2-07-20105/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-20105 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi Ü.Z´i hagi A. Ri. (endise perekonnanimega T.) vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja Ü.Z ja kostja Armand Reinmaa RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista kostjalt A. R.´lt IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxxx xx, xxxxx, Xxxxxxxx, Xxxxx Xxxxxxx, hageja Ü.Z´i IK xxxxxxxxxxx elukoht Xxxxx x-xx, Xxxxxx asula, Xxxxxx vald,Xxxxxxx, Eesti Vabariik, kasuks elatis alates
5. juunist 2006.a. arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxx Sampo Pangas, xx. xxxx xxxx. a. sündinud J. T.´i IK xxxxxxxxxx, ülalpidamiseks üks tuhat viissada (1500.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xx. xxxx.a.
6. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
7. Välja mõista kostjalt A. R.´lt IK xxxxxxxxxxx, riigilõiv üks tuhat kakssada viiskümmend (1250.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
8. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord esindaja vandeadvokaadi abi ASJAOLUD xx. xx. xxxx. a. sündis A. ja A.T’il poeg J. T.
9. jaanuari
10. a. Harju Maakohtu otsusega võeti J. T. emalt ja isalt nende vanemlikud õigused ja nad on lahutatud ning sellest ajast on poissi kasvatanud A. T. õde Ü.Z, kes on
11. mai
12. a. Lääne Maakohtu otsusega määratud ka J. T. eestkostjaks. A.T on vahepeal uuesti abiellunud ja saanud perekonnanimeks R. Poeg J. T. ülalpidamiseks ta mingeid vahendeid andnud ei ole ja seetõttu on lapse eestkostja pöördunud kohtusse palvega, mõista poisi ülalpidamiseks tema emalt välja kasvõi 1500.- krooni kuus. Ü.Zi enda sissetulek on alla miinimumpalga kuus ning kasvava poisi ülalpidamine raskendatud. Ta on pöördunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ka elatise väljamõistmiseks poisi isalt A. .Tilt ning viimane vastuväiteid esitanud ei ole. HAGEJA NÕUE Hageja on J.Ti eestkostja ning on poissi kasvatanud ja ülal pidanud juba mitmed aastad. Mingit abi ta lapse tegelikult emalt selleks saanud ei ole. Seoses elukalliduse tõusuga on aga J.Ti ülalpidamine muutunud aina raskemaks ning seetõttu soovib ta tema emalt igakuuliselt 1500.- kroonise elatise väljamõistmist kohtu korras. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on ju vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama, aga J.Ti vanemad on selle kohustuse täielikult unarusse jätnud. KOSTJA ARVAMUS Kostja hagiga täies ulatuses nõustuda ei taha. Ta ei suvatse ise kohtuistungile ilmuda, sest elab käesoleval ajal Soomes ja tema sissetulekluks on ainult 1830.- € eurot kuus. Tal on seal uus pere ning ta on nõus oma Eestis oleva poja J.Ti ülalpidamiseks maksma ainult 500.- EEK krooni kuus. Kostja on sõlminud oma uue abikaasaga abieluvaralepingu, mille kohaselt ei oma ta kinnisvara ega muid väärtusi. Ühisvaraks on vaid igapäevased tarbeesemed. Seetõttu ei suuda ta kuidagi üle viiesajakroonist elatist tasuda. Samuti ei ole ta nõus tasuma elatist üks aasta hagi esitamisest tagantjärele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. xx. xx. xxxx. a. on A. R. (eelmisest abielust perekonnanimi T.) sündinud poeg J.T, kelle eestkostjaks on
13. mai
14. a. Lääne Maakohtu otsusega määratud Ü.Z, kes on ka poisi faktiliseks kasvatajaks. Ema ei ole oma lapse ülalpidamiseks panustanud mitte sentigi. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab aga, et mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning § 61 lg 4 alusel ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti on elatist selle maksmata jätmise korral võimalik sisse nõuda tagantjärele üks aasta, alates hagi esitamisest. A. R. oma kohustusi poeg J.T’i ülalpidamisel täitnud ei ole. Ta on uuesti abiellunud ja elab Soome Vabariigis, kus saab sissetulekut 1830.- € eurot kuus. Ta ei oma küll kinnisvara ja on sõlminud uue abikaasaga abieluvaralepingu, mille alusel tema ühisvaraks on ainult igapäevased tarbeesemed, kuid see ei võta talt kohustust oma poja ülalpidamiskohuseid täita. Ta peab pingutama, et ülalpidamiskohustus täita ning kohtu arvates on tal selleks olemas kõik võimalused. Pealegi nõutakse temalt elatist äärmiselt minimaalses suuruses, mis jääb tunduvalt alla Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumi. Sellise elatise saamiseks ei pea hageja esitama isegi mitte mingeid põhjendusi. Elukallidus Eestis on niivõrd tõusnud, et sellise elatisega on võimalik rahuldada ainult poisslapse äärmiselt minimaalseid vajadusi. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele nii elatise suuruse kui ka selle tagantjärele maksmise osas. Kuna ema pojale elatist vabatahtlikult maksnud ei ole, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik