Õ-de 113,401,396,397 lg 1; 398 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja mõista võla 44 918,37 kr, intressi 2102,22 kr ja viivise 39,58 kr, leppetrahvi 2245,90 kr ning viivise alates 05.02.2008 0,030% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 19.03.2007 laenulepinguga nr L070010433, laenukaardiga loeb kohus tuvastatuks, et hageja väljastas kostjale laenu summas 50 000.- kr, intressimääraga 16% aastas, laenutähtajaga 06.03.2011. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 06.päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid. Laenu maksete aruandega loeb kohus tuvastatuks, et kostja tagasimakseid hagejale vastavalt lepingule ja meeldetuletusele ei teinud. Vastavalt lepingu p-le 20 ütles hageja kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles. Vastavalt lepingu p-le 15.6 on hageja õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi lepingu tingimuste rikkumise eest 5% tagastamata laenust.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenu maksete aruandega ja väljavõttega laenukonto liikumistest loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata seisuga 05.02.2008 laenu põhiosa summas 44 918,37 kr, intress 2102,22 kr, viivis 39,58 kr, leppetrahv 2245,90 kr. Kokku võlgnevus 49 306,07 kr.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.