3-07-1918 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1918 H

§-le 33 lg 1 p

1. Vaidlustatud detailplaneeringuga kavandatav tee on olulise keskkonnamõjuga, mis ületab keskkonna vastupanuvõime, sest läbib I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvuala. Tartu Linnavalitsus oleks pidanud kaitsealuste liikide esinemist planeeringualal arvestama, kuid seda ta teinud ei ole, mistõttu on planeering vastuolus looduskaitseseadusega. Detailplaneering on vastuolus Tartu linna üldplaneeringuga, millest lähtudes ei olnud Tartu Linnavalitsusel pädevust vaidlustatud haldusakti andmiseks. Tartu Linnavalitsuse esindaja vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei asu kaebaja poolt viidatud kaitsealuste taimeliikide leiukohad Tartu linna territooriumil, mistõttu ei mõjuta kõne all olevad leiud vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Detailplaneering on koostatud vastavuses Tartu linna üldplaneeringuga. Tartu Linnavalitsus oli pädev vaidlustatud haldusakti andma. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
2. detsembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

§-st 6 lg 1 p 13 ja §-st 33 lg 1 p 3 tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia kui detailplaneeringuga kavandatavaks olulise keskkonnamõjuga tegevusena üle 10 kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on planeeringuala läbivaks ja prognoositavalt suurima liikluskoormusega teeks kavandatud uus teelõik Sõpruse pst – Jaama tn ristmikult endise lennuvälja juhtimiskeskuse juurde ning sealt edasi rekonstrueeritavalt Vana-Narva mnt-lt ringristmikule. Nimetatud tee on kavandatud neljarealisena ja sõidusuundade vahel oleva eraldusribaga. Lähtuvalt Tartu linna üldplaneeringust on neljarealisena kavandatud ka Vahi tänava pikendus. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 3.7 antud kirjeldus kavandatava teelõigu kohta Sõpruse pst – Jaama tn ristmikult endise lennuvälja juhtimiskeskuse juurde on selgitus ja osundatud teelõigust Tartu linna haldusterritooriumi piiresse jääv maa-ala detailplaneeringu alas ei asu. Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga on Tartu linna haldusterritooriumil kavandatud nimetatud teelõik (Põhja puiestee) magistraaltänavana e. põhitänavana. Asja materjalidest nähtuvalt on detailplaneeringu alal kõnealuse tee pikkuseks ligikaudu 1,2 km. Kaebuse esitaja poolt näidatud lõigust linna piires oleva, Tartu linna üldplaneeringu järgi on Põhja puiestee 2 pikkuseks üldplaneeringu seletuskirja tabeli 2 „Magistraaltänavate liigitus“ järgi ligikaudu 666 m. Seega on alusetu kaebuses esitatud väide Tartu linna poolt keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise nõude eiramise kohta, kuna Tartu linna haldusterritooriumile ei kavandata eelnimetatud sättes käsitletud olulise keskkonnamõjuga tegevust, samuti ei asu kaebuse esitaja poolt nimetatud teelõigu ulatuses linna piires olev maa-ala detailplaneeringu alas. Samuti ei ole detailplaneering vastuolus looduskaitseseadusega. Asja materjalidest nähtuvalt ei asu kaitsealuste liikide leiukohad Tartu linna territooriumil, mistõttu kõne all olevad leiud ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Tartu linna ehitusmääruse (Tartu Linnavolikogu 28.09.2006 määrus nr 40) § 4 lg 4 p-des 1-8 on sätestatud juhtumid, mil planeeringu koostamise algatamise otsustab volikogu. Nimetatud määruse p 5 järgi otsustab linnavolikogu linna või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise. Sama määruse § 4 lg 5 järgi otsustab linnavalitsus planeeringu koostamise algatamise lg-s 4 sätestamata juhtudel. Ehitusmääruse § 12 lg 1 järgi otsustab planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku planeeringu algatamist omav organ. Ehitusmääruse § 19 lg 1 järgi otsustab linnavolikogu linnavalitsuse poolt vastuvõetud detailplaneeringu kehtestamise ning § 19 lg 2 järgi otsustab linnavalitsus linnavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu kehtestamise. Kuna detailplaneeringu kehtestamisel ei esinenud asjaolusid, mille tõttu oleks pidanud detailplaneeringu kehtestama Tartu Linnavolikogu, siis omas Tartu Linnavalitsus pädevust vaidlustatud haldusakti andmiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED M. Silvet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Tartu Linnavalitsuse 04.09.2007 korraldus nr 1068. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud detailplaneeringu kehtestamine Tartu linna ehitusmääruse (Tartu Linnavolikogu 28.09.2006 määrus nr 40) § 4 lg 4 järgi Tartu Linnavalitsuse pädevuses, sest see oli vastuolus Tartu linna üldplaneeringuga. Tartu linna üldplaneeringu kaartitelt nähtub, et Põhja puiestee pikendus Tartu valla suunas ei ulatu kaugemale Vahi tänavajoonel Narva maanteed ja Nõlvaku tänavat ühendava planeeritava magistraaltee joonest. Seega pole selle üldplaneeringuga lubatud Jõhvi-Tartu riigimaanteelt liikluse suunamine Põhja puiestee ja Sõpruse puiestee kaudu Sõpruse sillale. Kehtiva üldplaneeringu järgi peab liiklus Tartu valla poolt sisenema Tartu linna Vana-Narva maantee kaudu ning alles Vahi tänava juurest juhitakse see Jaama tänava suunas ning teistes suundades. Vaidlustatud detailplaneeringuga suureneks liikluse tihedus Põhja ja Sõpruse puiesteel tunduvalt, mis halvendaks tunduvalt nendel tänavatel elavate inimeste elukeskkonda. Eelnimetatud tänavate elanikud polnud liikluse suurendamisest neil tänavatel informeeritud detailplaneeringu ega ka üldplaneeringu menetlemise käigus. Kuna need tänavad asuvad rohkem kui 1 km kaugusel Eesti Rahva Muuseumi krundist ning selle detailplaneeringu pealkirjas pole avalikkust informeeritud kavandatavast uuest magistraalteest, siis pole kõik asjast huvitatud isikud saanud oma huvisid küllaldaselt kaitsta. Tartu linna üldplaneeringut ei saa kodanikud halduskohtus vaidlustada, sest see on kehtestatud üldaktiga - Tartu Linnavolikogu määrusega. Seega oli esimene võimalus kavandatava magistraaltee vaidlustamiseks detailplaneeringu vaidlustamine. Tartu Halduskohus hindas valesti materiaalõiguse normi leides, et Tartu linna poolt keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise nõude eiramist ei ole toimunud. 3 Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

§-le 33 lg 1 p 3 tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava neljarealise magistraaltee kogupikkus ületab 10 kilomeetrit. Vaidlustatud detailplaneeringuga kavandatakse ehitada osad kahest neljarealisest magistraaltee lõigust. Üks neist magistraalteedest ühendab Vahi tänava pikendusel Narva maanteed Nõlvaku tänavaga ning selle pikkus Tartu linna üldplaneeringust esitatud väljavõtte järgi on 3400 m. Teiseks kavandatakse neljarealiseks magistraalteeks ehitada Sõpruse pst., mille pikkus on Tartu linna üldplaneeringu lisa järgi 1898 m ning lõik Jaama tänava ja Põhja puiestee ristilt kuni esimese magistraalteega ristumiseni, selle pikkus 666 m. Nende teelõikude kogupikkus on seega 5964 m. Põhja puiesteelt Raadi endise sõjaväelennuvälja juhtimiskeskuseni ning sealt edasi Kõrvekülani planeeritava magistraaltee pikkuseks on kindlasti üle 4 kilomeetri, seega ületab nende kahe planeeritava magistraaltee kogupikkus 10 kilomeetrit ning oleks tulnud läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Need magistraalteed omavad olulist keskkonnamõju, sest läbivad kitsast Põhja puiesteed, kus majad jääksid liiga lähedale magistraalteele. Samuti valmis

1. a jaanuaris paarikümne meetri kaugusel Põhja puiesteelt Ida tänava Lotte lasteaed, millega seoses pole tagatud laste ja lapsevanemate turvalisus, kui Põhja puiestee magistraaltänavaks tehakse ja seal liiklus oluliselt suureneb. Tartu linn ja Tartu vald kehtestasid detailplaneeringu kumbki oma haldusterritooriumil, kuid selle detailplaneeringu seletuskiri ja kaardid on neil ühised ja identsed, mistõttu tuleb seda detailplaneeringut vaadata ühtse tervikuna. Tartumaa Keskkonnateenistus jättis Tartu Linnavalitsuse loodavast kaitsealast detailplaneeringu alal õigeaegselt informeerimata, mistõttu sellega ei saadud ka planeeringus arvestada ning selle tõttu on planeering vastuolus looduskaitseseadusega. Planeeritavad magistraalteed läbivad planeeringu järgi I kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvukohti. Seaduse järgi oleks I kategooria kaitsealuste liikide ümberasustamiseks vajalik olnud keskkonnaministri luba. Planeerimisseaduse (PlanS) § 17 lg 2 p 3 järgi oleks detailplaneering tulnud kooskõlastada vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maaalal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või kui planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks. Seadust rikkudes jäeti planeeringuga ettepanek loodava kaitseala kaitse alla võtmiseks tegemata. Puudus ka Keskkonnaministeeriumi või maavanema kooskõlastus planeeringule, mis oleks olnud vajalik, sest planeeritavad magistraalteed läbivad loodavat kaitseala. See oli oluline materiaalõiguse normi rikkumine. PlanS § 291 järgi tuleb mitut kohaliku omavalitsust läbiva joonehitise (s.h. riigimaantee) trassi asukohavalik määrata maakonnaplaneeringuga. Antud juhul puudub selline maakonnaplaneering, millega oleks lubatud neljarealise riigimaantee (magistraaltee) ehitamine Tartus Sõpruse sillalt kuni Kõrvekülani Tartu-Jõhvi maanteel. Seega on ka detailplaneeringuga sellise magistraaltee üksikute lõikude valmisehitamise lubamine õigusvastane. Tartu Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kaebuses käsitletud tänavate maa-alade kavandamine Tartu linna üldplaneeringus ette nähtud üldplaneeringu eesmärke silmas pidades. Detailplaneeringuga sätestatu on üldplaneeringus antud liiklusrajatiste lahendustest lähtuv. M. Silveti väited üldplaneeringu lahenduse sobimatuse kohta ei ole käesolevas kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel asjakohased, kuna vaidluse esemeks ei ole Tartu linna üldplaneering. Detailplaneeringu koostamise algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise on linnavalitsus otsustanud vastavalt Tartu linna ehitusmäärusest tulenevale pädevusele. Tartu linna ehitusmääruse (Tartu Linnavolikogu 28.09.2006 määrus nr 40) § 12 lg 1 järgi otsustab planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise planeeringu algatamise õigust omav organ. Ehitusmääruse § 19 lg 1 järgi otsustab linnavolikogu enda poolt vastuvõetud planeeringu kehtestamise. Sama paragrahvi lg 2 järgi otsustab linnavalitsus linnavalitsuse 4 poolt vastuvõetud planeeringu kehtestamise. Planeeringu koostamise on algatanud linnavalitsus vastavalt Tartu linna ehitusmääruse (Tartu Linnavolikogu 19.06.2003 määrus nr 33) § 5 lg-s 9 sätestatud pädevusele. Seega ei esinenud detailplaneeringu kehtestamisel asjaolusid, mille tõttu oleks pidanud detailplaneeringu kehtestama Tartu Linnavolikogu. Ebaõiged on kaebuses esitatud seisukohad keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkuse osas.
2. a suvel avastatud kaitsealuste liikide leiukohad ei asu Tartu linna territooriumil detailplaneeringu alal, mistõttu ei mõjuta kõne all olevad leiud vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Detailplaneering on vastavalt detailplaneeringu lähteülesandes esitatud nõudele kooskõlastatud Tartumaa Keskkonnateenistusega. Kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga on toimunud ka Lasteaia Lotte rajamine kinnistule Ida
3. Nimetatud kinnistu maa-alale on üldplaneeringuga ette nähtud haridus- ja teadushoonete maa kasutusotstarve. Samuti on ebaõige apellandi väide, et antud juhul puudub selline maakonnaplaneering, millega oleks lubatud neljarealise riigimaantee (magistraaltee) ehitamine Tartust Sõpruse sillalt kuni Kõrvekülani Tartu-Jõhvi maanteel. Tartu linna territooriumile jääval detailplaneeringu alal planeeritud liiklusrajatiste puhul ei ole tegemist riigimaanteedega. Detailplaneeringu alal (Tartu valla territooriumil) kõnealuse tee pikkuseks on ligikaudu 1,2 km, ülejäänud osa jääb detailplaneeringu alast välja. Detailplaneeringus näidatud nelja sõidureaga Vahi tänava ligikaudseks pikkuseks on 1,8 km. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
4. detsembri 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asja materjalidega ei ole tõendamist leidnud, et kehtestatud detailplaneering oleks vastuolus kehtiva üldplaneeringuga ning ka Tartu linna ehitusmääruse § 4 lg 4 ei näe ette, et juhul, kui detailplaneering on vastuolus linna üldplaneeringuga, on detailplaneeringu kehtestamine linnavolikogu pädevuses, nagu väidab apellant esitatud apellatsioonkaebuses. Samuti käsitleb Tartu linna ehitusmääruse § 4 planeeringu koostamise algatamise, mitte planeeringu kehtestamise, küsimust. Halduskohtule esitatud kaebuses on M. Silvet viidanud Tartu linna ehitusmääruse §-le 4 lg 4 p 5, mille kohaselt otsustab linna või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise linnavolikogu. Käesoleval juhul ei kuulunud kohaldamisele ka see ehitusmääruse säte, kuna Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu valla lõunaosa (I etapi) detailplaneeringu (Tartu linna haldusterritooriumi osas) materjalidest, s. h seletuskirjast, ei nähtu, et selles detailplaneeringus sisalduks linna või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanek, mistõttu oleks vaidlusaluse detailplaneeringu pidanud algatama, vastu võtma ja kehtestama linnavolikogu. Samuti nähtub asja materjalidest, et vaidlusaluse detailplaneeringu koostamine 5 on algatatud Tartu linna ehitusmääruse eelmise redaktsiooni kehtimise ajal (kehtestatud linnavolikogu määrusega nr 33). Kuna käesoleval juhul ei ole tõendatud ka selliste asjaolude esinemist, mis andnuks vaidlusaluse detailplaneeringu koostamise algatamise õiguse Tartu linna ehitusmääruse eelmises redaktsioonis märgitud § 5 lg 8 järgi linnavolikogule ning detailplaneering algatati Tartu linna ehitusmääruse eelmise redaktsiooni § 5 lg 9 kohaselt linnavalitsuse poolt, siis on halduskohus õigesti viidanud kehtiva ehitusmääruse §-le 12 lg 1 (planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ) ja §-le 19 lg 2 (linnavalitsus otsustab linnavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu kehtestamise). Nagu juba märgitud, ei ole tõendamist leidnud apellandi väited, mille kohaselt on vaidlusalune detailplaneering vastuolus Tartu linna kehtiva üldplaneeringuga, kuna sellega ei ole lubatud Jõhvi-Tartu maanteelt liikluse suunamine Põhja puiestee ja Sõpruse puiestee kaudu Sõpruse sillale. Apellatsioonkaebuses käsitletud tänavate maa-alade kavandamine detailplaneeringus on ette nähtud kehtiva üldplaneeringu eesmärke silmas pidades ning detailplaneeringuga sätestatu lähtub üldplaneeringus antud liiklusrajatiste lahendustest. Tartu linna üldplaneeringu seletuskirjast ja üldplaneeringu lisaks olevatelt kaartidelt (toimiku lk-d 56, 57, 59-63, 67) nähtub, et Põhja puiesteed käsitletakse neis perspektiivis põhitänavana (tänav, mis rahuldab ka linna läbiva liikluse vajadusi) ning põhitänavate planeerimisel on arvestatud kavandatava teedevõrgu arenguga, mis näeb ette uute ühendusteede realiseerimist Narva-Jõhvi suunal (Põhja puiestee ühendus Narva maanteega jne.).Apellandi väited üldplaneeringu lahenduse sobimatuse kohta ei ole antud juhul asjakohased, kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole linna üldplaneering, mistõttu jätab ringkonnakohus üldplaneeringut puudutavad apellandi väited tähelepanuta. Samuti ei ole apellant esile toonud ühtegi PlanS sätet või muud õigusakti, mis käsitlevad üldsuse teavitamist planeerimismenetluses ja ei ole ka viidanud sellele, et vastustaja oleks vaidlusaluse planeeringu menetlemisel rikkunud konkreetseid üldsuse teavitamise nõudeid. Seega ei ole asjakohane apellandi viide vaidlusaluse detailplaneeringu liiga üldisele pealkirjale ja väide, et sellest tulenevalt ei osanud Sõpruse puiestee ja Põhja puiestee elanikud oma võimalikke huvisid planeerimismenetluses kaitsta, kuna ei arvanud, et Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu valla lõunaosa I etapi detailplaneeringus Tartu linna haldusterritooriumi osas puudutatakse ka Põhja puiestee ja Sõpruse puiestee liiklusskeeme. Ebaõiged on ka apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkuse osas tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja

§-st 33 lg 1 p 3, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei asu apellandi poolt viidatud ja linna üldplaneeringus planeeritud Vahi tänava pikendus kogupikkuses vaidlusaluse detailplaneeringu alal. Samuti ei asu vaidlusaluse detailplaneeringu alal apellatsioonkaebuses märgitud Sõpruse puiestee lõik ning teelõik Jaama tänava ja Põhja puiestee ristmikult kuni esimese magistraaltänavaga ristumiseni ning Põhja puiesteest kuni Kõrvekülani planeeritava tee lõik, milline asub veel ka väljaspool Tartu haldusterritooriumi. Vastustaja on selgitanud, et selles piirkonnas jääb vaidlusaluse detailplaneeringu alasse Vahi tänava lõik pikkusega 1,8 km, mistõttu ei ole õige apellandi väide, et detailplaneeringu koostamisel tuli korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine tulenevalt sellest, et detailplaneeringuga kavandatakse üle 10 km pikkuse 4 sõidurajaga tee püstitamist, mis keskkonnamõju hindamise ja

§-st 6 lg 1 p 13 tulenevalt on olulise keskkonnamõjuga tegevus. 6 Asja materjalidega ei ole tõendamist leidnud apellandi väide, et vaidlusalune detailplaneering on vastuolus Looduskaitseseadusega, kuna selles pole arvestatud kaitsealuste taimeliikide esinemisega planeeringualal. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt (toimiku lk 38) on planeeringualalt leitud III kaitsekategooria kaitsealune taim – kahkjaspunane sõrmkäpp, mille leiukohad on märgitud detailplaneeringu kaardil ja mille osas on võetud seisukoht, et Eesti Rahva Muuseumi peahoone ligiduses tuleb taimedele tagada sobivad kasvutingimused ning projekteerimisel oleva tee alla jäävalt kasvukohalt tuleb taim ümber istutada. Detailplaneeringule on asja materjalidest nähtuvalt omapoolse kooskõlastuse andnud ka Tartumaa Keskkonnateenistus. Mis puudutab Tartumaa Keskkonnateenistuse 24.09.2007 kirjas märgitud kaitstavaid taimeliike, siis lähtudes kirjale lisatud leiukohtade kaardist on halduskohus põhjendatult leidnud, et detailplaneering ei ole vastuolus Looduskaitseseadusega, sest viidatud kirjas loetletud taimeliigid ei asu Tartu linna territooriumil ega ka vaidlusaluse detailplaneeringu territooriumil. Apellandi väide, et kuna detailplaneeringu kaardid ja seletuskiri on praktiliselt identsed Tartu valla poolt 15.08.2007 kehtestatud Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu I etapi planeeringudokumentidega, siis tuleb need lugeda üheks planeeringuks, mistõttu asuvad Keskkonnateenistuse 24.09.2007 kirjas märgitud kaitsealused taimeliigid ikkagi vaidlusalusel planeeringul, ei ole asjakohane. Asjakohane ei ole ka apellandi viide PlanS §-le 291lõikele 2 (joonehitise –riigimaantee- trassi koridori asukoht määratakse üldjuhul maakonnaplaneeringuga) ja väide, et antud juhul puudub selline maakonnaplaneering, millega oleks lubatud neljarealise riigimaantee (magistraaltee) ehitamine Tartust Sõpruse sillalt kuni Kõrvekülani Tartu-Jõhvi maanteel. Asja materjalidest ei nähtu, et Tartu linna territooriumile jääval detailplaneeringu alal planeeritud liiklusrajatiste puhul on tegemist riigimaanteedega. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust apellandilt menetluskulude väljamõistmiseks. Viivi Tomson Agu Timmi 7 Maili Lokk