← Eesti

2-07-14695/16

Obsah (8)§422§414§367§ 440§ 444§ 173§ 162§434

2-07-14695 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-14695 Otsuse kuupäev Jõhvi, 17. märts 2008.a kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi AS SEB Eesti

) §200 lg 4 sätestatud kohustust viivitamatult teatada kohtule oma aadressi ja sidevahendi muutumisest, siis loeb kohus kohtule teadaolevale aadressile saadetud kohtukutse talle kättetoimetatuks. 19. Kaaskostja E-A. P. ei ole istungile ilmunud.

§422

järgi mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jäämiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine, või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kaaskostja on taotlenud tsiviilasja ilma tema osavõtuta siuliselt lahendamist, mõjuvat põhjust kohtuistungile mitte ilmumiseks tal ei onud. 20. Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud

44 peatükkis.

§414

lg1 alusel kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtuistungil hageja esindaja ega ka istungile ilmunud kostja ei esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Olukorras, kus kostjatel ei ole põhimõttelisi vastuväiteid laenuja käenduslepingute sõlmimise, nende alusel laenu saamise ning lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise üle, ei pea kohus vajalikuks kohtuistungi edasi lükata. Menetluse edaspidise venitamise vältimiseks kohus lahendab asja ilma kaaskostjate J. E. ja E-A. P. osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. 21. Vastavalt hageja ja põhikostja J. L.’i vahel 15.07.2005.a sõlmitud laenulepingule nr. L050017081 sai kostja pangalt laenu 100 000 krooni, intressiga 14% laenujäägilt aastas. Kostja kohustus tagastama laenu hiljemalt 10.07.2010.a (t.lk.9-14). Maksekorralduse kohaselt 18.07.2005.a kandis hageja laenusaaja arveldusarvele nr 10010465142017 laenu 100 000 krooni 4

(6)2-07-14695 (t.lk. 15). Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks samal päeval sõlmis hageja kaaskostjate J. E. E.-A. P. (lepingu sõlmimise ajal Z.) käenduslepingud nr. 2005012343 ja nr. 2005012344, millede punktide 4.
  1. alusel kohustusid käendajad vastutama hageja ees solidaarselt põhivõlgniku J. L.’iga ja tagama kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu (t.lk. 19-24).
  2. Laenulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) §396, mille
  3. lõike kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §142 lg1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS 145 lg1 sätestab käendaja vastutuse, mille alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
  4. Hagiavalduse kohaselt kostjad ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning seisuga 17.04.2007.a neil on tekkinud võlgnevus hageja ees 92 099,03 krooni, millest 83 649,31 krooni on laenujääk, 7 352,46 krooni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressid ja 1 097,26 krooni viivised. Kostjatel ei ole vaidlust nende ja panga vahel lepingute sõlmimise ja lepinguliste kohustuste täitmise vajaduse üle. Ei ole neil ka vaidlust tagastamata põhinõude ning hageja poolt arvestatud viiviste ja intresside suuruse üle. Kohtuistungile ilmunud põhivõlgnik on võtnud hagi täielikult õigeks. Kostjate tegevusetus ei ole kooskõlas VÕS §76 lg1 sätestatuga, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §186 p1 alusel võlasuhe lõpeb muu hulgas ka kohase täitmisega.
  5. Kuna põhikostja ja käendajad ei ole oma kohustusi täitnud, siis vastavalt VÕS §396 lg1 ja §145 lg1, lg2 tuleb hagi rahuldada solidaarselt kostjate arvelt seisuga 17.04.2007.a tekkinud koguvõlgnevuse 92 099.03 krooni ulatuses.

§367

alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis määraga 14% aastas põhinõudelt 83 649,31 krooni alates 18.04.2007.a kuni põhinõude tasumiseni.

  1. Kaskostjate vastuväiteid, et neil ei ole sissetulekuid ja nende majanduslik olukord võrreldes laenulepingu sõlmise ajaga on oluliselt halvenenud, ei võtta hagejalt nõudeõigust käendajate vastu ega vabasta neid lepingujärgsete kohustuste täitmisest, sest tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §157 lg1 jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Magnet krediidikardi lepingust tulenev nõue
  2. 07.10.2005.a sõlmisid hageja ja kostja J. L. Magnet krediitkaardi kasutamise lepingu nr. A050011363 krediidilimiidi 50 000 krooni, kohustusliku tagasimakse limiidi 25 000 krooni ja intressiga 16% aastas. Limiidi ületamisel kohustus kostja iga kuu
  3. kuupäeval maksma pangale tagasi 2 100 krooni (t.lk. 25-27). Hagiavalduse kohaselt kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu 01.08.2006.a hageja blokeeris kaardi ja 25.09.2006.a ütles kaardilepingu üles. Seisuga 17.04.2007.a kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees 54 180.56 5

(6)2-07-14695 krooni, s.h 48 661.65 krooni laenujääk, 2 219.22 krooni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intress ja 3 299.69 krooni viivis. 27. Kostja J. L.’il ei ole vaidlust hagi üle, ta on võtnud hagi õigeks. Vastavalt

§ 440

lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või et see on rajanenud eksimusel, ei ole tuvastatud. Kuna krediidikardi lepingust tulenev nõue osas kohtuotsus põhineb laenusaaja õigeksvõtul,

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi hagiavalduses toodud õiguslikel alustel kogu haginõude 54 180.56 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus 28. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes põhinõude suurusest 132 310.96 krooni hageja on tasunud riigilõivu 7 250 krooni (t.lk. 5). Hageja nõudest 63% on esitatud kaaskostjate vastu ja 37% kostja J. L.’i vastu. Kaskostjad ei pea kandma menetluskulusid, millised on tekkinud Magnet krediidikardi lepingust tuleneva nõudega seoses. Seega tuleb menetluskuludest 63% jätta solidaarselt kaaskostjate kanda ja 34% kostja J. L.’i kanda 29. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§434, §438, §440 lg1, lg2, §442, §444 lg1, §453, §632, §468 lg1, p1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.