Obsah (5)

§ 321§ 410§ 230§ 5§ 61

2-05-10717/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-10717/34 (

§ 321

järgi on kostja istungi toimumise ajast ja kohast teadlik.

§ 410järgi lahendab kohus hageja taotlusel asja sisuliselt.

1. Kohus, kuulanud ära hageja ja kolmanda isiku esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Vastavalt

§ 230

lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Kostja taotleb asjas kohaldada aegumist. Käesoleva haginõude aluseks oleva tehingu (08.10.2001.a liitumisleping) tegemise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldada. Aegumistähtaja kulg algas TsÜS § 116 esimese lause järgi päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seega oleks enne
2. juulit
3. a kehtinud õiguse kohaselt hageja nõue aegunud kümne aastaga.
4. juulil
5. a jõustusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse uus redaktsioon ja võlaõigusseadus. Muu hulgas sätestati VÕSRS § 9 lg 1 esimeses lauses, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
6. juulit
7. a tekkinud aegumata nõuetele. Alates
8. juulist 2002.a kehtiva TsÜS § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega tuleneb TsÜS §-st 146, et hageja nõue aegub kolme aastaga, mis on lühem kui varasemas õiguses ettenähtud aegumistähtaeg. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
9. juulit
10. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
11. juulist
12. a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Viidatud sättest tuleneb, et reeglina ei hakka tähtaeg kulgema mitte tähtaja algust määrava sündmuse toimumise päeval ega kindlaksmääratud kalendripäeval, vaid sündmusele või kalendripäevale järgneval päeval. Erandina võib tähtaeg hakata kulgema ka muul ajal, kuid sellisel juhul peab tähtaja erinev algus tulenema seadusest või lepingust. VÕSRS § 9 lg-s 2 on selgelt sätestatud, et aegumistähtaega arvestatakse alates
13. juulist
14. a. Nii VÕSRS § 9 lg 2 sõnastusest kui ka seadusandja soovist siduda lühemate tähtaegade kulgemise algus tsiviilseadustiku 3 2-05-10717/34 üldosa seaduse uue redaktsiooni ja võlaõigusseaduse jõustumise hetkega saab järeldada, et VÕSRS § 9 lg-st 2 tulenebki eelnimetatud erand. Seega tuleb VÕSRS § 9 lg 2 järgi hakata kolmeaastast tähtaega arvestama
15. juulist
16. a. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt saabub tähtpäev aastates arvutatava tähtaja korral viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Praegusel juhul oli tähtaja alguseks
17. juuli
18. a. Tähtaja möödumist täpsustatakse TsÜS § 137 lg-s 1, mille kohaselt möödub päevades või suuremates ajaühikutes arvutatav tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, lõpeb tähtaeg reeglina vastaval päeval kell 24.
19. Erandina võib seadus ette näha, et tähtaeg ei möödu mitte tähtpäeval kl 24.00, vaid muul ajal. Kuna VÕSRS § 9 ei täpsusta tähtaja möödumist ega sätesta tähtaja möödumise kohta erandit, tuleb praegusel juhul hagi aegumise kolmeaastase tähtaja lõppemine määrata kindlaks üldreegli järgi. VÕSRS § 9 lg 2 järgi on tähtaja alguseks
20. juuli
21. a, seega on TsÜS § 136 lg-s 2 nimetatud vastavaks päevaks
22. juuli
23. a. Kuna seadus ei sätesta teisiti, möödub
24. juulil
25. a alanud hagi aegumise kolmeaastane tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 kohaselt
26. juulil
27. a kl 24.
28. (v.t Riigikohtu
29. november
30. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-07). Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et 29.06.
31. a esitatud hagi ei ole aegunud.
32. VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud 20.04.2005 teatis (tl 20) nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on TAS nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale.
33. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002.a, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.
34. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 08.10.2001.a sõlmis kostja AS-ga T tähtajatu TELE2 mobiiltelefoniteenuste lepingu nr XXXXX, telefoninumbriga XXXXX, teenuspaketiga Dynamo, kuutasuga 45 krooni (tl 11). Lepingu lahutamatuks osaks on TELE2 Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, mille p 4.1.
35. (tl 15) järgi kostja oli kohustatud täitma lepingut ning juhiseid ja eeskirju, mis TELE2 on kehtestanud, ning kandma vastutust nende mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise eest; p 4.1.2 (tl 15) järgi tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ning Tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt; p-i 4.1.
36. järgi mitte ületama teenuse kasutamisel krediidilimiiti. Kohtule esitatud saldo kinnitusest (tl 13) nähtub, et seisuga 20.04.2005.a on kostja põhivõlg AS-i Tees 1 673,43 krooni. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit millest nähtuks, et ta omale võetud kohustused oleks täitnud.
37. Kostja väitel ei ole ta hagiavalduse esitamiseni saanud kirjalikku teadet nõude olemasolust. Kohus leiab, et kuna kostjal oli sõlmitud mobiiltelefoniteenuste osutamise leping, siis sellest tulenevalt ei saanud ta eeldada, et mobiiltelefoniteenuste kasutamine toimub tasuta. Kostja on lepingul (tl 11) kinnitanud, et on tutvunud ja nõustub lepingu lahutamatuks osaks olevate TAS 4 2-05-10717/34 tingimuste ja muude materjalidega, mis käsitlevad teenuseid Tele2 võrku ning kohustub neid täitma. Tingimuste p 4.1.7 kohaselt oli kostja kohustatud teatama mobiiltelefoniteenuste osutajale aadressi muutumisest ning p 7.2 kohaselt ei vabasta arve mittekättesaamine tarbijat kohustusest tasuda arve tähtaegselt. Seega isegi juhul, kui kostja ei saanud mingil põhjusel kätte mobiiltelefoniteenuse kasutamise arveid, pidi kostja aru saama, et lepingu sõlmimine ja teenuse tarbimine toob kaasa ka kohustused ning ta oleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt pidanud huvi tundma oma lepingutest tulenevate kohustuste täitmise vastu. Kostja väited, et on arved tasunud on jäänud paljasõnaliseks ning tõendamata. Asjaolu, et kostja on krediidilimiiti ületanud, ei võta kostjalt ära kohustust tasuda talle osutatud teenuste eest. Kohtule esitatud arvetega (tl 69-78) on tõendatud kostja põhivõlgnevus summas 1 673,43 krooni hageja ees.
38. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste (tl 16 pöördel) p-le 7.
39. kohustus kostja AS-ile Tarve tasuma 15 kalendripäeva jooksul. Maksepäevaks tasumata summadelt võis AS Tnõuda kostjalt alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest viivist. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni, perioodil 03.04.2002-17.06.2005, summas 2 936,87 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivisenõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt viiviste tasumist summas 1 673,43 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud ja lubatud. Puuduvad asjaolud viivise vähendamiseks. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed.
40. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1 673,43 krooni ning viivis 1 673,43 krooni. Menetluskulud
41. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.
42. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud

§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja riigilõiv 200 krooni, mille hageja tasus dokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 61

lg 1 p 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hageja õigusabikulu 167,34 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Maire Lukk Kohtunik 5