KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-34467 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Meelika Aava Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2008, Tallinn Tsiv

) § 416 lg 3 kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Intressi kui tasu krediidi kasutamise eest tuleb tasuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati, s.t krediidiandjal ei ole krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise korral õigust kogu lepingu järgi loodetud intressitulule. Seega ei ole hagejal õigust nõuda intressi kahjuna ajavahemiku eest, mil ta kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina ja 34 809,33 krooni nõue tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud 36 259,33 krooni osas ja saata selles osas asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 416

lg 3.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. Hageja esitas lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude. Apellandi poolt saamata jäänud tulu ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises olid pooled kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega apellant krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas, aga samuti intressi, mida apellant oleks võinud saada kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest. Apellant ei nõua tuleviku intressi kui sellist, vaid saamata jäänud tuluna kahjuhüvitist. Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitvad isikud (kostja vabanes lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest ehk ta peab maksma vähem isikust, kes täidab oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt). Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjapoolne 2

§ 416lg-le 3.

Nimetatud sätte järgi vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda on apellant ka teinud, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud.

1. Kohus on alusetult jätnud kohaldamata hagiavalduses viidatud krediidilepingu üldtingimuste p-des 5.3 ja 9.3 sisalduva menetlusosaliste vahelise kokkuleppe, mille kohaselt krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Kohus on alusetult tuginenud väitele, et võla sissenõudmisega seotud kulu on käsitatav kahjuna. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et asja võib otsustada TsMS § 646 korras üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
3. TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtul puudub õigus otsus osaliselt tühistada ja samuti ei ole õigust teha otsuse tühistamisel uut otsust.
4. Kohus tegi asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hagile vastamata jätmise eeldusel. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hageja on kahju hüvitamise nõuet õiguslikult põhjendanud ja selgitanud, et tema kahjuks on saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud.

§ 128

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk saamata kasuna tuleb mõista summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel

§ 416

lg 3 kohaselt kaotas.

§ 161

lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Samuti on kohus alusetult käsitanud võla sissenõudmisega seotud kulu 1450 krooni nõuet kahju hüvitamise nõudena. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et TsMS § 407 lg 1 eeldused hagi rahuldamiseks olid olemas. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel. U.Loonurm M.Merimaa M.Aava 3