alusel lõppenuks tunnustamise, keskmise palga väljamõistmise ja käskkirjade distsiplinaarkaristuste kohta ebaseaduslikeks tunnistamise nõudes. Tsiviilasi nr 2-04-740 HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt hageja töötas kostja juures bussijuhina 18.02.2003.a töölepingu nr. 7 alusel. Hageja töö sisuks oli reisijate vedu, bussi tehniline hooldus ja bussi korrashoid. Täieliku materiaalse vastutuse 07.06.2003.a lepingu kohaselt hagejale oli üle antud buss VOLVO BERKHOFF EXCELLENCE riikliku nr. 590 ART.
lg 2 p 4 kohaselt töölähetusse saadetule hüvitatakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Esimese päeva eest makstakse 350,00 krooni ja järgmiste päevade eest 500,00 krooni ööpäevas. Alates 01.01.2004.a kostja lõpetas töölähetuse kulude hüvitamise ning lisatööaja eest töö tasustamise. Vaatamata, et 2004.a veebruaris hageja oli puhkusel, tööandaja saatis teda väljas poole Eestit välismaa reisidele. Kostja ei pidanud kinni tihti puhkeajast ning peale järjekordselt reisilt tagasitulekut, öösel, järgimisel päeval hageja oli sunnitud ilmuma tööle. Sellel alusel esitas hageja 21.05.2004.a kostjale kirjaliku avalduse töölepingu lõpetamisest
alusel põhjendamisega, et tööleping lõpetatakse seoses tööandja poolt lepingu nr. 7 p. 2, 3, ja 4 tingimuste rikkumisega. Arvates, et ta keeldub nimetatud avaldust vastu võtmast, 22.05.2004.a saatis hageja teise avalduse tähtkirjaga posti teel. Pärast seda kostja ei lubanud hagejal alates 23.05.2004.a tööd jätkata. Alates 24.05.2004.a oli hageja ajutiselt töövõimetu ning käesoleval ajal vormistab invaliidsust. Hageja suulistele ettepanekutele ja hageja esindaja kirjalikule nõudele töölepingu lõpetamiseks ja tööraamatu väljaandmiseks kostja ei reageerinud. Hageja leiab, et ülalnimetatud alusel tal on õigus kohtu korras nõuda töölepingu lõpetamist
alusel, kahe kuu keskmise palga ja saamata palga nõudes ning tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga tööraamatu kätteandmisega iga viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni
Kuna
lg 1 on ette nähtud, et töötaja peab teatama töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, siis tööleping on vaja lugeda lõpetatuks alates 26.05.2004.a-st. Saamata palga täpse summa täiendavalt töötatud aja eest hageja esitab pärast kostja poolt vajalike dokumentide: tööajatabeli, tahhograafi registreerimislehtede, teekonnalehtede ja puhkusegraafiku esitamist. Need dokumendid tõendavad hageja täpset töö- ja puhkeaega ning võimaldavad täpselt arvutada saamata jäänud töötasu konkreetse summa. Palgaseaduse § 27 lg 2 p 4,
MS § 147, 148, palub hageja: tunnistada lõpetatuks poolte vahel 18.02.2003.a sõlmitud tööleping nr 7
Välja mõista OÜ-lt A T hageja kasuks kahe kuu keskmine palk töölepingu lõpetamisel, saamata palk ja päevaraha teeloleku eest ja tööraamatu kinnipidamise eest keskmine palk tööraamatu kätteandmisega iga viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni (täpne summa märgitakse pärast kostja poolt vajalike dokumentide esitamist). Kohustada OÜ A T tagastama hagejale asjad: magamiskotid 2 tk, naturaalvaip 1 tk, õhukompressor 1 tk, sõiduauto 4 tk. rattad talvekummiga või välja maksma nende hind 5900 (viis tuhat üheksasada) krooni. Välja mõista OÜ-lt A T hageja kasuks kohtukulud. 21.10.2004.a esitas hageja esindaja täienduse hagiavaldusele (tl 26-27), mille kohaselt esitas hageja 21.05.2004.a seoses enda peale võetud kohustuste mittetäitmisega 18.02.2003 töölepingu nr 7 järgi avalduse töölepingu lõpetamiseks
Alates sellest hetkest hakkas kostja välja mõtlema igasuguseid põhjuseid selleks, et mitte anda hageja kätte tööraamatut ja sundida teda loobuma töölepingu lõpetamisest. Pärast hageja esindaja sekkumist töölepingu lõpetamise vaidlusesse, lõpetas kostja selle lepingu ja süüdistas hagejat diiselkütuse varguses. Tähitud kirjaga oli posti teel saadetud hagejale 24.05.2004 käskkiri nr 8 distsiplinaarkaristuse määramise kohta kütuse varguse eest. Käsitletava käskkirja seaduslikkuse läbivaatamisel ilmnes, et OÜ A T omaniku suulise korralduse järgi valas hageja mitmel korral kütust ühest bussist teise. Kuid 20.04.2004 ega 21.05.2004 ei ole sellist korraldust laekunud ning kaks tunnistajat väitsid kirjalikult, et nägid hagejat bussist kütust välja valamas kanistritesse, seejärel pani ta kanistrid oma isikliku sõiduauto pagasiruumi ja viis need välja valvatava ettevõtte territooriumilt. Selle käskkirja vaidlustas hageja Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjonis. 2
MS § 91 lg l, kumbki pool peab tõestama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ning vastuväited. Arvestamata nimetatud seaduse sätet, hageja toob hagis ainult tühjasõnalisi väiteid töölepingu punktide 2, 3 ja 4 rikkumise kohta kostja poolt, kinnitamata seda tõenditega. Hageja avaldusele töölepingu lõpetamise kohta
esitatud vastus, kus kostja viitas töölepingu lõpetamise nõudmise põhjendamatusele
Hageja, eksides oma nõude põhjenduse osas, tööle ei tulnud. Selle tõttu, et töösuhted polnud lõpetatud, hageja viibis haiguslehel ning peale selle lõppemist tööluusides. Seoses sellega kostjal puudus tööraamatu väljastamise ning lõpparvestuse tegemise kohustus enne töösuhete lõpetamist, mis toimus käskkirja 11.08.2004a. alusel. Pärast töölepingu lõpetamist kostja viivitamiseta väljastas tööraamatu ja lõpparvestuse hagejale. Põhjendamatu on ka hageja nõue väljastada talle isiklikud asjad või kompenseerida nende maksumus. Hageja samuti ei esita tõendeid, et tema nimetatud isiklikud asjad on või olid kunagi kostja käes. Kostja pole midagi hoiule hagejalt võtnud. Mingisugust kokkulepet selle kohta poolte vahel ei olnud, kostja polnud isegi teavitatud sellest. Selle tõttu, kostja ei kanna vastutust hageja isiklikkude asjade allesoleku kohta ning pole kohustatud vastutama taolise nõude järgi. Hageja nõudeid ei tunnista. N.I 20.04.2004a., 30.04.2004a. ning 21.05.2004a. pani toime diiselkütuse varguse OÜ A T busside paakidest. Vara varguse toime panek hageja poolt on kinnitatud tunnistajate A.G ja A. K kirjalike tunnistustega. Oma tegudega hageja rikkus
ettenähtud kohustust, mis on süüline oma kohustuste täitmata jätmine ning kvalifitseeritakse seda kui distsiplinaarset väärtegu, mille eest kostjal oli õigus määrata distsiplinaarkaristus, mis oligi tehtud. Kostja nõudis hagejalt kirjalike selgitust diiselkütuse varastamise kohta. Hageja ignoreeris kostja nõudmisi, mingisuguseid selgitusi ei andnud ning peale kostja poolt esitatud nõuet seletuste andmise kohta, läks haiguslehele. Kostja sai teada, et hageja haiguslehe ajal töötas autojuhina teises firmas, mis 3
alusel alates 26.05.2004.a, kuna hageja pangaväljavõttega on tõendatud, et lähetuskulud maksti talle välja alles 11.08.2004, s.t pärast hagi esitamist. Välja mõista OÜ-lt A T hageja kasuks kahe kuu keskmine palk töölepingu lõpetamisel, ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest. Kohustada OÜ A T tagastada hagejale asjad: magamiskotid 2 tk, naturaalvaip 1 tk, õhukompressor 1 tk, sõiduauto 4 tk. rattad talvekummiga või välja maksta nende üldhind 5900 (viis tuhat üheksasada) krooni. Tunnistada ebaseaduslikuks ja tühistada OÜ A T 2004.a aprilli käskkiri nr 7 ja 24.05.2004.a käskkiri nr 8 distsiplinaarkaristuse määramise kohta noomituse näol. Kohtukulud jätta OÜ A T kanda. KOHTUISTUNG Kohus määras asja läbivaatamiseks 02.04.2008.a kohtuistungi. Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Palub tunnistada lõpetuks tööleping
Maksta talle välja kahe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest. 3500 krooni keskmine palk. Hageja tahab, et saada tagasi oma asjad, mis jäi tööandja juurde või hüvitise nende eest summas 5900 krooni. Viimase punktiga hageja palub tunnistada ebaseaduslikuks ja tühistada 22.04.2004 käskkirja nr 7 ja 24.05.2004 käskkirja nr 8 distsiplinaarkaristuse kohta. Kohtukulud jätta kostja kanda. 4
, kuna kostja ei maksnud tähtaegselt lõpparvet, siis ta peab maksma keskmist palka kinnipidamise eest. Käskkirjade tühistamiseks on sama võimalus, et OÜ A T ei esitanud mingeid dokumente. Näiteks, raamatupidamise eeskirjad või teised dokumendid, millega on kinnitatud kontroll. Kostja poolt oli esitatud avaldus politseisse ja oli alustatud kriminaalmenetlus hageja suhtes, mis on lõpetatud. Ja väärteomenetlus on lõpetatud kohtuotsusega. Hageja on esitanud arvestuse. Augustikuus see summa oli kantud hageja arvele, mis on kinnitatud panga väljavõttega. Töölepingu lõpetamine
alusel näeb ette, hüvitise välja maksmine suuruse, ning lõpparve kinnipidamise eest, kuna leping oli lõpetatud maikuus ja lõplik arve oli makstud välja augustis. Kriminaalasja menetluse käigus oli hagejale määratud tõkend allkirja vastu elukohast lahkumise keeld. Kostja soovis moraalselt ja materiaalselt alandada hagejat. Nii kriminaal- kui haldusasi on lõpetatud, kuna kostja ei esitanud ühtegi tõendid. Ei esitanud tööaja graafikut, ega muid seadusest tulenevalt vajalike dokumente. Seega on ta oma ähvarduse ellu viinud. Kostja haginõudeid ei tunnista. Hageja nõue on see, et hagejal oli õigus nõuda töölepingu lõpetamist
Kostja leiab, et mingeid rikkumisi ei olnud töölepingu lõpetamisel ja hagejal ei ole õigust töölepingu lõpetamiseks
Avalduses töölepingu lõpetamise kohta, hageja ei märkinud, mis rikkumised olid tööandaja poolt, kuid selgitas, et rikkumised olid järgmised: lisaks oma tööülesannetele, hagejal olid ka lisaülesanded, st pidi remontima bussi, kuid mingeid tõendeid, et hageja teostas remonti, ei ole esitatud. Tema väited on paljasõnalised. Tööandja ei ole kohustanud hagejat bussi remontima. Kui remont oli vajalik siis kostja tegi seda ise või tegi seda lukksepp. Kui buss vajas tõsist remonti, siis tegi seda autotöökoda. Bussiga veetakse inimesi ja tema seisukord on tõsine küsimus ja remont peab teostama asjatundja. Teise rikkumise kohta, millest rääkis hageja, et ta töötas üle tunde. Kuid hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, millal ta töötas ja kui palju tunde. Tl 13 ja sama tõend olemas tl 77, siin on olemas palga arvestuselehe ärakiri, millest on näha, et ta sai lisatasu. Samal ajal hageja kinnitab, et töötades üle tunde, ta ei saanud mingi tasu selle eest. See väide on ka vale. Kolmas rikkumine, milles ta süüdistab tööandjat, see on töö õhtusel ja öisel ajal. Töölepingus p 4.1 on märgitud, et tema palga sees, 3500 kroonis on ka tasu õhtusel ajal töötamise eest. Kui hagejal oleks minimaalne palk, siis formuleering oleks ebakorrektne. 2004.a keskmine palk oli 2480 krooni. Hagejale oli määratud palk 3500 krooni, see oli arvestades tööga õhtusel ja öösel ajal. Ja neljas rikkumine on lähetuse kulude kohta. Eelmisel istungil kostja rääkis, et hagejale maksti lähetuskulud, kuid raamatupidaja veal, ei võetud allkirja sellest, et hageja sai lähetuskulud kätte. Raamatupidaja kirjaliku seletused on olemas tl 72. Allkirjade puudumine palgalehel andis hagejale võimaluse esitada sellist nõuet. Nii, et ei ole võimalik tõendada raha kätte saamist tunnistaja ütlustega, tööandja maksis välja I-le veel kord lähetuskulud. Ka maksis seda töölepingu lõpetamise päeval. Ja kui isegi tööandja poleks maksnud lähetuskulusid, see ei oleks töölepingu seaduse rikkumine, kuna kusagil ei ole märgitud tähtaeg, millal tuleb välja maksta lähetuskulud. Samuti tähtaeg ei ole märgitud EV 22.12.2000.a määruses nr 453. See määrus reguleerib lähetuskulude välja maksmist, kuid ei määra tähtaega. Hageja ei märkinud, millise töölepingu punkti või seadust rikkus tööandja lähetuse kulude osas. Seega ükski hageja poolt margitud tööandja poolne rikkumine ei ole tõendatud. Tööandja ei rikkunud töölepingu tingimusi, järelikult hagejal ei olnud alust nõuda
Seega ei ole õigust nõuda hüvitist kahe kuu osas. Tööandja oma kirjalikes dokumentides märkis kaks korda, et hageja avaldus ei ole põhjendatud ja et ta peab jätkama oma tööd. Need koopiad on olemas TL 35, 98 ja 76, 101. Vaatamata tööandja selgitustele ja nõutele jätkata tööd, hageja ei hakanud tööle ja oli vallandatud oma tööülesannete mittetäitmise tõttu, mida ta ei vaidlustanud. Isiklikkude asjade kohta: tööandja ei võtnud hoiule mingeid hageja isiklikke asju. Ta ei pea vastutama nende asjade eest. Ja hoidma või välja anda mingeid asju ta ei ole kohustatud. Seoses sellega kostja leiab, et see nõue ei ole põhjendatud. Asjade kohalolek kostja töökohas ei ole tõendatud. 5
alates 21.05.2004 seoses sellega, et tööandja ei täida 18.02.2003.a töölepingu nr 7 p 2, 3, 4 tingimusi. Kostja ei esitanud vastuväidet selle kohta, et ei saanud kätte hageja avaldust töölepingu lõpetamisest. Kuna pooltevahelised töösuhted tekkisid pärast 1. juulit 2002.a, tuleb käesolevas asjas võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldada võlaõigusseadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi kohaldatakse sama seaduse üldosas sätestatut ka töölepingutele.
lg 1 võimaldab töötajal lõpetada tööleping, kui tööandja jätab lepingu tingimused täitmata, ei täida lepingut nõuetekohaselt või teeb muudatusi tootmis- või töökorralduses. Kohus peab vaidluse korral selgitama, kas tööandja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et töölepingu lõpetamine
Hageja väidab, et kostjapoolne töölepingu rikkumine seisnes selles, et alates 01.01.2004 kostja lõpetas töölähetuse kulude hüvitamise ning lisatööaja eest töö tasustamise. Ajal, kui hageja oli puhkusel, saatis kostja teda väljaspoole Eesti piiri ja välismaa reisidele. Kostja ei pidanud kinni tihti puhkeajast ning peale järjekordselt reisilt tagasitulekut, öösel, järgmisel päeval hageja oli sunnitud ilmuma tööle. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 6
p 3 tööleping peatub puhkuse ajaks.
lg 1 kohaselt töölepingu peatumine tähendab töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja tööga. Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 21 lg 1 kohaselt puhkuse võib katkestada ja töötaja tööle tagasi kutsuda poolte kokkuleppel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse osa antakse poolte kokkuleppel sama tööaasta mõnel muul ajal, liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse järgmise tööaasta kestel mõnel muul ajal. PuhkS § 22 järgi puhkus vormistatakse tööandja juures kehtestatud korras. Hageja ei vaielnud sellele vastu, et viibis lähetuses puhkuse ajal. Kohtule ei ole esitatud tõendid puhkuse katkestamise vormistamise kohta, kuid kohus leiab seda tõendatuks poolte käitumisega. Hageja, minnes lähetusse puhkuse ajal, nõustus (aktsepteeris) sellega. Ei saa üheaegselt viibida 7
Järelikult ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõude saada kahe kuu keskmise palga suurust hüvitist ja nõue hüvitamise maksmisest kasutamata puhkuse eest. Puhkuseraha hageja sai ettemaksena enne puhkusele minekut 10.02.2004 ja asjaolu, et tema puhkus katkestati mõneks ajaks andis temale õigust nõuda puhkuse esitamist teisel ajal, kuid mitte nõuda hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kohus loeb samadel alustel ka põhjendamatuks hageja nõuet hüvitise väljamaksmisest lõpparve maksmisega viivitamise eest, kuna tööandjal ei olnud kohustust maksta lõpparve seoses töölepingu mittelõpetamisega
Lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2003 otsuses nr 3-2-1-95-03 väljendatud seisukohast ja H. J eriarvamusest, kohus, tuvastades, et töötajal puudus õigus lõpetada tööleping
lg 1 alusel, ei pea võimalikuks lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel
Töövõimetuslehe kohaselt (tl 70) N. I oli vabastatud töölt haigestumise tõttu alates 24.05.2004 kuni 16.07.2004 ja peaks ilmuma tööle alates 17.07.2004. Poolte vahel 18.02.2003 sõlmitud töölepingu nr 7 punktidest 10.1 ja 10.2 tulenevalt N. I-ga lõpetati tööleping 20.07.2004
Kohtule ei ole esitatud tõendid või väidet selle kohta, et töölepingu lõpetamine sellest kuupäevast või selle alusel on tunnistatud ebaseaduslikuks või et selle kohta käib vaidlus töövaidlusorganites. Kohus on tuvastanud 22.04.2004 käskkirjaga nr 7 (tl 40), et kostja määras hagejale distsiplinaarkaristuse noomituse näol vastavalt
lg 3 ning Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1, § 3 p 1, § 7 p 3 ja § 11. Käskkirja kohaselt 20.04.2004 kella 14.00 paiku N.I, tööandjalt salaja, valas diiselkütust OÜ-le A T kuuluva autobussi VOLVO 707 xxx kütusepaagist. N. I ignoreeris A. Š nõue anda seletusi juhtunu kohta. Töötaja tegevusega tööandjale tekitatud materiaalne kahju. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (edaspidi TDVS) määrab distsiplinaarsüüteo mõiste, distsiplinaarkaristused ja nende määramise korra. TDVS §-s 3 on antud distsiplinaarkaristuste ammendav loetletu. Selle paragrahvi järgi on distsiplinaarkaristusteks noomitus, rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva ja töölepingu lõpetamine
Tööandja või kohtu otsustus töötaja töökohustuste rikkumise oluliseks või mitteoluliseks tunnistamisel põhineb töötaja süüteo asjaoludele (faktikoosseisule või -kogumile) antud hinnangul. TDVS § 8 lg-st 1 tulenevalt on hindamisele kuuluvateks asjaoludeks süüteo raskus, selle toimepanemise asjaolud ja töötaja eelnev käitumine. Siinjuures tuleb hinnangu andmisel vahet teha töötaja süüteo formaalsetel ja sisulistel tunnustel.
lg 1 p 3 kohaselt tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Kohus loeb dokumentaalseks tõendiks vastavalt TsMS § 272 A.G 21.04.04 teatise (tl 37), mille kohaselt A. G nägi 20.04.2004 kella 14.00 paiku kui N.I valas diiselkütust autobussi VOLVO 707 xxx kütusepaagist kanistritesse ja siis viis selle välja oma sõiduautoga tööandja territooriumilt. 8
lg 3 ning Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1, § 3 p 1, § 7 p 3 ja § 11. Käskkirja kohaselt 30.04.2004 N.I, tööandjalt salaja, valas diiselkütust OÜ-le A T kuuluva autobussi VOLVO 488 xxx kütusepaagist ning 21.05.2004 N.I, tööandjalt salaja, valas diiselkütust OÜ-le A T kuuluva autobussi VOLVO 519 xxx kütusepaagist. N. I ignoreeris A. Š nõue anda seletusi juhtunu kohta. Töötaja tegevusega tööandjale tekitatud materiaalne kahju. Kohus loeb dokumentaalseteks tõenditeks vastavalt TsMS § 272: A.G 03.05.04 teatise (tl 38), mille kohaselt A. G nägi 30.04.04 kui N.I valas kütust autobussi VOLVO 488 xxx kütusepaagist umbes 20 l kanistrisse ja siis peitis see ära oma auto Ford Scorpio 537 AMM alla A.K 24.05.2004 teatise (tl 39), mille kohaselt A. K nägi 21.05.2004 kella 9.00 paiku kui N.I valas diiselkütust autobussist VOLVO 519 xxx kütusepaagist kahe 20 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.