lg 2 on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
lg 3 järgi siis, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. LKindlS § 48 lg 2 p 2, mille kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. LKindlS § 48 nõutaks regressinõudega sisse ka juhtumi käsitlemisel tekkinud kulutused. Vaidlust ei ole selles, et kostja põhjustas oma 20.08.06 liiklusavarii juhtides Tallinnas Paldiski mnt 351 juures sõidukit XXX reg.märk XXXalkoholijoobes. Avarii käigus sai kannatada XXX, reg.m XXX, mille väljalaskeaasta oli 2006 ja õnnetuse käigus sai kannatada auto tagauks ja – tiib. Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures. Hageja on kahju kannatanule hüvitanud, kuid kostja ei ole hagejale vabatahtlikult kahju ja käsitluskulusid tagasi maksnud. Vaidlust ei ole ka selles, et kahjujuhtumi käsitluskulud on 4402 krooni. Kuivõrd ülalmainitud asjaolud on leidnud tõendamist, ei ole vaja anda täiendavat hinnangut kindlustuspoliisile, sõidukite registreerimistunnistusele, väärteo otsusele, maksekorraldusele S1800, kahjukäsitlemist kajastavale lepingule ja selle lisale. Seega on hageja õigustatud nõudma LKS § 48 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi tulenevalt kostjalt regressi korras kannatanule väljamakstud hüvitist ja käsitluskulusid tagasi. Hageja poolt kohtule esitatud fototabelist kahjustuste kohta, on näha, et kahjustada sai XXXtagauks ja -tiib fotod, seega kostja väited, justkui oleks kahjustuse ulatus vaid 10 cm kriips XXX A4-l, on hageja poolt ümber lükatud. Kostja ei ole tõendanud, et kahjustuste suurus oleks olnud teistsugune, sj ei ole juhid koostanud omapoolset liiklusõnnetuse akti, milles oleksid juhid fikseerinud kahjustuste teistsuguse ulatuse. Eeltoodu alusel puudub kohtul alus kahelda hageja poolt esitatud eelmärgitud tõendites. Hageja on esitanud kohtule OÜ RAT arve 31790, millest on näha, et märgitud vigastusi saanud auto XXX remondihind koos käibemaksuga on vastavalt 20111 krooni, millest suurema osa moodustavad värvitööd, so 6799 kr ja ülejäänud osas vastavalt ukse vahetus 3638,70 kr, kere remonditööd 4067,76 kr ning sellel lisanduvad abimaterjalid, tööd. Vaidlust ei ole selles ja ühtlasi on üldteada asjaolu, et automark XXX kuulub kallimate sõidukite hulka; tegemist oli 2006.a. autoga, mistõttu puudub alus kahelda sellise kallima auto remondihinnas 20011 krooni. Eeltooduga on seega tõendatud, et vaidlusalune sõiduk sai kahjustusi ning remondikulud ehk kahju suurus on vastav
lg 2 ja § 131 lg 1, 3, olles seega parandamiskulude ja osade detailide vahetamise (ukse vahetamine) osas põhjendatud ja mis on rahalises vääringus vastavalt 20011 krooni. Kostja leidis, et kuivõrd tema on töövõimetu ja saab üksnes pensioni, siis ei saa ta hüvitada kahju nõutavas ulatuses, millele hageja vaidles vastu.
lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus nõustub hagejaga, et iseenesest asjaolu, et kostja on töövõimetu, ei ole kahju vähendamise ega vastutusest vabastamiseks aluseks. Kohus ei arvesta seda, et kostja vastutus oli kindlustatud, kuivõrd avarii põhjustamine alkoholijoobes, toob otseselt märgitud isiku kohustuse hüvitada kindlustusandjale kahju. Kostjal on sissetulekuks vaid saadav pension, toetused, mis nähtub tema poolt esitatud pangakonto väljavõttest, mille kohaselt on kostja saadav pension ja toetused ca 3000 -3200 krooni ulatuses. Kohus peab arvestama märgitud kahjuhüvitise väljamõistmisel ka asjaolu, millele juhtis kohtuistungil tähelepanu hageja, et kostja on korduvalt põhjustanud alkoholijoobes avariisid ja millele kostja ei vaielnud vastu (protok., lk 85). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja kahju hüvitamine ei ole kostja suhtes ebaõiglane ja muul põhjusel mõistlikult võttes vastuvõtmatu ja seega puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku kahju hüvitamiseks 24413 krooni. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Arvestades kostja varanduslikku olukorda, so saadava pensioni suurust, on põhjendatud määrata kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju osas otsuse täitmise kord ositi vastavalt kolmele aastale, st igakuiselt arvates otsuse jõustumisest tuleb kostjal hagejale tasuda 678,13 krooni, mis tagab kostjale võimaluse kahju hüvitada ning tagab tema igapäevase elukorralduse stabiilsuse. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.