KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-13667 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.05.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi J.P hagi A.N (endine K) vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.02.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.P apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J.P Hageja esindaja Oksana Smirnova Kostja A.N Kostja esindaja Marina Smirnova RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu 06.02.2008 otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja hageja nõue
- Pooled olid abielus 06.06.2001 kuni 16.05.2006 ja kooselust on sündinud xx.xx.xxxx tütar K.K, kes elab hageja juures. 10.04.2007 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks 3000 krooni kuus A.N-lt alates 16.05.
- 29.05.2007 esitas kostja vastuväite elatise suurusele ja tasus võlgnevuse katteks 19 200 krooni. Kohtunikuabi andis 29.05.2007 avalduse maakohtule menetlemiseks.
- 19.07.2007 esitas hageja hagiavalduse elatise saamiseks alates 16.05.2006 igakuiselt 3000 krooni kuus kuni lapse täisealisuseni. Hageja palus pikendada tõendite esitamise tähtaega, sest ta ei jõudnud kohtu poolt antud tähtaja jooksul koguda tõendeid lapsele tehtavate kulutuste kohta. Kostja vastuväited
- Kostja on nõus hagiga osaliselt ja soovib tasuda 1800 krooni kuus. Kostja töötab OÜ-s Balcan Grupp ja tema töötasu on 4160 krooni kuus. Kostjal on ülalpidamisel veel üks laps. Kohtuotsus
- Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis lapse ülalpidamiseks elatusraha suuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
- aastal on 1800 krooni ja
- aastal on 2 175 krooni. Otsuse põhjendustel tuleb perekonnaseaduse mõttest tulenevalt elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Hageja ei ole kohtule loetlenud lapse vajadusi. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel, et kostjal on ka teine laps ja abikaasa, kes ei tööta ning toimikus olevat töötasu tõendit, mille kohaselt kostja teenib 3600 krooni kuus. Hageja väited, et lapse ülalpidamiseks läheb 5000 krooni, on paljasõnalised ja tõendamata. Apellatsioonkaebus
- Hageja palub kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja ei nõustu kohtu poolt väljamõistetud elatise suurusega, kuna see ei kata lapse vajadusi. Kohus on arvestanud, et kostjal on teine laps ja abikaasa, kes ei tööta ning lähtunud toimikus olevast töötasu tõendist. Kohus ei hinnanud kostja arveldusarve väljavõtet, millest nähtub, et kostja arvele laekus 2007 aprillis 450 000 krooni ja hiljem andis ta äriühingule, mille juhatuse liige ta on ja kus ta töötab, 360 000 krooni laenu. Kohus ei arvestanud, et kostja varaline seisund on parem kui hagejal, sest kostja määrab juhatuse liikmena endale ise tasu. Hageja leiab, et lapsega koos elava vanema kulutused on suuremad kui lapsest lahus elaval vanemal (Riigikohtu otsus 3-2-1-7-05, p 22). Apellatsioonkaebuse vastus
- Kostja peab kohtuotsust seaduslikuks. Hageja ei ole tõendanud kulutusi lapsele ja oma varalist seisundit. Kostja andis osaühingule raha ekskavaatori ostmiseks, sest osaühing tegeleb ainult kaevamistöödega. Ringkonnakohtu otsus
- Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
- PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
- Maakohus ei olnud vaidlust lahendades selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid, s.t lapse vajadusi ega vanemate varalist seisundit. Asjas ei ole läbi viidud seadusele vastavat eelmenetlust. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
- Hageja oli hagiavalduses märkinud, et ta ei jõudnud hagiavalduse esitamise ajaks koguda nõuet tõendavaid dokumente. Kohus sellele tähelepanu ei pööranud ja selgitamata jäid lapse vajadused. Hageja ei ole tõendanud ka enda varalist seisundit, vaid on märkinud, et ta on töötu. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ning lõige 3 kohalt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus oleks pidanud TsMS § 230 lg 4 kohaselt kohustama poolt ülalpidamisasjas esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades ühtlasi, et on võimalik teha järelepärimine lõige 5 kohaselt ja nõuda teavet (muuhulgas Maksu- ja Tolliametilt). Asjas puuduvad tõendid kostja varalise seisundi kohta. Kostja poolt esitanud tõendi kohaselt on ta töötasu 4160 krooni (otsuses ekslikult lähtutud netopalgast 3600) kuus ja tal on ülalpidamisel veel üks laps. Muid tõendeid esitatud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma sissetulekuid, sest OÜ Balcan Grupp poolt esitatud tõend ei kajasta kostja sissetulekuid, kuna kostja on nimetatud osaühingu osanik ja juhatuse liige. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt tegeleb osaühing toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüügiga, mitte kaevamistöödega, nagu on ebaõigesti kostja esindaja märkinud kirjalikus vastuses kaebusele. 2
- Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, st viis läbi puuduliku eelmenetluse ja sellest tulenevalt ei olnud võimalik otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendada (TsMS § 656 lg 1 p 5), ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab seisukohad avaldama esmalt esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 392, 348 ja
- U.Loonurm A.Tänav I.Nõmm 3