3-07-1900/19

3-07-1900 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1900 Haldusasi P.T. i kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.11.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus P.T. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2008 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – P.T. Vastustaja (haldusorgan) – Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Olavi Jaggo RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tartu Halduskohtu
3. novembri 2007 otsuse motiive osas, mis puudutavad Viru Ringkonnaprokuratuuri toimingu õiguspärasuse sisulist hindamist ja lugeda selles osas P.T. i kaebus rahuldamata jäetuks käesolevas otsuses toodud põhjendustel. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu
4. novembri 2007 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 18.03.
5. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED P.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt saatis Rahandusministeerium 25.09.2007 P. T. ile kirja, mille teatas, et alus tema poolt 01.08.2007 hüvitise maksmiseks esitatud avalduse rahuldamiseks puudub. Kirjas tugineti Viru Ringkonnaprokuratuurist saadud selgitustele. 28.09.2007 esitas P.T. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevus talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisel õigusvastaseks. Kaebuse esitaja märkis, et 28.12.1998 võeti ta vahi alla ja 22.06.1999 vabastati allkirja vastu. 08.09.1999 võeti kaebuse esitaja uuesti vahi alla, kuid tema süüd ei tõendatud ja asja menetlus lõpetati. Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt põhjusena nimetatud tagaotsitavaks kuulutamist ei pidanud kaebuse esitaja kinnipidamisel oldud aja kompenseerimata jätmisel arvestatavaks põhjuseks ja märkis, et ta ei saanud kutset uurija juurde ilmumiseks ega ole sellekohast allkirja andnud, tagaotsitavaks võib aga kuulutada iga inimest ilma, et hiljem leiaks kinnitust tema süü. Hüvitise avalduse hilist esitamist põhjendas kaebuse esitaja asjaoludega, et viibib alates 11.02.2004 kinnipidamisel, kriminaalasja lõpetamisest pole prokuratuur teda ametlikult teavitanud ja kaebuse esitaja sai sellest teada alles septembris
6. Viru Ringkonnaprokuratuur vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole P. T. il õigust hüvitise saamiseks tulenevalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) §-st 1 lg 3 p 1 ja 2, sest 28.12.1998 võeti ta vahi alla seoses eeluurimisest kõrvalehoidumisega, 08.09.1999 aga uue kuriteo toimepanemisega. Kaebuse esitajal puudub õigus hüvitise saamiseks ka avalduse esitamise tähtaja möödumise tõttu. Kirjaliku avalduse esitamise 6-kuuline tähtaeg möödus 18.08.2005, avalduse esitas P.T. aga 01.08.
7. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
8. novembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab AVVKHS § 1 lg 3, et kahju ei hüvitata isikule, kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale. Sillamäe Linnakohtu poolt 10.11.1998 koostatud vahi alla võtmise määrusest ja Ida-Viru Politseiprefektuuris 28.12.1998 vormistatud kinnipidamise aktist nähtuvalt võeti P.T. kriminaalkoodeksi (KrK) § 141 lg 2 p1 alusel algatatud kriminaalasjas kahtlustatavana 28.12.1998 vahi alla seoses eeluurimisest kõrvale hoidmise ja tagaotsitavaks kuulutamisega. 22.06.1999 on Ida-Viru Prokuratuuri vanemprokurör nõustunud tema vahi alt vabastamisega. Seaduseandja pole halduskohtule andnud kriminaalmenetluse käigus tehtud määruste õiguspärasuse kontrollimise õigust ning vastavat pädevust omav organ või isik ja vaidlustamise kord on ette nähtud kriminaalmenetlust reguleerivates õigusaktides. Määruse koostamise ajal kehtinud KrK § 771 kohaselt tuli vahi alla võtmise määrus vaidlustada viie päeva jooksul erikaebuse esitamisega ringkonnakohtule. Sillamäe Linnakohtu määruses oli märgitud, kuidas seda vaidlustada ja sellel on märge, et P.T. on määrusega tutvunud. P.T. ei ole vahi alla võtmise määrust ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustanud. 2 AVVKHS § 1 lg 3 p 2 ei näe ette hüvitise saamise võimalust neile isikutele, kes on kriminaalasja kohtueelsest menetlusest kõrvale hoidnud. Seega ei saanud KrK § 141 lg 2 p 1 alusel algatatud kriminaalasjas nr 9740516 menetluse lõpetamine põhjusel, et selle käigus ei õnnestunud kindlaks teha kuriteo toimepannud isikuid, kaasa tuua P. T. ile ajavahemikus 28.12.1998 kuni 22.06.1999 vahi all viibitud aja eest alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitise määramist. 08.09.1999 koostati Sillamäe Linnakohtus P. T. i suhtes uus vahi alla võtmise määrus. Määrusest tulenevalt on P.T. pannud vabaduses viibides toime KrK §-des 101 p 3; 128; 139 ja 140 ette nähtud kuritegusid. Kuna Ida Politseiprefektuuris 18.02.2005 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus käsitles üksnes KrK § 141 lg 2 p 1 alusel algatatud kriminaalasja nr 97340516, ei ole selle asja menetluse lõpetamine piisavaks aluseks alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise maksmiseks. Seda, et P. T. i suhtes oli käimas mitu kriminaalmenetlust, kinnitavad lisaks vahi alla võtmise määrusele ka Narva Linnakohtus kriminaalasjas nr 1-484/03 koostatud kohtuotsuse väited. Isegi juhul, kui lugeda kriminaalasja menetluse lõpetamise kohta 18.02.2005 koostatud määrus kohaseks aluseks P. T. ile alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisel, ei ole võimalik talle vastavat hüvitist määrata. AVVKHS § 4 lg 2 sätestatu kohaselt tuleb kirjalik avaldus hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast arvates. Sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt tekib hüvitise taotlemise õigus kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Viru Ringprokuratuuri kinnituse kohaselt ei ole kriminaalasjas nr 97340516 tehtud menetluse lõpetamise määrust vaidlustatud, seega jõustus see kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 207 lg 3 ette nähtud kümne päevase kaebetähtaja möödumisel. Kaebuse esitaja on avalduse Rahandusministeeriumile esitanud alles 01.08.
9. Kuna seaduseandja ei ole hüvitise saamise tähtaega seadnud sõltuvusse vastavast kohtuotsusest või menetluse lõpetamise määrusest teada saamisest, ei oma tähendust P. T. i väide, et ta sai määrusest teada alles septembris
10. Samuti ei vabanda kaebuse esitajat kinnipidamiskohas viibimine, sest kinnipeetava staatuses oli ta ka siis, kui avalduse 01.08.2007 Rahandusministeeriumile esitas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED P.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
11. novembri 2007 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioonkaebuse kohaselt tegi halduskohus otsuse ainult prokuratuuri poolt saadetud materjalide põhjal. Kohus ei nõudnud välja ega vaadanud läbi kriminaalasja nr 97340516 materjale. Kohus hindas valesti 10.11.1998 vahistamise tähtaja pikendamise määrust. Nimetatud määrusest ei selgunud, mis kuupäevast on määrus edasi kaevatav. Samuti selgitas määratud kaitsja, et määruse edasi kaebamine ei ole otstarbekas. 22.06.1999 tõkendi muutmise määruses ei ole sõnagi märgitud selle kohta, et kaebuse esitaja oli tagaotsitav. 07.09.1999 vahistati kaebuse esitaja uuesti eelnimetatud kriminaalasjas seoses väidetavalt kuritegude jätkuva sooritamisega KrK §-de 140, 128, 15, 101, 139 alusel. 10.11.1998 elas kaebuse esitaja Sillamäel Rumjantsevi tn 1-8 ega saanud uurijatelt ega kohtult kutseid. Seega leiab kaebuse esitaja, et tema ei olnud tagaotsitav ega hoidnud uurimisest kõrvale. Kohus on aga nimetatud asjaolu jätnud tähelepanuta. Alates
12. a kannab kaebuse esitaja vanglakaristust ja prokuratuur ei teatanud kaebuse esitajale
13. a kriminaalasja lõpetamisest. Sellest sai kaebuse esitaja teada
14. a septembris Narva Politseiprefektuurist. Viru Ringkonnaprokuratuur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 3 Vastuväidete kohaselt nähtub kriminaalasja nr 97340516 materjalidest, et P.T. võeti vahi alla 28.12.1998 seoses sellega, et ta hoidis kõrvale uurimisest ja oli kuulutatud tagaotsitavaks. Vahi alt vabastati P.T. 22.06.1999 uurija määrusega. Seega viibis ta selles ajavahemikus vahi all eeluurimisest kõrvalehoidmise tõttu ja vastavalt AVVKHS § 1 lg 3 p-le 2 ei ole tal õigust hüvitise saamiseks. P.T. võeti kriminaalasjas uuesti vahi alla 08.09.1999 seoses uue kuriteo (tapmise) toimepanemisega ning sel alusel viibis ta vahi all kuni 29.12.
15. Seega põhjustas ta vahistamise oma tahtliku tegevusega (uue kuriteo toimepanemisega) ja vastavalt AVVKHS § 1 lg 3 p-le 1 ei ole tal õigust hüvitise saamiseks ka selle ajavahemiku eest. Ajavahemik alates 29.12.1999 on juba arvestatud P. T. i karistuse hulka Narva Linnakohtu 02.04.2004 otsusega kriminaalasjas 1484/03, milles P.T. tunnistati süüdi tapmises. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohus kontrollis vahistamise alust ja leidis, et P.T. hoidis kriminaalmenetlusest kõrvale. Seda määrust ei ole kunagi tühistatud. Narva Linnakohtu 02.04.2004 otsusega kriminaalasjas 1-484/03 tunnistati P.T. süüdi tapmises. Seega leidis kinnitust, et vabaduses olles pani ta toime vähemalt ühe uue kuriteo, millega põhjustas ka oma uue vahistamise. Tähtaeg, mille jooksul P.T. oleks võinud kinnipidamise eest hüvitust taotleda, on möödunud. AVVKHS § 4 lg 2 kohaselt tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Kuna kriminaalasjas nr 97340516 lõpetati menetlus 18.02.2005, möödus hüvituse taotlemise tähtaeg 18.08.
16. P.T. esitas avalduse alles 01.08.
17. Apellandi väide, et ta sai kriminaalmenetluse lõpetamisest teada alles
18. aasta septembris, on vastuolus sellega, et juba 01.08.2007 esitas ta Rahandusministeeriumile avalduse hüvituse saamiseks. Apellandi väide, et ta ei teadnud, millise aja jooksul ta vahistamise määrust vaidlustada saab, ei ole hüvituse taotlemise küsimusega seotud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks muuta Tartu Halduskohtu 27.11.2007 otsuse motiive osas, mis puudutavad Viru Ringkonnaprokuratuuri kirja, s. o toimingu, õiguspärasuse sisulist hindamist, lugedes nimetatud osas P. T. i kaebuse rahuldamata jäetuks käesolevas otsuses toodud motiividel. Ülejäänud osas tuleb halduskohtu vaidlustatud otsus jätta muutmata. Asja materjalidest nähtuvalt taotles P.T. halduskohtult, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Viru Ringkonnaprokuratuuri toimingu, s. o kirja (halduskohtu toimik, lk 8), mille alusel Rahandusministeerium jättis rahuldamata P. T. i taotluse hüvitise saamiseks AVVKHS alusel. Rahandusministeeriumi keeldumist jätta P. T. i taotlus rahuldamata ei ole P.T. vaidlustanud. Viru Ringkonnaprokuratuuri vaidlustatud toimingu sisu seisnes hinnangu andmises sellele, kas kriminaalasja nr 97340516 materjalide alusel oli P. T. il õigus saada hüvitist AVVKHS § 1 lg 1 alusel või esinesid sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud alused kahju hüvitamata jätmiseks, arvestades asjaolu, et viidatud kriminaalasjas oli P. T. i suhtes menetlus lõpetatud Ida Politseiprefektuuri 18.02.2005 määrusega. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt hindas halduskohus Viru Ringkonnaprokuratuuri kirjas märgitud seisukohti sisuliselt ja leidis, et vastustaja toiming oli õiguspärane, kuna kriminaalasja materjalide kohaselt esinesid selle menetluse käigus asjaolud, mis on AVVKHS § 1 lg 3 järgi hüvitise mittemaksmise aluseks. Samas on halduskohus ka põhjendatult leidnud, et P. T. i taotlust alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole enam võimalik rahuldada seetõttu, et Rahandusministeeriumile avalduse esitamise ajaks oli möödunud AVVKHS §-s 4 lg 2 märgitud avalduse esitamise tähtaeg. 4 Nimetatud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu motivatsiooniga, kuna asja materjalidest nähtuvalt tehti kriminaalasjas menetluse lõpetamise määrus 18.02.2005, kuid P.T. esitas Rahandusministeeriumile avalduse hüvitise saamiseks alles 01.08.
19. Arvestades seda, et AVVKHS § 4 lg 2 seob avalduse esitamise tähtaja kulgemahakkamise hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevaga, milleks on AVVKHS § 2 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päev, mitte aga sellest õigusest teadasaamise päevaga, on halduskohus samuti põhjendatult leidnud, et avalduse esitamise tähtaja arvestamise seisukohast ei oma tähtsust kaebaja väited selle kohta, et ta ei olnud 18.02.2005 kriminaalasja menetluse lõpetamise määrust kätte saanud. Lisaks eeltoodule peab selle kaebuse rahuldamata jätmise aspekti osas ringkonnakohus vajalikuks viidata veel ka sellele, et AVVHKS § 4 lg 1¹ järgi kohaldatakse hüvitise taotlemisele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS § 14 lg 6 p 1 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel menetlustähtaja ennistada, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui aasta. Kuna käesoleval juhul oli P. T. i poolt avalduse esitamise hetkeks (01.08.2007) möödunud menetlustoimingu teostamiseks seaduses ettenähtud tähtpäevast (18.08.2005) rohkem kui aasta, puudunuks Rahandusministeeriumil ka seaduslik alus menetlustähtaja ennistamiseks, ning samuti ei ole halduskohtu pädevuses ennistada AVVKHS aluse makstava hüvitise taotlemiseks esitatava avalduse esitamise tähtaega. Eeltoodu tõttu saab asuda seisukohale, et P. T. il puudus juba Rahandusministeeriumile avalduse esitamise hetkel ja puudub ka käesoleval ajal õigus ja alus AVVKHS alusel hüvitist nõuda, kuna vastava avalduse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ole enam võimalik ennistada. Lähtudes eeltoodust asub ringkonnakohus seisukohale, et halduskohus oleks pidanud jätma P. T. i kaebuse rahuldamata põhjusel, et vaidlustatud toiming ei saa sisuliselt kuidagi rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning samuti ei ole kaebuse esitajal ka põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, sest isegi toimingu õigusvastasuse kindlakstegemisega ei oleks käesoleval juhul enam võimalik kaitsta kaebaja õigust saada hüvitist AVVKHS alusel. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebuse esitaja põhjendatud huviks saaks lugeda mõnda preventiivset või rehabiliteerivat eesmärki. Lisaks eelnevale on Riigikohus teinud 01.02.2008 lahendi kohtuasjas nr 3-3-1-15-07, milles on asutud seisukohale, et halduskohtul puudub üldse pädevus asuda tuvastama või hindama seda, kas konkreetse isiku puhul on AVVKHS § 1 lg 3 kohaselt kahju hüvitamine välistatud või mitte. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu vastav seisukoht on kohaldatav ka juhul, kui halduskohus peaks sisulise hinnangu andma kohtueelse uurimisasutuse hilisematele (mitte AVVKHS §-s 2 lg 1 märgitud lahendites sisalduvatele) selgitustele konkreetse isiku suhtes AVVKHS §-st 1 lg 3 tulenevate hüvitise maksmist välistavate asjaolude esinemise kohta. Kuna käesoleval juhul ei ole P. T. il enam võimalik saada hüvitist AVVKHS alusel ning seetõttu puudub tal ka põhjendatud huvi Viru Ringkonnaprokuratuuri toimingu, milles selgitati tema suhtes AVVKHS §-s 1 lg 3 märgitud hüvitise maksmist välistavate asjaolude esinemist, õigusvastasuse tuvastamiseks, on õige halduskohtu lõppjäreldus selle kohta, et P. T. i kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vastavate asjaolude esinemisel välistatud P. T. i õigus pöörduda halduskohtusse Riigivastustuse seaduse § 7 alusel nõudmaks kahju hüvitamist isikult, kelle õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tulemusena puudus kaebajal võimalus esitada tähtaegselt hüvitise saamise avaldust AVVKHS § 4 lg 2 järgi. 5 Viivi Tomson Agu Timmi 6 Maili Lokk