VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-1789 teatavaks Otsus tehakse avalikult teatavaks 25.04.2008.a. kell 15.00 Viru
§ 633
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-08-1789 ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 18.01.2008.a esitas N. M. hagi R. T. vastu elatise suurendamise nõudes. 22.06.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-15866 rahuldas Viru Maakohus Natalja Maksimova hagi ning mõistis R.T.’ilt välja elatis tütre J. T. (sünd. xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks summas 1500 krooni igakuiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Selleks, et kostja asuks kohtuotsust täitma, hagejal tuli pöörduda kohtutäituri poole. Hageja on korduvalt kostjale tuletanud meelde, et nimetatud summast ei piisa isegi lapse 1/3 igapäevaste vajaduste katteks ja et elatise määr on suurenenud. Kostja on seisukohal, et 8-aastasele lapsele tema poolt makstavast rahast piisab ning ta teatas, et ei kavatse rohkem maksta ja et kui hageja soovib rohkem saada, ta võib kohtusse pöörduda. Tütar õpib muusikakoolis klaveriklassi 1-ses klassis, peale selle tütar õpib täiendavalt inglise keelt. Tegelikult on lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest üle 2/3 hageja kanda, kuigi vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 49 sätestatule, kostja on kohustatud osalema lapse ülalpidamises vähemalt võrdselt hagejaga. Kostja eirab seda kohustust ning ei soovi vabatahtlikult elatise määra tütre ülalpidamiseks suurendada. Hageja teab, et kostja materiaalne olukord võimaldab tal maksta tütre ülalpidamiseks elatist summas 2 175 krooni (puhtalt). Kohtusse pöördumisega seotud kohtukulud palub hageja välja mõista täies ulatuses kostjalt, kuna ta keeldus asja lahendamisest kokkuleppe teel. Eeltoodu alusel ja juhindudes PKS § 61 lg 4, palub hageja suurendada elatise määra ja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis tütre J. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks summas 1800 krooni (neto) igakuiselt alates 17.01.2007.a KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE Kohtule 14.02.2008.a esitatud vastuses hagiavaldusele kostja ei tunnistanud hagi. Vastuse kohaselt hagi sellistel põhjendustel ja esitatud tõendite alusel rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt PKS § 63 lg 3 vanema varalise seisundi muutumisel või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta elatise suurust. Hageja ei ole oma hagiavalduses viidanud oma varalise seisundi muutumisele. Hagiavalduse kohaselt õpib laps muusikakoolis, mille tasu on 1500 krooni aastas, seega 125 krooni kuus. Samuti on täiendav kulu inglise keele õppeks 675 krooni õppeaastas, see moodustab 56,25 krooni kuus. Seega ei ole täiendavad kulutused sellised, mis annaks alust rääkida lapse vajaduste muutumisest ning elatise suuruse muutmiseks kostja muutunud varalise seisundi korral. Hagiavalduse väide selle kohta, et kostja materiaalne olukord võimaldab tal maksta tütre ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus puhtalt, ei ole õige ja ei anna alust hagi rahuldamiseks. Kostjal on uus perekond, abikaasa on väikese lapsega kodus. Kostja keskmine palk on 3201,17 krooni kuus. Kostja on sunnitud üürima perele korterit xxxx, mille eest ta tasub 1500 krooni üüri ja kommunaalkulud 502,29 krooni, kokku 2002,29 krooni kuus. Kostjal on lisaks toidukulud umbes 4 000 krooni kuus (perele), 400 krooni tasub ta telefoni eest ja 150 krooni interneti eest. Kostjal kuulub umbes 200-300 krooni kuus lapse mähkmetele. Kostja külastab poolte last 4 korda kuus ning see sõit Narvast Sillamäele ja tagasi on seotud samuti kulutustega. Kostja väitel on tal sündinud uus laps, seega on tal uus ülalpeetav. Vanemal on kohustus tagada kõikidele lastele võrdsed võimalused ja pidama lapse võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada lahus elavaid lapsi vanematega kooselavatele lastele ja rahuldada lahus elavate laste vajadusi koos vanematega elavate laste arvel. Hagiavalduse väide selle kohta, et kostja annab ainult 1500 krooni elatist, ei ole õige. Kostja on ostnud lapsele mänguasju (20.10.2007) ja riideid (27.10.2007). Hagiavalduse väide selle kohta, et tegelikult kannab 2/3 tütre kuludest hageja, on tõendamata. 2
(5)Tsiviilasi nr 2-08-1789 Elatise suurendamine alates 17.01.2007 ei ole põhjendatud. Elatis mõistetakse välja vastavalt PKS § 70 alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja jääb oma nõuete juurde ja palub suurendada elatise määra alates 01.01.2007 1800 kroonini ja alates 01.01.2008 2 175 kroonini ning mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 2 000 krooni kuna kostja keeldus vabatahtlikult maksta miinimumelatist. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Kohtul ei ole alust elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Hageja on esitanud hagi elatise suurendamise nõudes. Viru Maakohtu 22.06.2006.a otsusega muudeti elatise suuruse summat ja mõisteti kostjalt välja elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks summas 1500 krooni igakuiselt. Kohus leiab, et nimetatud elatise suurus ei kata lapse vajadusi, on ebapiisav ja elatise summat tuleb suurendada. Samas peab kohus elatise suuruse muutmisel arvestama poolte varalist seisundit. Samuti peab kohus arvestama seda, et kostjal on veel üks ülalpeetav, kellele kostja peab tagama võrdväärse ülalpidamise võrreldes lapsega kes elab temast lahus. Seega leiab kohus, et on olemas alused kostjalt Viru Maakohtu otsusega nr 2-05-15866 välja mõistetud elatise suuruse muuutmiseks, kuna 1500 krooni kuus on ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks. Kostja tunnistas haginõudeid osaliselt ning selgitas, et ta pole nõus elatise suurendamisega alates 01.01.2007.a. Ta on hagejaga nõus selles, et lapse vajadused suurenevad. Ta on nõus maksma elatist summas 2175 krooni alates kohtuotsuse tegemisest ning palub kohtukulud jätta hagejal kanda kuna hageja ei palunud temalt elatist. Kohus arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 2175 krooni ulatuses poolte ühise lapse ülalpidamiseks, alates elatisehagi esitamisest. Kohus viitab Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004.a tehtud uurimistööle “Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika”, mille kohaselt vanusegruppi puhul 7-13 aastat on linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 2182 krooni – tegemist on miinimusummaga. Elati suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. 3
(5)Tsiviilasi nr 2-08-1789 Perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja väitel ülalpidamistkohustust. 22.06.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-15866 rahuldas Viru Maakohus N. M. hagi ning mõistis R. T.’ilt välja elatis tütre J. T. (sünd. xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks summas 1500 krooni igakuiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus leiab, et hageja nõue suurendada elatise määra ja mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud. Kostja maksab elatist tütre Julia ülalpidamiseks kohtuotsuse alusel. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja esitas hagiavaldus 18.01.2008.a. Seega jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata. Kohus nõustub küll põhimõtteliselt hageja väitega selle kohta, et kostja vanemana peab hoolitsema oma laste vajaliku ülalpidamise eest, kuid elatise väljamõistmisel tuleb kohtul arvestada ka vanema varalise seisundiga ja säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard (vt ka Riigikohtu tsiviilkollegiumi 12.03.2007 otsus nr 3-2-1-1907). Antud asjas puuduvad perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 sätestatud elatise suurust mõjutavad põhjused. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses. MENETLUSKULUD Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 163
lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.
§ 164
lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
§ 164
lg 3 ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-08-1789 Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 5
(5)