Tallinna linnas. Stardiabi antakse perspektiivikamatele ettevõtjatele, kes selgitatakse välja konkursi korras. Kuna meetmeks eraldatud rahalisi vahendeid ei jätku kõikidele taotlejatele, moodustakse stardiabitaotlejatest koondhinde alusel pingerida. Koondhinne moodustub Korra punkti 3.9 alapunktides 3.9.1 kuni 3.9.7 toodud kriteeriume hinnates. 22.
  34. Lõpliku ja õiguslikult siduva otsuse finantseerimise kohta teeb vastupidiselt kaebaja seisukohale hindamiskomisjon, mitte Tallinna Ettevõtlusamet. Korra punkti 4.1 kohaselt korraldab stardiabi taotluste esmast läbivaatust Tallinna Ettevõtlusamet, kes edastab selle koos omapoolse hinnangu ja ettepanekutega hindamiskomisjonile lõpliku otsuse tegemiseks. Ka käesoleval juhul tegi vastustaja kaebuse esitaja poolt esitatud taotlusest hindamiskomisjonile kokkuvõtte, milles leidis, et äriplaan vastab stardiabinõuetele, ning tegi ettepaneku stardiabitaotluse rahastamiseks. Kuid hindamiskomisjon ei ole oma otsustuste tegemisel sõltuv Tallinna Ettevõtlusameti poolt esitatud hinnangutest ja ettepanekutest ning otsustas ühehäälselt Osaühingu 7 Kohvipoissi stardiabitaotlust mitte rahastada, kuna stardiabisoetus väljarenditavasse põhivarasse pole piisavalt põhjendatud antud seadmete poolt tulevikus loodavat lisandväärtust arvestades. 22.
  35. Hindamiskomisjoni protokolli koopia saatmine kõikidele konkursil osalenud taotlejatele ei ole aga võimalik tulenevalt HMS § 7 lg-st 3, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud hoidma ärisaladust. Stardiabi ja koolitustoetuse taotluste hindamiskomisjoni koosoleku protokoll sisaldab ettevõtjate ja konkurentsi seisukohast sensitiivset informatsiooni ettevõtete ärielu ja käekäigu kohta, mistõttu on Tallinna Ettevõtlusamet esitanud stardiabi taotlejale vaid väljavõtte hindamiskomisjoni protokollist. Protokollis sisalduvat otsuse põhjendust ei ole väljavõttele senini lisatud tulenevalt Korra punktist 4.3, mille kohaselt ei ole hindamiskomisjon kohustatud oma otsuseid taotlejale motiveerima. Vaatamata nimetatud sättele on Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluskonsultandid püüdnud taotlejatele igati vastu tulla ning päringu saamisel teinud alati ettepaneku silmast silma kohtumiseks, et anda omapoolsed põhjendused ning arutada taotluse puudusi. 5
  36. Tallinna Ettevõtlusamet ei piira kaebaja õigust ettevõtlusele. Kaebuse esitaja väite kohaselt rikub Tallinna Ettevõtlusameti
  37. märtsi 2007 kiri nr 2-4/181 tema Eesti Vabariigi

st (edaspidi põhiseadus) tulenevat õigust ettevõtlusele, kuid milles konkreetselt tema põhiõiguste riive seisneb kaebaja selgitanud ei ole.

§ 9

lõikest 2 ja §-st 31 tulenevalt on ettevõtlusvabadus kõigi ja igaühe õigus, mis laieneb ka juriidilistele isikutele. Vastustaja on seisukohal, et ettevõtlusvabaduse riivest saab rääkida siis, kui tegemist on mõne ettevõtlusega seotud tegevuse takistamise, piiramise, kahjustamise või kõrvaldamisega. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine ning kaebuse esitaja väide, et Tallinna Ettevõtlusameti 26. märtsi 2007 kiri nr 2-4/181 rikub tema põhiõigusi, on põhjendamatu ning otsitud motiiv.

st tulenev õigus tegeleda ettevõtlusega eeldab ettevõtjapoolseid vastavaid teadmisi, oskusi, rahalisi vahendeid ning võimalusi. Seega ei saa Tallinna Ettevõtlusameti

  1. märtsi 2007 kirjaga nr 2-4/181 edastatud teade, et hindamiskomisjon tegi kaebuse esitaja taotluse suhtes negatiivse finantseerimisotsuse mingil määral takistada, piirata või kõrvaldada kaebajat ettevõtlusega tegelemast. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Vastavalt KOKS § 22 lg 1 p-le 5 kuulub volikogu ainupädevusse toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Vastava korra oli Tallinna Linnavolikogu kuni 01.01.2008 kehtestanud Tallinna Linnavolikogu 18.aprilli 2002 määrusega nr 26 „Alustava ettevõtluse toetamiseks stardiabi taotlemise ja menetlemise korra ja ettevõtete töötajate väljaõppe, ümber- ja täiendkoolituse toetuse taotlemise ja menetlemise korra kehtestamine.“
  3. Korra punkti 1.1 kohaselt reguleerib Kord Tallinna Ettevõtlusameti (edaspidi Ettevõtlusamet) kaudu stardiabiks kui alustava ettevõtluse toetamise meetmeks (edaspidi stardiabi) eraldatud rahaliste vahendite kasutamist. Korra punkti 4.2 esimene lause sätestab, et taotluste vastuvõtuks kuulutatakse Ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga välja avalik konkurss, mille minimaalne kestus on 30 (kolmkümmend) päeva. Korra punkti 4.1 kohaselt korraldab stardiabi taotluste esmast läbivaatust Ettevõtlusamet, kes edastab selle koos omapoolse hinnangu ja ettepanekuga hindamiskomisjonile lõpliku otsuse tegemiseks. Korra punkti 4.2 kohaselt teeb hindamiskomisjon tähtajaks laekunud nõuetekohaste taotluste kohta rahastamisotsused hiljemalt 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul alates konkursi lõpptähtajast. Hindamiskomisjoni istungid protokollitakse. Hindamiskomisjoni protokoll on Ettevõtlusametile aluseks stardiabi toetuslepingu sõlmimiseks (Korra punkt 4.4). Hindamiskomisjoni positiivne rahastamisotsus on kehtiv 2 (kahe) kuu jooksul arvates otsuse tegemise päevast, millise aja jooksul peab toetuse taotleja sõlmima Ettevõtlusametiga stardiabi toetuslepingu (edaspidi leping) (Korra punkt 4.5). Seega on Tallinna Linnavolikogu on 18.aprilli 2002 määrusega nr 26 määratletud, et stardiabiks eraldatud rahaliste vahendite kasutamine toimub Tallinna Linnavalitsuse Ettevõtlusameti kaudu ja volitatud lõplikku rahastamisotsust tegema hindamiskomisjoni. Kohus leiab, et Tallinna Linnavolikogu oli pädev jaotama selliselt Tallinna Linnavalitsuse sisepädevust tulenevalt HMS § 8 lg-st 2, mis sätestab, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel.
  4. Eeltoodut arvestades oli kuni 01.01.2008 hindamiskomisjon Tallinna Linnavalitsuse haldusorganiks, mis tegi lõplikud rahastamisotsused, mille alusel sõlmiti stardiabi toetuslepingud, ning hindamiskomisjoni otsuseid kui halduse üksikakte saab vaidlustada halduskohtus. Ettevõtlusameti
  5. märtsi 2007 kirjast nr 2-4/181 sai kaebuse esitaja teada, et tema rahastamistaotluse osas on otsuse teinud hindamiskomisjon
  6. märtsil 2006 ja ka seda, et hindamiskomisjon otsustas jätta tema 29.jaanuari 2007 stardiabitaotluse nr 03 rahastamata. Kui kaebajal oli alust arvata, et hindamiskomisjoni otsus võib tema õigusi rikkuda, oli kaebajal võimalik astuda kohaseid samme selleks, et otsus talle teatavaks tehtaks 6 ja seda otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul halduskohtus vaidlustada. Kaebaja ei ole hindamiskomisjoni otsust käesolevas haldusasjas vaidlustanud, mistõttu ei pea kohus andma hindamiskomisjoni otsusele hinnangut.
  7. Korra punkti 4.3 kohaselt Ettevõtlusamet vaid informeerib toetuse taotlejaid finantseerimisotsustest kirjalikult ühe nädala jooksul arvates otsuse tegemisest. Kaebuses vaidlustatud Tallinna Ettevõtlusameti
  8. märtsi 2007 kirjaga nr 2-4/181 informeeritigi kaebajat hindamiskomisjoni
  9. märtsi 2006 otsusest. Seega on Tallinna Ettevõtlusameti
  10. märtsi 2007 kirja nr 2-4/181 näol tegemist Korra punkti 4.3 kohase Ettevõtlusameti informeeriva kirjaga, ehk teatamistoiminguga, mitte aga üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud haldusaktiga nagu kaebaja kaebuses ekslikult leiab. Teatamistoimingu eesmärgiks ei ole õigussuhete tekitamine, muutmine või lõpetamine, teatamistoiming on seotud muudel asjaoludel tekkinud õigussuhetega. Nii tehtigi käesoleval juhul kaebuse esitajale Tallinna Ettevõtlusameti
  11. märtsi 2007 kirjaga nr 2-4/181 teatavaks õiguslik asjaolu, et Osaühingu 7 Kohvipoissi 29.jaanuari 2007 stardiabitaotlus nr 03 oli hindamiskomisjonis
  12. märtsil 2006 arutusel ja tehti otsus mitte rahastada. Teatamistoiming ei pea vastama haldusaktile esitatavatele nõuetele ja toimingut halduskohus tühistada. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebus rahuldamisele. ei saa
  13. Kohus juhtis käesolevas kohtuotsuses toodud asjaoludele halduskohtu uurimisprintsiibist tulenevat selgitamiskohustust arvestades kaebuse esitaja esindaja tähelepanu 28.mai 2007 kaebuse käiguta jätmise määruses ja soovitas kaebuse esitajal kaebuse taotlust täpsustada (tl 9-10). Kaebuse esitaja jäi oma seisukoha juurde, et Tallinna Ettevõtlusameti
  14. märtsi 2007 kiri nr 2-4/181 on halduse üksikaktiks HMS § 51 lg 1 tähenduses, mistõttu ei ole vajalik taotluse täpsustamine ega muutmine. Riigikohtu halduskolleegiumi 3.aprilli 2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-6-05 on leitud HKMS § § 19 lg-t 8 tõlgendades, et üksnes kaebajal on õigus valida, milline kaebus (õiguskaitsevahend) on tema rikutud õiguste kaitseks kõige tõhusam ja otstarbekam ja vaid kaebaja saab kaebuses esitatud taotlust muuta.
  15. Kohus leiab, et käesolevas kaebuses vaidlustatud teatamistoiminguga ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kohus nõustub ka vastustajaga, et Tallinna Ettevõtlusameti
  16. märtsi 2007 kiri nr 24/181 ei riku kaebaja

st tulenevat õigust ettevõtlusele. Vastavalt

§ 31

esimesele lausele on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja –liitudesse.

§ 9

lõige 2 sätestab, et

s loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Eesti Vabariigi

Ekspertiisikomisjoni lõpparuandes http://www.just.ee/10725 on leitud, et

§ 9

lõikest 2 ja §-st 31 tulenevalt on ettevõtlusvabadus kõigi ja igaühe õigus, mis laieneb ka juriidilistele isikutele ja et ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud, kui ettevõtlusega seotud tegevust, omadust või seisundit takistatakse, kahjustatakse või kõrvaldatakse. Tallinna Ettevõtlusameti 26. märtsi 2007 kirjaga nr 2-4/181 ei takistata, kahjustata ega kõrvaldata 7 Kohvipoissi OÜ ettevõtlusega seotud tegevust, omadust või seisundit.

§ 9

lõikest 2 ja §-st 31 ei tulene juriidilisele isikule subjektiivset õigust saada ettevõtluse alustamisel toetust, mistõttu ei riku kaebaja

st tulenevat õigust ettevõtlusele ei Tallinna Ettevõtlusameti 26. märtsi 2007 kiri nr 2-4/181 ega ka hindamiskomisjoni 20.märtsi 2007 otsus, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Aili Maasik Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.