← Eesti

2-06-23121/8

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-23121 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2007, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi A Z hagi Kohtla-Järve linna vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised Hageja: A Z (IKxxx) Hageja nõustaja: A V (volikirja alusel) Kostja: Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve linnavalitsuse kaudu) Kostja esindaja: A V (volikirja alusel) RESOLUTSIOON
  2. Jätta läbi vaatamata A Z hagi Kohtla-Järve linna vastu. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD A Z esitas
  3. augustil 2006 hagi Kohtla-Järve linna vastu. Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt kahju summas 10 000 krooni, kuna kostja on lammutanud Kohtla-Järvel, Põhja allee xx asunud ehitise, milles hagejale kuulus korter nr xx. Kohtla-Järve linn vaidles hagiavaldusele vastu, kuna nimetatud hoone korterite omanikud hülgasid oma korterid ning hoone muutus ohtlikuks inimeste elule, tervisele ja keskkonnale. Kohtla-Järve Linnavalikogu
  4. mai
  5. a otsusega nr 118 kuulutati peremehetuks ehitises asukohaga Põhja allee xx asunud korterid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 13, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Viru Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-2-317/03 leidnud, et halduskohtu pädevusse 1

(2)kuuluva asja saamisel ei saada maakohus asja ise edasi halduskohtusse, vaid keeldub asja läbivaatamisest ja tagastab asja avaldajale. Hageja esitas
  1. augustil 2006 kohtule hagiavalduse, milles palus Kohtla-Järve linnalt välja mõista kahju summas 10 000 krooni, kuna kostja lammutas ehitise Kohtla-Järvel, Põhja allee xx, kus asus hagejale kuulunud korter nr xx. Kostja esitas
  2. augustil 2007 toimunud eelistungil Kohtla-Järve Linnavalitsuse
  3. veebruari 2004 korralduse nr 190, millega alustati nimetatud ehitise peremehetuks tunnistamise menetlust, ja
  4. mai 2004 otsuse nr 118, millega tunnistati ehitis asukohaga Põhja allee 16 peremehetuks. Nimetatud otsusest nähtub, et Kohtla-Järve linnapea
  5. aprilli 2004 käskkirjaga nr 22 moodustatud komisjoni
  6. mai
  7. a akti kohaselt on elamule Põhja allee 16 peatatud soojusvarustus-, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni- ja gaasivarustusteenuste osutamine. Eranditult kõikidel eluruumidena kasutatavatel korteritel puuduvad aknad, kasutamiskõlblik sanitaartehnika ja mööbel, enamus korteritel puuduvad ka uksed. Kohus leiab, et hageja poolt
  8. augustil 2006 esitatud nõue kuulub halduskohtu pädevusse, kuna kostja poolt vastu võetud haldusaktide seaduslikkusele hinnangu andmine, mille kohaselt omandas kostja ehitise peremehetuks tunnistamise menetluse läbiviimise tulemusena ehitise asukohaga Põhja allee 16, ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Kostja on ehitist lammutades tegutsenud avalikes huvides, vältides ohtliku ehitise poolt kahju tekitamist inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Kuna hagejale on tekitatud väidetav kahju avalik-õiguslikus suhtes, siis kuulub kahju hüvitamise vaidlus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p-le 2 lahendamisele halduskohtus. Kahju hüvitamise kord avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel on reguleeritud riigivastutuse seaduse (RVS) §-s 17, millest tulenevalt on hagejal võimalik pöörduda sama kaebusega enda õiguste kaitseks halduskohtu poole. Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt eelnimetatud Viru Ringkonnakohtu seisukohale jätab kohus hagi läbi vaatamata ja tagastab hagiavalduse koos lisadega avaldajale. Kohus selgitab hagejale, et tal on võimalus pöörduda sama avaldusega halduskohtu poole. Peeter Pällin Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.