2-07-14684/6

2-07-14684 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Nona Alas Määruse tegemise aeg ja koht 02.05.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-14684 Tsiviilasi, hageja nõue KM avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KM(isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja Raivo Bergson (OÜ Advokaadibüroo A. Kunila & Ko, XXX) Kostja: OÜ RT(registrikood XXX, asukoht: XXX) Kostja esindaja: advokaat Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Paul Varul, XXX) Resolutsioon

1. Välja mõista OÜ-lt RT(registrikood XXX) KM kasuks menetluskulud summas 8810 krooni (kaheksa tuhat kaheksasada kümme krooni).
2. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada OÜ-t RT tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3. Määruse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu (Liivalaia kohtumaja). Kohtumääruse põhjendused Tsiviilasjas nr 2-07-14684 28.06.2007.a. tehtud ja 03.08.2007.a. jõustunud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus KM´i hagi OÜ RT vastu tagaseljaotsusega ja jättis menetluskulud OÜ RT kanda. KM´i esindaja esitas 13.08.2007.a. avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avalduses on hageja menetluskuluna näidatud riigilõiv summas 550 krooni ja õigusabikulud summas 8260 krooni. 1 2-07-14684 Kohus edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse OÜ-le RT, avaldus on kätte toimetatud. OÜ RT esitas 17.12.2007.a. vastuväite. Vastuväite kohaselt, OÜ RT ei nõustu hageja poolt esitatud menetluskulude suurusega ning leiab, et hageja avalduses märgitud ulatuses menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud. Avaldusest nähtavalt tasus KM riigilõivu summas 550 krooni. Riigilõivuseaduse lisaks nr 1 oleva tabeli kohaselt kuulub riigilõiv summas 550 krooni tasumisele hagilt, mille hind on kuni 8000 krooni. Kuni 8000 krooni suuruse hinnaga hagi puhul on selliseks teise menetlusosalise esindaja tasu maksimummääraks, mida saab kaotanud poolelt välja mõista, 3100 krooni. Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas on kohus teinud tagaseljaotsuse ning vaidlus ei ole oma olemuselt keeruline ja ei ole kestnud pikka aega, oleks OÜ RTarvates põhjendatud mõista temalt menetluskuludena välja riigilõiv 550 krooni ning esindajatasu mitte rohkem kui 1000 krooni ulatuses. Kohus edastas OÜ RTvastuväite KM esindajale ning soovis hageja seisukohta, nimetatud vastuväide on kätte toimetatud 31.12.2007.a. KM esindaja vastuse kohaselt, vajadus kasutada kvalifitseeritud õigusabi kogu asja lahendamise vältel oli tingitud OÜ RT pahatahtlikust käitumisest, mis seisnes ennekõike pooltevahelise lepingu mittekohases täitmises, hagile vastamata jätmises kohtu antud tähtajaks, samuti asjas tehtud otsuse vabatahtlikus mittetäitmises, mis tõi hagejale antud asjas kulusid kohtuvälises menetluses. Hageja poolt tasutud õigusabikulud sisaldavad konsultatsioone, lepingutega tutvumist, hagi koostamist, kohtus esindamist, nõustamist pärast kohtuotsuse tegemist, täitemenetluse algatamise taotlemist. Kostja esindaja on ekslikult asunud seisukohale, et kohtukulude suurus antud asjas on seotud üksnes kohtuvaidluse keerukuse ja istungitele kulutatud ajaga. KM esindaja möönab, et on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ekslikult märkinud tasutud riigilõivu suuruseks 550 kr. Hagi esitamisel oli haginõude suuruseks 22350 krooni, 550 krooni tasus hageja leppetrahvi 7350 kr nõudelt ja 1000 kr eelmärke kustutamise nõudelt, seega kokku 1550 kr. Lähtudes lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmääradest, mille kohaselt kuni 25000 kr haginõude puhul on piirmäär 8000 kr ja sellelt tasutud riigilõivu suurusest 1550 kr., on 8810 kr menetluskuludena, mis sisaldab nii tasutud riigilõivu, õigusabi kulusid ja käibemaksu, väljamõistmine KM kasuks igati põhjendatud. KMil puudub füüüsilise isikuna võimalus käibemaksu riigilt tagasi saamiseks. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Riigilõivu 1550 krooni tasumine on tõendatud 19.04.2007.a. maksekorraldusega nr 649 (toimikus lk 22). - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a määruse nr 306 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 25000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 8000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas oli hagi hind 22350 krooni, KM taotlus õigusabikulude 7260 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - hagiavaldus esitati 19.04.2007.a., kohtuotsus on tehtud 28.06.
6. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Seega ei ole menetluse kestvus aluseks tsiviilasja keerukuse määramisel. 2 2-07-14684 Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses üksikasjalikult põhjendanud õigusabi ja esindamisega seotud ajakulu ning vastavaid toiminguid. - Hüvitamisele kuuluvatest menetluskuludest 8810 krooni moodustab riigilõiv 1550 krooni ja õigusabikulu 7260 krooni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
7. jaanuari ja
8. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
9. jaanuari 2008 oli 4,0%. (Ametlikud Teadaanded 02.01.2008, Intressimäära avaldamise teated) Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661, VÕS § 113 lg 1 Nona Alas Kohtunikuabi 3