Obsah (12)

§ 414§ 344§ 218§ 348§ 412§ 442§ 436§ 353§ 209§ 657§ 656§ 306

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1126 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Igor Amann Kose Kool

) § 86 lg 1 alusel. Kuivõrd D.Sheel suri, siis on tema asemel 1/5 osas kaasomanikeks tema testamendijärgsed pärijad J.Scheel ja R.Sheel.

1. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 11.12.2002 ettekirjutuse täitmiseks sõlmiti 07.03.2003 hageja ja AS Restor vahel projekteerimistööde töövõtuleping ning tööde teostamiseks töövõtuleping nr 116-03/PTV. Tööde vastuvõtu akti kohaselt on märgitud tööd ka vastu võetud ning AS Restor arvete ning hageja maksekorraldustega on tõendatud, et märgitud tööde eest on ka tasutud. Seega on tõendatud, et tööd ehk hageja poolt tehtud kulutused kaasomandi säilitamiseks ja taastamiseks maksid 2 693 530,80 krooni. Lisaks on hageja tõendanud, et ta on teinud X ehitiste avariiohu likvideerimistööde käigus veel kulutusi 169 277,80 krooni ulatuses. Kohtu hinnangul on paljasõnaline kostjate enne hagi esitamist esitatud vastuväide, et hageja ei ole kostjaid tööde teostamisest informeerinud ning kostjatel puudub info tehtud tööde vajalikkuse, mahu ja hindade kohta. Samuti ei esitanud kostjad kohtule ühtegi tõendit oma vastuväite kohta. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kulutuste kandmine hageja poolt 2 862 808,60 krooni ulatuses on tõendatud. 2
2. Kaasomandis olevale asjale kulutuste tegemist reguleerivad AÕS §-d 71-
3. Kohus leidis, et professor K.Õ 11.06.2002 arvamus ning BK Konsultandid AS 17.06.2003 ekspertarvamus kinnitab, et hageja poolt tehtud kulutused on seotud asja säilitamisega ning tegemist on vaid hoone konserveerimiseks ja otsese avariiohu likvideerimiseks vajalike töödega. Sellega on tõendatud kaasomandile tehtavate kulutuste kui asja säilitamiseks vajalike kulutuste õiguspärasus, mistõttu oli hagejal õigus nimetatud kulutusi teha teiste kaasomanike nõusolekuta. Ka nende kulutuste näol, mis on tehtud projekti koostamisele, väravatele, vahelae tugevdamisele, hinna kalkulatsioonile ja arvamuste küsimistele, valvele, signalisatsioonile, elektritöödele, ohutusseadmetele, kindlustusele, on tegemist samuti asja alalhoidmise, säilitamise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutustega AÕS § 75 lg 1 tähenduses. Seega on hagejal õigus teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende mõtteliste osadega kaasomandis olevas asjas. Kuivõrd D.Sheeli pärijad ei ole kohtule teatanud nende osade suurust, leidis kohus, et nemad vastutavad solidaarselt selles ulatuses, mis kuulus nende õiguseelnejale. Apellatsioonkaebuse põhjendused
4. Kostjad paluvad kohtuotsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on rikkunud poole õigusliku ärakuulamise tagamise põhimõtet, kuna hagimaterjale ja kohtukutseid ei ole kostjatele nõuetekohaselt kätte toimetatud. Seega ei olnud menetluses tagatud kostjate õigus olla oma asja arutamise juures ning kasutada asjas professionaalset õigusabi. Kohus saatis küll teated 28.09.2007 toimuvast kohtuistungist, kuid selline teade ei vasta seaduses kohtukutsele ega hagist kostja teavitamisele sätestatud nõuetele.
5. Kuivõrd kõik kostjad elavad välismaal, siis kuulub asjas kohtudokumentide kättetoimetamise suhtes kohaldamisele Haagi tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon (konventsioon). Nimetatud konventsiooni art 5 kohaselt tuleb kohtudokument tõlkida adressaatriigi riigikeelde ning art 15 lg 2 kohaselt ei või kostja kohtuistungile mitteilmumisel kohtuotsust teha, kuni ei ole selge, et kohtukutse on kostjale kätte toimetatud adressaatriigi seaduses sätestatud korras või üle antud muul konventsiooniga ettenähtud viisil ja õigeaegselt, s.o piisavalt aegsasti, kuid mitte vähem kui 6 kuud enne kohtuistungit. Käesolevas asjas ei ole neid nõudeid järgitud. Kohus rikkus ka

§ 414lg-s 2 sätestatud asja läbivaatamise keeldu.

Kohus postitas 28.09.2007 kohtuistungi toimumise kohta teated

1. a juunis. Sedavõrd lühike tähtaeg on vastuolus konventsiooni art 15 lg 2 p-ga b. Hagimaterjale ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud K.Scheelile ja P.Scheelile. Hagi on tõlgitud hispaania ning inglise keelde, kuid tegemist ei ole Brasiilia riigikeeltega. Kostjad ei valda hispaania keelt, seega ei ole hispaaniakeelse tõlke postitamine neile käsitletav hagi nõuetekohase kättetoimetamisena. Hagi inglisekeelsed tõlked on asja materjalide kohaselt saadetud J.Scheelile ja R.Sheelile. Toimikus puuduvad andmed hagi ning kohtu kirja R.Sheelile kättetoimetamise kohta. Konventsiooni art 15 lg 2 p c kohaselt ei või kohus otsust teha, kui ei ole tehtud kõikvõimalikke mõistlikke pingutusi dokumendi kätteandmise kohta teatise saamiseks adressaatriigi pädevate asutuste kaudu. Samas ei ole ühelegi kostjale selgitatud talle arusaadavas keeles hagile vastamisega seonduvat ning hagile mittevastamise, samuti kohtuistungile mitteilmumise tagajärgi. Sedavõrd kaugel ning erinevates õigussüsteemides elavate kostjate puhul peab kohus eriti hoolikalt selgitama kostjatele menetlusõiguste teostamisse puutuvat. Jättes hagimaterjalid kostjatele neile arusaadavas keeles edastamata, rikkus kohus menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse.
2. Kostjaid ei ole nõuetekohaselt teavitatud kohtusse ilmumise ning hagile vastamise kohustusest ning nende kohustuste rikkumise tagajärgedest. Kohus on kostjatele 28.09.2007 kohtuistungi kohta saatnud kutsete asemel teated, milles puuduvad kohtukutse sisule ja 3 vormile

§ 344lg-s 1, §-s 407 ja mujal sätestatud andmed.

R.Sheeli aadressil lähetatud teatel on märgitud saajana J.Scheel. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa isiku kohtusse ilmumata jätmine tuua kaasa negatiivseid õiguslikke tagajärgi, kui ta kutsutakse kohtusse seadusele mittevastavalt. 11. Maakohus on ekslikult kohtuotsuses märkinud, et J.Scheeli ja R.Sheeli esindas asjas Enn Allan Kuuskne. Toimikus puuduvad tõendid, mis tõendaksid E.A.Kuuskne menetlusosaliste esindajana menetlusse astumist. E.A.Kuuskne ei ole kostjate esindaja, sest tal puudub selleks volitus ning pädevus. E.A.Kuuskne ei ole Eesti Advokatuuri liige, mistõttu ei saa tema suhtes kohaldada ka volituse eeldust. Kohtu vastav järeldus on vastuolus ka E.A.Kuuskne avaldustega kohtule, kes rõhutas läbivalt, et ta esindab nimetatud kostjaid Kanadas ning ka seal mitte kohtuasjades. Samuti edastas E.A.Kuuskne korduvalt maakohtule palve võimaldada kostjatele aega advokaadi õigusabi kasutamiseks tsiviilasjas. Seega ei ole tegemist esindajaga

§ 218ning § 221 mõistes, vaid menetlusvälise isikuga.

Tema kirjades sisalduva samastamine kostjate vastuväidetega ei põhine tsiviilkohtumenetluse reeglitel. 12.

§ 348

paneb kohtule kohustuse selgitada välja asja õigeks lahendamiseks oluline.

§-st 2 tulenevalt peab kohus tagama menetlusosalistele kaitseõiguse teostamise. Riigikohus selgitas 03.10.2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-86-07 seda, kuidas sisustada kohtu selgitamiskohustust tsiviilkohtumenetluses. Käesoleva asja toimikus puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kohus oleks kostjatele selgitanud nende tõendamiskoormist, milliseid tõendeid tuleks esitada, et lükata ümber sellist tüüpi ja sellisel materiaalõiguslikul alusel esitatud hagi. E.A.Kuuskne edastas kohtule 21.09.2007 elektronkirjaga. J.Scheeli seisukohad hagist. Kohus ei selgitanud temale ega kostjatele, miks käesoleval juhul ei ole asjakohased viited hageja võimalikule pahausksele käitumisele ning hoonete tegeliku seisundi ja tegelikult nende säilitamiseks vajalike tööde, põhjendatud mahu, maksumuse ja muude töödega seotud asjaolude väljaselgitamise vajadusele. Samas kirjas paluti ka kohtuistungi edasilükkamist seoses vajadusega teostada asjas ekspertiis ning kasutada advokaadi õigusabi. Kohus jättis igasuguse põhjenduseta need soovid tähelepanuta. Kohus märkis otsuses vaid, et hagile ei ole kostjad mingeid vastuväiteid ega tõendeid esitanud. Kohus ei juhtinud kostjate tähelepanu vajadusele vormistada vastuväited nõutavas vormis, täpsustada vastuväiteid, esitada ekspertiisitaotlus vm tõendid. Maakohus rikkus ka

§ 414lg 1.

Palve arvestada istungiaja määramisel kostja D.Sheeli pärimisasja käiku, vajadust teostada ekspertiis ning kasutada advokaadi õigusabi, on

§ 412lg 2 mõistes piisav sisulise läbivaatamise edasilükkamiseks.

Olukorras, kus asjaoludest oli ilmne, et kostjad ei saanud aru menetluse põhiküsimustest ning ei olnud piisavalt informeeritud hagi alustest ja oma tõendamiskoormisest, ei olnud kohtul võimalik asja arutamisega edasi minna. 13. Kuna kohus otsustas asja sisuliselt läbi vaadata, pidanuks ta

§ 442

lg 8 järgi kõiki tõendeid ja esitatud väiteid analüüsima.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja ei ole kostjaid teavitanud hoonete avariiohust ning ettekirjutusest avariiohu viivitamatuks kõrvaldamiseks. AÕS § 72 lg 4 sätestatud kaasomaniku õiguse teostamine eeldab tulenevalt nii § 74 lg-s 5 sätestatust kui ka üldisest hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, et hageja oleks kostjatega teinud koostööd, sh vähemalt teavitanud nii ettekirjutusest kui plaanitavatest kulutustest. Siis oleks kostjatel olnud võimalik veenduda tööde vajalikkuses, otsida aktiivselt võimalusi kulude vähendamiseks jne. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalused hooned on hageja otseses valduses, kostjad neid ei kasuta ja hagejale olid teada kõikide kostjate kontaktandmed. Hagi esitamine, ilma et kostjad oleks eelnevalt hageja õigusi rikkunud, ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Maakohus ei ole

§ 436

lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 rikkudes põhjendanud, milles seisneb kostjate õigusvastane käitumine. Samuti ei ole kohus nimetatud asjaoluga arvestanud menetluskulude jaotamisel. 4 14. Kohtuotsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel põhineb väide, justkui oleks R. Sheel ja J. Scheel pidanud esitama enne pärimismenetluse lõppu andmed oma osade suuruse kohta ning millisel õiguslikul alusel järgneb selle kohustuse rikkumisele nende isikute solidaarvastutus pärandaja kohustuste eest. Solidaarvõlasuhe tekib vaid seaduses sätestatud alustel. Kaasomanike vahelistes suhetes kannab kaasomanik kulusid vastavalt temale ühises asjas kuuluva osa suurusele. Ka pärimise korral ei teki pärandaja kaasomandi osas kindlaksmääramata osadega omandit ega solidaarvõlga. Kui kohus leidis, et kostjad on D.Sheeli pärijad, siis pidanuks kohus tuvastama, millises osas kumbki kostja D. Sheeli järel vaidlusalused hooned päris. Kohus ei ole tähelepanu pööranud asjaolule, et üks menetlusvälise isiku põhistusi asja arutamise edasilükkamiseks oli ka asjaolu, et D.Sheeli pärandisse puutuv on lahendamata. Pärija ei ole

§ 353

lg 1 järgi kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Kohus on ebaõigesti oma 12.05.2006 määrusega kaasanud J.Scheeli ja R.Sheeli asjas kostjana

§ 209lg 1 alusel.

Samuti ei ole kohus analüüsinud hagile lisatud tõendeid. Asudes seisukohale, et kõik hageja nõutavad summad olid vajalikud ja põhjendatud hoonete hävimise vältimiseks, ei ole kohus põhjendanud näiteks, kuidas 3x80A peakaitsmega elektriliitumine on seotud hoonete hävimise peatamisega, miks peavad kostjad hüvitama X valvekulud ning muud tööd, millel esitatud dokumentide kohaselt ei ole puutumust X kolme vaidlusaluse hoonega.

1. Hagi on vastuoluline ja põhjendamatu nõude suuruse osas. Tsiviilasja materjalides ei ole mitte ühtegi dokumenti, millest nähtuks hoonete säilitamiseks vajalike tööde ja materjalide kogused, mahud ning vastavad mõõtühikud ja -hinnad (nt ehitusprojekt) ja tegelikult tehtud tööde vastavad andmed. Seega ei ole hagi aluseks olevad faktiväited tõendatud ning kontrollitavad. Ainuüksi tasumine ehitusfirmale ei tõenda automaatselt nõude õiguslikku põhjendatust AÕS § 72 lg 4 ning TsÜS § 63 p 1 mõistes. Seda vaidlusküsimust ei saa lahendada apellatsiooniastmes, vaid ainult maakohtus.
2. Kuivõrd hagi on rahuldatud menetlusnorme rikkudes ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades, on alusetult välja mõistetud ka kohtukulud. Lisaks ei ole analüüsitud kohtukulude põhjendatust. Maakohtu otsusega on alusetult välja mõistetud õigusabikulud ka tsiviilasjaga mitte seotud õigusabi eest. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja

§ 657lg 1 p 3 alusel.

Tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

§ 656

lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse, kui esimese astme kohus on otsuse teinud isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. 19. Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et kostjatele oleks seaduse nõuete kohaselt menetlusdokumendid kätte toimetatud, neid kutsutud kohtuistungile, selgitatud hagile vastamisega seonduvat ning hagile mittevastamise ja istungilt puudumise tagajärgi. Vastavalt

§ 306lg 5 peab kohus hagiavalduse ja kohtukutsed menetlusosalisele kätte toimetama.

Vastavalt

§ 414

lg 2 p-le 1 ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui kohtuistungile ilmumata jäänud poolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Õige on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kohus on kohtukutse asemel väljastanud kostjatele teateid, mis ei vastanud kohtukutse sisule ja vormile ning mis ei jõudnud kostjateni. Samuti on maakohus eksinud, 5 kui on pidanud Enn Allan Kuusknet John Scheeli ja Ronald Sheeli esindajaks vaidlusaluses asjas. E.A.Kuuskne on kohtule avaldanud, et ta ei esinda kostjaid. 20. Vastavalt

§ 353

lg-le 1 peatub menetlus füüsilisest isikust poole surma korral üldõigusjärgluse puhul kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Kohtutoimikus on perekond Scheelide esindaja Kanadas teatanud, et J.Scheel ja R.Sheel on testamendi järgi määratud D.Scheeli pärijateks, kuid nimetatud isikud paluvad arvamuse ja vastuväidete esitamiseks kohtult aega pärimismenetluse lõppemiseni. Maakohtu 12.05.2006 määrus J.Scheeli ja R.Sheeli kaasamise kohta kostjatena ei ole kooskõlas seadusega. Määrus on ka ebaõige seetõttu, et kohus on nimetatud isikud menetlusse kaasanud solidaarvõlgnikena. D.Scheeli ei esindanud menetluses lepinguline esindaja, mis oleks andnud kohtule võimaluse

§ 353lg 2 kohaselt jätkata menetlust.

Kuna tegemist on kaasomanike vahelise vaidlusega, kes kannavad kaasomanike vahelistes suhetes kulusid vastavalt neile ühises asjas kuuluva osa suurusele, ei olnud kohtul alust enne pärijate poolt pärimistunnistuste kättesaamist menetlust jätkata. Käesolevaks ajaks on J.Scheel ja R.Sheel pärandi vastu võtnud ja saanud pärimistunnistuse ning kõiki kostjaid esindab menetluses vandeadvokaat. 21. Maakohtu otsuse tühistamisel menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asja saatmisel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule ei anna ringkonnakohus hinnangut vaidluse sisulistele väidetele. U.Loonurm A.Tänav I.Amann 6