2-06-5917/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis E Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-5917 Tsiviilasi JE(E , isikukood XXX, elukoht XXX), DR(R , isikukood XXX, elukoht XXX) ja JST(T , isikukood XXX, elukoht XXX) hagi JR(R , isikukood XXX, elukoht XXX) ja V OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2006 Kohtuistungil osalenud Hageja J E Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Paavo Paas Kostja JR lepinguline esindaja Saima Laumets isikud RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Kutsuda J R tagasi V OÜ juhatusest. Kohtukulude jaotus
5. Jätta menetluskulud kostja JR kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagejate nõue ja selle põhjendused 17.03.2006 esitasid hagejad kohtule hagi, milles paluvad tagasi kutsuda J R V OÜ juhatusest. Nõue põhineb asjaolul, et perioodil 01.12.2004-04.10.2005 võttis kostja V OÜ arveldusarvelt raha summas 863 143,76 krooni, mille kohta ei ole esitanud kuludokumente. V OÜ osakapitali suurus on 50 000 krooni, millest kostja J R kuulub 20 000 krooni (40% osakapitalist), hageja JE osa suurus on 13 500 krooni (27% osakapitalist), DR osa suurus on 3 000 krooni (6% osakapitalist) ja JST osa suurus on13 500 krooni (27% osakapitalist). Osaühingu põhikirja kohaselt saab juhatuse liikme tagasi kutsuda osanike otsuse alusel, kui osanike koosolekul on esindatud vähemalt 75% osadega esindatud häältest. Kostja J R ei soovi tagasi astuda. Seetõttu on hagejad pöördunud kohtu poole äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 5 kohaselt. Hagejad on kostja JR suhtes usalduse kaotanud. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused Kostja V OÜ palus hagi rahuldada. Kostja võttis omaks hagiavalduses toodud faktilised asjaolud. Kostja J R ei tunnistanud hagi. Kostja leiab, et hagi raha väljavõtmise kohta on tõendamata. Audiitorite seisukohad kassa jäägi osas lahknevad, bilanss ei ühti pearaamatu väljatrükiga „Kassa“. Samuti on esitamata jäetud kassa väljaminekuorder J R juhatuse liikme tasu 200 000 krooni väljamaksmise kohta. Nimetatud juhatuse liikme tasu on otsustatud osaniku 27.04.2004 otsuse alusel ning deklareeritud Maksu- ja Tolliametile. Ülejäänud raha suhtes märgib kostja, et 150 000 krooni oli laen 15.03.2005 laenulepingu järgi, 40 000 krooni laen 17.05.2005 laenulepingu järgi ja 205 000 krooni võttis kostja sularahana vastutavale hoiule. 237 590,46 krooni tasuti J R AS-ile A tasutud arvete eest. Kohtu põhjendused Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 3 ja 5 järgi osanike otsusel võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kui ühingul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu. Kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. V OÜ on hagi õigeksvõtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 4 järgi kuna antud vaidluses osaleb mitu kostjat ja ilma kostja JR osavõtuta ei saa vaidlusaluseid asjaolusid antud õigussuhtes tuvastada, ei saa olla tegemist ka omaksvõtuga TsMS § 231 tähenduses kui tõendamisest vabastamise alusega ja kõik tõendid kuuluvad hindamisele. V OÜ registrikaardi järgi on hagejad J E , J S T ja kostja J R juhatuse liikmed. Samuti on nad osaühingu osanikud – J R osamaksuga 10 200 krooni, J S T osamaksuga 13 500 krooni, J E osamaksuga 23 300 krooni, lisaks on osanik ka hageja DR osamaksuga 3 000 krooni (t lk 8-9, 10). Äriühingu põhikirja p-dest 6.3 ja 6.5.3 nähtub, et osanike koosoleku ainupädevusse kuulub muuhulgas ka juhatuse liikmete tagasikutsumine ning osanike koosolek on otsustusvõimeline kui sellel on esindatud 75% osadega esindatud häältest (t lk 31-33). Seega ei saa hagejad ilma kostja JR osavõtuta osanike koosolekul antud küsimust otsustada kvoorumi puudumise tõttu. Deebetkaardi kasutamise lepingust nähtub, et J R on õigus äriühingu deebetkaarti kasutada (t lk 11-16), mida ta ka ei vaidlustanud. Hagejad on esitanud tõendid – pearaamatu ja pangakonto väljavõtted selle kohta, et kostja J R on välja võtnud osaühingu arvelt raha (t lk 17-30, 107-168). Kostja nimetatud asjaolu ei vaidlusta kuna asus põhjendama raha kasutamist osaühingu huvides. Hagejad on esitanud ka kuriteokaebuse (t lk 34-39), kuid see tõend ei näita muud, kui hagejate hinnangut kostja JR käitumisse. Tähtsust ei oma kostja väited, et pearaamat ja bilanss ei ole vastavuses ning erinevad ka audiitorite arvamused, vaid kas kostja kasutas 2 osaühingu raha osaühingu huvides ning kas vastasel korral on põhjust r kaotusest. ida usalduse Kostja J R põhjendab raha kasutamist järgmiselt:
6. 200 000 krooni maksti talle välja juhatuse liikme tasuna (t lk 102, 182). Kohus jätab aga selle tõendi tõendite hulgast välja kuna kohtule ei suudetud esitada antud kassa väljaminekuorderi originaali. Seetõttu ei ole kohtu jaoks tegemist lubatava tõendiga. Antud väide on jäänud tõendamata. Seetõttu puudub alus ka analüüsida, kas selle makse tegemiseks oli aluseks osanike otsus või mitte (t lk 65-68, 191) ning kas on maksud deklareeritud või mitte (t lk 192-195).
7. 150 000 krooni läks laenuks HL(t lk 184-186), kes hageja andmetel on kostja elukaaslane.
8. 40 000 krooni läks laenuks SOSE OÜ-le (t lk 183, 187-188), kus hageja poolt esitatud väite kohaselt on juhatuse liikmeks kostja lepinguline esindaja Saima Laumets (t lk 210-211).
9. 205 000 krooni antud hoiule Õigusbüroole Dica OÜ (t lk 189), keda esindas kostja lepinguline esindaja Saima Laumets, kes on ka selle OÜ juhatuse liige (t lk 208-209).
10. 237 590,46 krooni maksti kostja J R AS-ile A tasutud arvete eest (t lk 190). Hageja on aga esitanud AS A 04.10.2006 kirja, milles AS A kinnitab, et ei ole vast võtnud sularaha kostja J Rt ning AS-il A puuduvad nõuded V OÜ vastu (t lk 212). Seega jääb nimetatud kostja väide tõendamata kuna väidetava tehingu teine pool – AS A kostja väiteid ei kinnita. Seega on jäänud tõendamata, et 200 000 krooni maksti juhatuse liikme tasu J R ning et J R oli alus maha arvata V OÜ raha AS-ile A tasutud arvete eest. Eelpoolviidatud laenulepingute (pd 2-3) ja sularaha hoiule andmise suhtes asub kohus seisukohale, et kuivõrd nende tehingute aluseks olevad dokumendid olid allkirjastatud kostja JRpoolt ainuisikuliselt, on ta rikkunud osaühingu ühise esindamise nõuet, mis on kantud V OÜ registrikaardile. V OÜ-d võib esindada kõigis õigustoimingutes kaks juhatuse liiget koos. Samuti on ebaselge laenulepingute sõlmimisel nende majanduslik otstarbekus ja vastavus äriühingu huvidele. Laenulepingud on sõlmitud tagatiseta. Kohtu jaoks on arusaamatu sularaha hoiule andmise tehing kogumis. Tavapärane äripraktika sellisele käitumisele ei vasta. ÄS järgi ei ole tavaolukorras juhatuse liikme tagasikutsumiseks vaja esitada põhjust. Põhjus juhatuse liikme tagasikutsumiseks peab olema aga mõjuv, kui seda taotletakse vähemalt 1/10 osanike poolt (mida hagejad täidavad) kohtu kaudu. Seega peab kohus hindama, kas on mõjuv põhjus kostja J R V OÜ juhatusest tagasi kutsuda. Hagejate kinnitusel on kostja J R oma tegevusega kaotanud hagejate usalduse. Kohus leiab, et majandustegevuses on usaldus väga olulisel kohal. Sellest võib otseselt sõltuda äriühingu majanduslik edukus kuivõrd tehinguid tehakse usaldusväärsete partneritega. Usaldus tähendab muuhulgas seda, et võetud kohustusi täidetakse nõuetekohaselt ning raha ei lähe kaduma. Usaldus peab kehtima ka äriühingu sees. Antud juhul on arusaamatu, kuhu ja millisel otstarbel on kostja J R osaühingu raha paigutanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja J R piisavalt argumenteerida raha paigutamist ning selle tegevust toimumist osaühingu huvides. Samuti on kostja J R rikkunud ühise esindusõiguse klauslit. Kohtu hinnangul ei ole kostja J R sellega käitunud juhatuse liikmele vastava tavaliselt oodatava hoolega ja olnud äriühingule lojaalne TsÜS § 35 tähenduses. Kohtu hinnangul võib raha mitteläbipaistev haldamine olla aluseks juhatuse liikme suhtes usalduse kaotuseks. Usalduse kaotus on mõjuvaks põhjuseks 3 juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Kohus leiab, et hagejate nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 järgi ei mõista kohus menetluskulusid välja V OÜ-lt kuna nimetatud kostja võttis hagi kohe õigeks. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis E kohtunik 4