2-07-50037/8

HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-50037 Määruse kuupäev 08.mai 2008.a., Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi EI`e avaldus lapse elukoha määramiseks ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes Istungi toimumise aeg 06.mai 2008 Menetlusosaliste ja nende esindajate nimed Resolutsioon Avaldaja EI(isikukood 47707266534) EI`e lepinguline esindaja advokaat Heidi Rajamäe Puudutatud isikud: IK(isikukood XXX) MK(isikukood XXX) MK esindaja määratud korras advokaat Helen Tomberg Kinnitada EI`e ja IK vahel sõlmitud kompromiss:

1. MK elukoht on tema ema E elukoht;
2. MK veedab oma isa IK alates kohtumääruse jõustumisest kuu esimese nädala (kuu esimese nädala esimesest pühapäevast järgmise pühapäeva õhtuni) ja kuu kolmanda nädalalõpu (reedest pühapäeva õhtuni);
3. Alates M kooliminekust 1.09.2009.a. veedab M oma isa IK iga kuu esimese ja kolmanda nädalavahetuse. Isa võtab lapse ema elukohast reede õhtul kl 17.00, ema võtab lapse isa elukohast pühapäeval kl 17.
4. M ja IK võivad täiendavalt koos veeta ka iga kuu neljanda nädalavahetuse, kuid arvestusega, et selle veedavad isa ja laps kas Tallinnas või Tallinna lähiümbruses;
5. lisaks eeltoodule veedab M suvel isa ja/või isapoolsete vanavanematega 1,5 kuud 2-3-nädalaste perioodidena, vanemad lepivad omavahel suvepuhkuse veetmise suhtes kokku hiljemalt 30.aprilliks. Vanemad on kokku leppinud, et isa juures veedetav suveaeg langeb kokku IK puhkusega ja et osa ajast veedab laps isapoolsete vanavanematega, kuid IK väldib lapse kaasavõtmist oma tööülesannete täitmisele.
6. alates koolieast veedab M sügisvaheaja emaga ja kevadvaheaja isaga, talvise koolivaheaja veedab laps vaheldumisi ühel aastal emaga ja teisel aastal isaga;
7. lisaks eeltoodule viibib laps isa juures pühade ajal (s.h. uusaasta, Lihavõtted, Isadepäev) vähemalt 2 järjestikust päeva. Jaanipäeva veedab laps kordamööda isa ja emaga arvestades, et 2008.a. Jaanipäeva veedab laps isaga. Jõulupühadest veedab laps vaheldumisi 23.-24.detsembri ühe vanema juures ja 25.-26.detsembri teise vanema juures arvestusega, et 2008.a. 23.-24.detsembri veedab laps emaga. Emadepäeva veedab laps alati emaga;
8. lapse toomise ja viimise osas on vanemad kokku leppinud, et selle korraldab alati see vanem, kelle juurde laps läheb, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Vanemad on kokku leppinud, et juhul, kui üks vanem, olles teatanud sellest teisele vanemale vähemalt 1 nädala ette, täidab teise vanema eest kohustuse last tuua või viia, siis teine vanem täidab sama kohustuse teise vanema eest ühe kuu jooksul;
9. Isal on õigus kohtuda lapsega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias või koolis, riigipühadega seotud üritustel, jms. Samuti on isal õigus teada lapse asukohta ja telefoni ning suhelda lapsega telefoni teel õhtuti kl.18.00 ja 20.00 vahel;
10. lapse vanema juures viibides tagab see vanem lapsele lapse soovi korral suhtlemisvõimaluse (telefoni teel) teise vanemaga ja teisele vanemale suhtlemisvõimaluse lapsega;
11. Juhul, kui kokku lepitud kokkusaamine isa ja lapse vahel jääb ära lapse haigestumise vms. tõttu, lepivad vanemad kokku lapse ja isa täiendava kokkusaamise aja. Isa nõusolekul võib kokkusaamine ära jääda emaga reisimise vms. põhjusel. Ka sel juhul lepivad vanemad kokku isale täiendava kokkusaamise aja;
12. lapse vanemal on õigus käia lapsega välisreisidel, kui selleks on teise vanema eelnev nõusolek. Vanemad on kokku leppinud, et ühe välisreisi pikkus ei ületa 2 nädalat;
13. Mõlemal vanemal on õigus veeta lapsega aega perekondlikel tähtpäevadel (sünnipäevad, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulekud jms.). Sellistest sündmustest teatab vanem teisele vanemale e-posti teel ette vähemalt nädal aega. Märgitud kohtumist võib aga mitte toimuda, kui laps viibib samal ajal väljaspool Eestit või esinevad muud mõjuvad põhjused;
14. vanemad arvestavad lapse eakohaste vajaduste ja õigustega ning tagavad, et lapsele oleks tagatud eakohane ja harjumuspärane päevarežiim. Vanem ei jäta last üksinda koju;
15. vanemad otsustavad lapse elukorraldust puudutavad küsimused (s.h. haridust, haigestumise korral ravi, lapse huvialasid jms. oluliste valikute tegemist eeldavad küsimused) ühiselt. Juhul, kui vanemad omavahel kokkulepet saavutada ei suuda, aitavad lahendust leida lapse elukoha järgne lastekaitsetöötaja, kooli (lasteaia) sotsiaaltöötaja ja lapse klassijuhataja (lasteaia rühmaõpetaja) ühiselt;
16. vanemad avaldavad, et arvestavad käesolevas kokkuleppes märgitu täitmisel lapse soove ja vajadusi, ning et isa ja lapse kokkusaamiste sagedus ja pikkus võivad erineda kokkuleppes märgitust, kui selline tahe tuleneb lapsest;
17. kumbki vanem ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat, samuti ei manipuleeri last ega mõjuta last väljendama arvamust elukoha või suhtlemise korraldamise osas. Lapsega seotud probleemidest (s.h. lapse haigusest) teatab vanem teisele vanemale esimesel võimalusel. Lõpetada menetlus EI`e avalduses lapse elukoha kindlaksmääramise ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes (tsiviilasi nr. 2-07-50037). Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud kohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 1 (üks) päev määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Avaldaja esitas 30.11.2007.a. kohtusse avalduse lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes ja 12.02.2008.a. suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes. Avaldaja ja puudutatud isik jõudsid asja menetluse jooksul kokkuleppele ja esitasid kohtule 06.05.2008.a. kinnitamiseks kompromissi. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et poolte poolt 06.05.2008.a sõlmitud kompromiss vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Kohus leiab, et poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks 1 päevani on TsMS § 661 lg 4 järgi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Krista Kirspuu Kohtunik