Obsah (11)

§ 3§ 144§ 10§ 11§ 12§ 13§ 16§ 141§ 151§ 130§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.aprill 2008.a. Tallinn kell 10.00 Kentmanni kohtumaja k

) § -st 2 tulenevalt pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärand avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev (

§ 3lg 1 ja 2).

1. Hageja ja AN abielu sõlmiti XXX.a. AN suri XXX.a. AN testamenti ei teinud. Pärandvara jagamiseks tuleb kindlaks teha pärandvara koosseis, selleks omakorda tuleb esmalt teha kindlaks ühisvara koosseis AN surmapäeva XXX.a. seisuga.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et AN ja EN ühisvara moodustavad järgmised rahaliselt hinnatavad esemed, õigused ja kohustused: - korteriomand Tallinnas, XXX, korter nr XXX, mille kohta on avatud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr XXX; - arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas (end SEB Eesti Ühispank) olev rahasumma, seisuga 02.05.2006.a. oli konto seis 34 710,25 krooni; - Arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas olev rahasumma, 02.05.2006 seisuga 260,42 krooni; - Arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma, 28.02.2006 seisuga 232 446,69 krooni ning 0,19 EUR; - Tähtajalisel hoiukontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma; 28.02.2006 seisuga 30 569,47 krooni; - Tähtajalisel hoiukontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma, 28.02.2006 seisuga 30 000 krooni; - Tähtajalisel hoiukontol nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas olev rahasumma, 28.02.2006 seisuga 30 000 krooni; - Väärtpaberikonto nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Hansapank, vastavalt AS Hansapank 28.02.2008 teate kohaselt on kontol 100 HILD 290806 25 väärtpaberit hinnaga 107,9759 PCT, 6 väärtusega 107 975,90 krooni; 200 väärtpaberit SB270406 P25%, C30%, hinnaga 99,61 PCT väärtusega 199 220 krooni; - Revolver XXXnr XXX väärtusega 3000 krooni; - Püstol XXXnr XXX väärtusega 3000 krooni; - AS Sampo pank ja pärandaja üleelanud abikaasa ENvahel sõlmitud laenulepingust nr XXXtulenev laenukohustus, mille tagamiseks on vara loetelu punktis 1 nimetatud korterile seatud hüpoteek. Laenu jääk seisuga 15.03.2006.a. on 74 272,10 krooni.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas ühisvara hulka kuuluv Tallinnas XXX asuv korteriomand, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja EN, tuleks välistada pärandvara hulgast. ENleiab, et käesoleval juhul tuleb kõrvale kalduda abikaasade võrdsusest ühisvaras, sest XXX korteriomand on sisuliselt ostetud hageja lahusvara arvelt.
4. Kohus N hageja seisukohaga, et kuigi XXX Tallinnas asuv korteriomand on abikaasade ühisvara, on see sisuliselt omandatud hageja lahusvara arvelt. Kohus on aga seisukohal, et eelviidatud perekonnaseaduse sätted ei anna võimalust jagada abikaasade ühisvara pärast abikaasa surma perekonnaseaduse sätete järgi. Seega ei saa kohaldada muu hulgas ka PKS § 19 lg 2 punkti 3, mis võimaldab kohtul kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt ning eeldada tuleb abikaasade osade võrdsust.
5. Asjaolu, et XXX korteriomand kuulub hageja ja AN ühisvarasse, on tõendatud asjas kogutud tõenditega. Abieluvaralepingu puudumisel määratakse abikaasade ühis- ja lahusvara kindlaks PKS § 14 ja 15 sätete alusel. Vaidlusaluse korteriomandi XXX ostis hageja 20.05.2003.a. notariaalse ostu-müügilepinguga (t.l. 17 – 20), tehingus osales ostja abikaasana AN. Seega osteti vaidlusalune korteriomand hageja ja pärandaja abielu ajal ja on PKS § 14 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara. 9.
6. Ostu-müügilepingust (t.l. 21-22) nähtuvalt hageja müüs ANN solekul XXX – XXX korteriomandi 06.02.2004.a. Kohus Nstub kostjate väitega, et kuna korteriomand nr 20 osteti 9 kuud enne korteri nr 19 müümist, ei ole faktiliselt õige hageja väide, et korteriomand nr 20 osteti korteri nr 19 müügist saadud raha eest. 9.
7. Hagiavaldusele lisatud AS Sampo pank ja EN vahel 20.05.2003.a. sõlmitud laenulepingust (t.l.16a) nähtub, et korteriomandi ostmiseks võttis EN laenu 600 000 krooni (38 346,89 EUR). PKS § 20 lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Vaieldamatult osteti korter XXX perekonna huvides, seega ka laen oli võetud perekonna huvides. 9.
8. AS Sampo pank 15.03.2006.a. teatise (t.l. 158) kohaselt tagastati laenusummast 500 000 krooni 10.01.2004.a. laenu andmisel lisatagatiseks olnud XXX – 19 korteriomandi müügist saadud raha arvelt. Nimetatud asjaolu nähtub ka XXX – 19 korteriomandi müügilepingust: lepingu punktis 3.2.
9. leppisid lepinguosalised kokku, et notarikontol hoiustatud ostuhinnast kantakse 500 000 krooni müüja EN palvel hüpoteegipidaja AS Sampo pank kontole. Eelnevast järelduvalt tasuti korteri nr 19 müügist saadud rahaga perekonna huvides korteri nr 20 ostmiseks võetud pangalaenu. Juhindudes PKS § 19 lg-st 2 ning võttes arvesse käesoleva otsuse punktides 3 ja 8 toodud põhjendusi, asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus korteriomandi XXX välistamiseks pärandvara hulgast.
10. Samuti on pooled erinevatel seisukohtadel XXX korteriomandi väärtuse suhtes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja leiab, et XXX korteriomandi väärtuseks tuleb lugeda poolte poolt 09.02.2006.a. notarile pärandi vastuvõtmiseks esitatud avalduses märgitud väärtus 700 000 krooni. Hageja leiab, et pooled on avalduse allkirjastanud, seega on avalduses näidatud väärtus poolte vahel kokku lepitud ning kostjatel ei ole võimalik seda hageja Nsolekuta muuta. Kohus selle seisukohaga ei N . 7 10.
11. Pärandvara jagamiseks on nii hageja hagiavalduses kui kostjad vastuhagis taotlenud korteriomandi nr 20 jätmist hageja ainuomandisse.

§ 144

lg 3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 näeb muu hulgas ette võimaluse jagada hageja Ndel asi kaasomandi lõpetamisel selliselt, et anda asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Kuna kaasomandi lõpetamine sellisel viisil riivab intensiivselt Põhiseaduse (PS) § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse, otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Eeltoodu alusel ei ole õige hageja seisukoht, et pärandi vastuvõtmiseks notarile esitatud avalduses sisalduv korteriomandi hinna kokkulepe on pooltele siduv. 10.

1. Kostjate taotlusel ja kohtu määramisel hindas vaidlusaluse korteriomandi turuväärtust AS Kinnisvaraekspert ekspert Kadi Kütt. 12.02.2008 seisuga antud arvamuse kohaselt on Tallinnas Haabersti linnaosas XXX asuva 3-toalise korteri (korteriomand nr XXX) turuväärtus 1 300 000 krooni. Kohtul ei ole alust kahelda asjatundja arvamuse usaldusväärsuses. Kostjad on seda hinda tunnustanud ja oma vastuhagis esitatud Net vastavalt korrigeerinud. Hageja ei ole eksperdi määratud hinna õigsust vaidlustanud. Eeltoodu alusel kohus lähtub pärandvara jagamisel korteriomandi hinnast 1 300 000 krooni.
2. Tulenevalt PKS § 17 lg-st 1 ja AÕS § 71 lg-st 1, mis sätestab, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti, loeb kohus hageja ENja pärandaja ANosad ühisvaras võrdseteks. TsÜS § 66 järgi vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisti. Kohtu arvutuste kohaselt hageja ja ANühisvara väärtuseks on 1 896 910,63 krooni ( s.o. 1 971 182,73 krooni - kohustused 74 272,10 krooni). ENle kuulub ½ (pool) abikaasade ühisvarast, s.o. vara summas 948 455,31 (s.h. rahaliselt hinnatavad esemed ja õigused summas 985 591,36 krooni ja kohustusi summas 37 136,05 krooni). Abikaasade ühisvara teine pool on ANpärijate vahel jagatavaks pärandvaraks, s.o. rahaliselt hinnatavad esemed ja õigused summas 985 591,36 krooni ja kohustused summas 37 136,05 krooni = 948 455,31 krooni.
3. Vastavalt

§ 10

lg-le 1 päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased (

§ 11lg 1).

Sugulaste seadusjärgse pärimise kohta käivaid sätteid kohaldatakse, arvestades käesoleva seaduse paragrahvis 16 sätestatud pärandaja üleelanud abikaasa õigust pärandile (

§ 12lg 4).

Vastavalt

§ 13

lg-le 1 on kostjad ANlastena (alanejate sugulastena) esimese ringi seadusjärgsed pärijad.

§ 16

lg 1 p 1 kohaselt koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Eeltoodust tulenevalt pärivad hageja ENning kostjate SN, AN ja AHpärandaja seadusjärgsete pärijatena võrdsetes osades igaüks ¼ osas pärandvarast. Seega iga pärija pärandiosa suuruseks on vara 237 113,83 krooni (246 397,84 - 9284,01 krooni kohustusi). 13. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara nende kaasomandis. Kaaspärijad valdavad, kasutavad või käsutavad pärandvara kaasomandi kohta käivate sätete kohaselt või Navad pärandvara jagamist (

§ 141

).

§ 144

sätestab, et pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale (lg 1). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende osale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate 8 asjade harilikust väärtusest. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti (

§ 144lg 3).

Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija Ndel kohus (

§ 144lg 4).

1. Käesolevas tsiviilasjas hageja taotles arvestada pärandvaral hageja kasuks lasuvaid kohustusi, jätta kogu pärandvara hageja omandisse ning mõista kostjatelt välja hüvitis osas, mille võrra pärandvaral hageja kasuks lasuvad kohustused ületavad kostjate osad pärandvaras. Hageja leiab, et pärandvara koormavad pärandaja poolt tema eluajal ühisvara arvelt hageja Nsolekuta kostjate kasuks tehtud kulutused, mis ületavad kostjatele seaduse järgi kuuluva pärandvara maksumust. Hageja leiab, et kuivõrd pärandaja kasutas ühisvara hulka kuuluvaid rahalisi vahendeid hageja Nsolekuta, on tühised järgmised tehingud: - 21.01.1998.a. kostja SN ja KÜ XXXvahel sõlmitud Tallinnas, Põllu tn 135 - 1 asuva korteri ostu-müügileping, pärandaja tasus kostja eest ostuhinna 619 250 krooni; - 15.11.2002 AN ja kostja OÜ P vahel sõlmitud Tallinnas, XXX / XXXasuva korteri ostumüügileping, pärandaja tasus kostja eest ostuhinna 776 500 krooni; - 29.03.2000 kostja SN ja Auto vaheline sõiduauto ostu - müügileping, pärandaja tasutud hind 106 299,12 krooni; - 18.05.2004 SN ja AS FA vahel sõlmitud sõiduauto ostu – müügileping, pärandaja tasutud hind 85 600 krooni. Hageja palub tuvastada, et eelnimetatud tehingute tühisuse tõttu lasub pärandvaral kohustus hageja kasuks summas 793 824,56 krooni (s.o. pool pärandaja poolt tasutud summadest).
2. Kohus leiab, hageja selline seisukoht ei ole õige ning pärandvara hulgas ei ole ülalnimetatud tehingutest tulenevaid mingeid kohustusi hageja ees. Hageja ega pärandaja ei olnud eelnimetatud tehingute osalisteks. Pärandaja tegevus ei saanud kaasa tuua tehingute tühisust ning hagejal puudub õiguslik alus tugineda tehingute tühisusele. Asjaolu, et tehingu eest tasus tehingupoole asemel tehinguosaliseks mitteolev isik väidetavalt abikaasade ühisvaraks olevate rahaliste vahendite arvel, ei muuda tehingut seadusega vastuolus olevaks ega tühiseks. Eeldades hageja väidete (hageja Nsolek raha maksmiseks puudus) õigsust, võib tühine olla pärandaja poolt tehtud raha käsutamise tehing, mitte kostjate poolt sõlmitud tehingud. Hageja ei ole peale tehingute tühisuse näidanud ühtegi muud faktilist ega õiguslikku alust, mis põhistaks kohustuste olemasolu ning nende kuulumise pärandvara hulka. Kohus leiab, et raha maksmine ei ole käsitatav abikaasade ühisvarasse kuuluva vallasasja võõrandamisena PKS § 17 lg 3 mõttes. Lisaks selle normi kohaselt eeldatakse teise abikaasa Nsolekut ning tulenevalt TsÜS §-st 87 ei too normi rikkumine iseenesest kaasa tehingu tühisust. Seega hageja Nsolekut eeldatakse, kuni ta tõendab vastupidist. Hageja kinnitab, et pärandaja tegi maksed ülekannetena pärandaja enda nimel olevatelt pangakontodelt. Hageja väited, et tegemist oli abikaasade ühisvaraks olevate rahaliste vahenditega, mille kasutamiseks hageja Nsolek puudus, on paljasõnalised. Hageja ei ole pärandaja poolt tehtud maksetest tulenevat konkreetset Net kostjate vastu esitanud.
3. Kuivõrd kohus tuvastas, et pärandvaral nimetatud kohustusi hageja kasuks ei lasu, ei ole võimalik hageja taotletud viisil pärandvara jagada. Kohus rahuldab hagi osaliselt, tuvastab abikaasade ühisvara koosseisu ning rahuldab hageja pärandvara jagamise Nde osas, millega hageja alternatiivselt taotles jätta XXX asuv korteriomand hageja ENainuomandisse.
4. Kostjad vastuhagis taotlevad jätta Tallinnas XXX asuv korteriomand hageja ainuomandisse ning jätta selle korteriga seotud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmine AS Sampo pank ees summas 74 272,10 krooni samuti ENkohustuseks. Ülejäänud vara, kostjate arvestuste kohaselt kogusummas 650 000 krooni, taotlevad kostjad jätta kostjate kaasomandisse. Kuivõrd sellise 9 jagamise korral kostjatele jääva pärandvara väärtus ei vasta nende osa suurusele pärandvarast, siis taotlevad kostjad hagejalt hüvitise väljamõistmist, kostjate arvestuste kohaselt on summa suuruseks 59 023 krooni. Kohus leiab, et vastuhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 17.1.

§ 151

lg 1 kohaselt arvestatakse pärandvara hulka kuuluvaid asju jaotades iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. Pärandvara hulka kuuluv asi, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks asja otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale (lg 2). Pool korteriomandist kuulub hagejale tema osana ühisvarast. Kohtu hinnangul on õige ja õiglane, et hageja elukohaks olev XXX - 20 asuv korteriomand väärtusega 1 300 000 krooni jääb pärandvara jagamisel hageja ainuomandisse. Sellest948 455,31 krooni kuulub hagejale abikaasade ühisvara osana. Seega ülejäänud osa korteri väärtusest 342 260,68 kr saab hageja pärandvarana (1 300 000 – 948 455,31 – hageja pärandvara osal lasuv kohustus 9284,01 kr). Hagejale seaduse järgi kuuluva pärandiosa suurus on 237 113,83 krooni (246 397,84 krooni (¼ varast) – 9284,01 krooni (¼ kohustusest). 17.2. Pooled ei vaidle selle üle, et pärandvara hulka kuulub kohustus AS Sampo pank ees suurusega on 74 272,10 krooni. Pool sellest on hageja kanda abikaasade ühisvara hulka kuuluva kohustusena. Seega pärandvara hulka kuulub nimetatud kohustus 37 136,05 krooni ulatuses. Selles ulatuses on kohustuse jääk pärandaja võlg, mis

§ 130lg 1 alusel on üle läinud pärijatele.

Pärandil lasuvad kohustused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga (

§ 142lg 1).

Kui pärija on tasunud pärandil lasunud võla, on tal õigus Nda kaaspärijatelt võrdeliselt nende pärandiosaga tema kohustust ületava võlaosa tasumist võrdeliselt kaaspärijate pärandiosaga (

§ 142lg 3).

Eeltoodu alusel tuleb pärandvaral lasuv kohustus AS Sampo pank ees jagada kõigi pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga. Seega iga pärija kanda jääb kohustusest ¼, s.o. summas 9284,01 krooni. Võttes aga arvesse, et võlakohustuse tasumine panga ees toimub hageja konto debiteerimise kaudu ning kohustuse tagamiseks on seatud hüpoteek XXX korteriomandile, ei pea kohus õigeks ega otstarbekaks jätta kohustuse reaalset täitmist kõigi pärijate kanda. Kohus jätab kogu kohustuse reaalse täitmise hageja ENkanda ning vähendab kostjatele seaduse järgi kuuluva pärandiosa väärtust summa võrra, mille võrra kostjad pärandvaral lasuva kohustuse täitmisest vabanesid. 17.3. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjate taotlus jätta ülejäänud pärandvara: pärandaja pangakontodel olev raha ning väärtpaberikontol olevad väärtpaberid ning pärandajale kuulunud relvad kostjate kaasomandisse. Kohtu arvutuste kohaselt on nimetatud pärandvara väärtus kokku 671 182,73 krooni (arvestamata kostjatele jäävat kohustust 27 852,03 krooni). Kostjatele seaduse järgi kuuluvate pärandiosade suuruste summa oleks 739 193,52 krooni. Võttes arvesse kostjatele kohustuse jagamisel jäänud kohustuse summat 3x9284,01= 27 852,03, loeb kohus kostjatele seaduse järgi kuuluva pärandiosa väärtuseks 711 341,49 krooni. Seega kostjatele tegelikult jääv pärandvara ei vasta kostjate pärandiosa suurusele. Vahe 68 010,79 krooni (s.o. igale kostjale 22 670,26 kr) tuleb hagejal kostjatele

§ 151lg 4 alusel hüvitada rahalise maksega. 18. Ts

MS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jättis põhihagi suuremas osas rahuldamata, rahuldades osaliselt üksnes hageja alternatiivse Nde, ning vastuhagi täies ulatuses rahuldas, peab kohus õigeks jätta menetluskulud 2/3 ulatuses hageja kanda ning 1/3 ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline Nda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 10 Heli Käpp Kohtunik 11