Obsah (6)

§ 70§ 38§ 42§ 50§ 60§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2008. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-07-12703 Tsiviilasi N. G. hagi A. A. vastu la

) §

2. Hagis taotleb hageja kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist üks aasta tagantjärgi hagi kohtusse esitamisest (

§ 70

lg 2 alusel) alates igakuise elatusrahana 1 800 krooni (elatise miinimumsumma

1. aastal).
2. Hagi põhjenduste kohaselt elab poeg koos hagejaga ning kostja mitte mingisugust abi lapse ülalpidamiseks ei osuta. Poeg on täielikult hageja ülalpidamisel. Hagejal on raske üksi lapsele ülalpidamist anda. Kostja sissetulek võimaldab elatist maksta. II Kostja vastus
3. Kostja kohtule kirjaliku vastust ei esitanud.
4. Kostja esitas oma seisukoha hagi suhtes kohtuistungil 09.08.
5. a. Kostja suuline vastus on protokollitud (tl 37-38). Kostja teatas kohtule, et laps ei põlvne temast ning seetõttu pole ta hagiga nõus. 2 on III Molekulaargeneetiline ekspertiis
6. Kohtu 30.10.
7. a ekspertiisimääruse alusel teostati Eesti Ekspertiisibüroos molekulaargeneetiline ekspertiis (DNA võrdlemise teel). Kohtuarstlikus
8. Hageja, kostja ja lapse DNA võrdluse alusel tuvastati, et A.G. põlvneb A. A. IV Kohtuistung
9. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde ning taotles põlvnemise tuvastamist ja elatise väljamõistmist üks aasta tagantjärgi kohtule elatisehagi esitamisest miinimumsummas. Hageja selgitas, et kostja ei ole last üldse materiaalselt toetanud, hageja töötab miinimumpalgaga ning laps on kuue aastane
10. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Helistamise protokolli kohaselt nõustus kostja asja arutamisega kostja osavõtuta ning teatas, et nõustub sellega, et laps põlvneb temast. Elatise väljamõistmisega polnud kostja nõus. Kostja teatas, et tal on teine laps, kellele maksab elatist ühes kuus 1 500 – 1 800 krooni. Kui kostja peab maksma elatist ka A. ülalpidamiseks, ei jää talle elamiseks raha, kostja leidis, et elatise miinimumsumma tuleks jagada kahe lapse vahel pooleks. V Kohtu põhjendused
11. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. 12.

§ 38

lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seadusega sätestatud korras. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. 13.

§ 42

lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asjaolu, et A.G. põlvneb A.A. ning viimane on lapse eostanud, on tõendatud molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga (tl 47-50). 14.

§ 50lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

15. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 lg 2 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas ulatuses, on teisel vanemal õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Elatise hagi esitab lapsevanem lapse huvides. Kostja pole vaidlustanud hageja väiteid selle 3 kohta, et kostja pole lapsele ülalpidamist andnud. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav. 16.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (elatise miinimumsumma

1. a oli 1 800 krooni,
2. a 2 175 krooni).
3. Kostja põhilised vastuväited elatise maksmise kohta on seotud elatise suurusega (kostja peab võimalikuks maksta elatist mitte rohkem kui pool miinimumist) ja teisele lapsele elatise maksmisega.
4. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu (p 1), lapsel on piisav sissetulek (p 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (p 3). Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. 19. Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid

§ 61

lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline ja töötab, lapsel ei ole piisavat sissetulekut, sest hageja töötab miinimumpalgaga, kostja tõendeid oma varalise seisu kohta, mis takistaks maksta elatist nõutavas määras, kohtule esitanud ei ole. Seega ei ole põhjendatud ka kostja väide, et tema varaline seis ei võimalda maksta elatist rohkem kui ½ elatise miinimumist, või et elatise väljamõistmise tagajärjel satuks teine laps halvemasse materiaalsesse olukorda (

§ 61lg 2, lg 5).

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on A.A. xxx a sündinud D. A. isa, abielu lapse ema – S. A. on lahutatud xxx a. 20. Hageja taotleb elatise väljamõistmist üks aasta tagantjärgi enne elatisehagi esitamist (

§ 70lg 2, alates 30.03.2006.

a). 21.

§ 70

lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse (

) § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid.
2. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt vastavalt

§ 70lg 2, alates 30.03.2006.

a.

1. aasta eest kuulub väljamõistmisele elatis miinimumsuuruses 1 500 krooni kuus, alates
2. aasta
3. jaanauarist miinimumsuuruses 1 800 krooni.
4. Lapse vajaduste muutumisel või vanema varalise seisundi muutumisel on õigustatud isikul õigus taotleda kohtult elatise suurendamist või vähendamist vastavalt

§ 61lg 3.

VI Menetluskulud 4

1. Hageja tasus tagatiste kontole ekspertiisitasu 3 600 krooni 03.09.
2. a. Hageja taotles ekspertiisitasu väljamõistmist kostjalt kui hageja kantud menetluskulu.
3. Kohus jätab hageja menetluskulu (tagatiste kontole makstud ekspertiistasu) hageja enda kanda, sest TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannavad hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik 5