KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-969 Haldusasi OÜ Serwend kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Serwend apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- märts 2008 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – OÜ Serwend, esindajad Paul Lõiv ning advokaadid Anto Kasak ja Andrus Lillo Vastustaja (haldusorgan) – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Heli Talvik ja Udo Mäesepp RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Halduskohtu
- detsembri 2007 otsus muutmata. Tartu Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
- aprillist
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- OÜ Serwend esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsus nr 12-5/
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus alustas 20.01.2006 korralduse nr 12-2.1/871 alusel OÜ Serwend tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodidel november 2005 kuni jaanuar
- Kontrollimist alustati vaatluse läbiviimisega äriühingu tegevuskohas. Vaatluse käigus selgunud asjaoludest tingituna pidas maksuhaldur vajalikuks viia kontroll üle revisjoniks. Lõuna maksu- ja tollikeskuse 14.03.2006 korralduse nr 12-2.1/2494 alusel kontrolliti OÜ Serwend maksustamisperioodide jaanuar 2005 kuni jaanuar 2006 käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 kohaselt oli OÜ Serwend jätnud raamatupidamises ja maksuarvestuses kajastamata käivet 1 981 609 krooni ning ei kajastanud maksudeklaratsioonides töötajatele tehtud töötasu väljamakseid summas 1 161 150 krooni ja erisoodustusena maksustatavaid väljamakseid 12 675 krooni. Maksuhaldur kohustas OÜ-d Serwend tasuma käibemaksu 356 690 krooni, kinnipeetud tulumaksu 275 099 krooni, tulumaksu erisoodustuselt 4002 krooni, sotsiaalmaksu 388 683 krooni, töötuskindlustusmakseid 17 293 krooni ja kogumispensioni makseid 789 krooni. Kontrollimise käigus võttis maksuhaldur OÜ tegevuskohas aadressil Tähe 114 Tartu ära OÜ-le Serwend kuuluva lauaarvuti ORDI nr 117765 ja võrdles programmis sisalduvaid andmeid osaühingu poolt revideerimiseks esitatud raamatupidamise dokumentidega. Võrdlemisel selgus, et programm sisaldas oluliselt rohkem andmeid, kui on kajastatud äriühingu raamatupidamise dokumentides, mistõttu maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et OÜ Serwend reaalne käive kajastus just nimetatud programmis, mille mitmetes osades tehtud sissekanded lähevad kokku OÜ Serwend raamatupidamises paberkandjatel kajastatud andmetega. OÜ Serwend maksuotsusega ei nõustunud ning esitas eelnimetatud maksuotsusele vaide. Maksuja Tolliamet jättis 11.04.2007 vaideotsusega nr 6-1/68-1 Lõuna maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 jõusse. Kaebuse kohaselt on ebaõige maksuhalduri seisukoht, et maksukohustuslase raamatupidamine ei kajasta AS-ile Autori, OÜ-le Nemm Auto, OÜ-le Atlante, AS-ile Elektritsentrum ja OÜ-le Pupasters esitatud arveid. Kaebaja ei nõustunud maksuotsuses esitatud väitega, et maksukohustuslane ei ole kõiki tehinguid oma raamatupidamise dokumentides kajastanud. Kaebaja kasutas arvutiprogrammi mustandina, mis sisaldas andmeid tehingute ja tööde kohta, mida lõpule ei viidud ja reaalselt ei osutatud ning, mis ei peakski raamatupidamise dokumentatsioonis kajastuma. Maksuhaldur on programmi käsitlenud selektiivsena ning teinud väljavõtted ainult maksuhaldurile kasulikest asjaoludest. Kaebaja reis Kreekasse 2005 oktoobris oli seotud ettevõtlusega ning tehtud kulutusi reklaamile ei saa käsitleda erisoodustusena. Kuna maksuhaldur on lähtunud programmist, mis ei kajasta reaalseid tehinguid ja töid, siis ei ole seal nn töötajate palgana märgitud numbrid tõesed. Programm arvutas iga sisestatud summa pealt kindla protsendi palgaks, kuigi reaalselt ei pruukinud sellist tehingut toimuda, mis võimaldaks selliseid numbreid sisestada. Lisaks ei ole programmist selektiivselt võetud andmed tõesed, kuna kõigist reaalsetelt toimunud tehingutest ei arvutatud töötajate palka. Peale selle on kaebuse esitaja poolt makstavad palgad poolte kokkuleppe küsimus. Kaebaja kinnitas, et töötajad on saanud täpselt nii palju töötasu, kui palju kajastavad raamatupidamise dokumendid. 2
- Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt on vaidlustatud otsus formaalselt ja ka materiaalselt õiguspärane. Kaebuse esitaja ei kajastanud kõiki toimunud tehinguid maksuhaldurile paberkandjal esitatud raamatupidamise dokumentides. Ü Serwend reaalne käive kajastus äravõetud arvutiprogrammis Serwend Majandus. Kaebuse esitaja töötajate reis Kreekasse 2005 oktoobris ei olnud seotud ettevõtlusega, mistõttu töötajatele tehtud erisoodustustelt on tööandja kohustatud tasuma tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset. OÜ Serwend töötajatele on tehtud suuremaid väljamakseid, kui on kajastatud samade maksustamisperioodide kohta maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides vormil TSD. Maksuotsuses leitu, mille kohaselt töötajatele makstud töötasud olid suuremad kui kaebuse esitaja ametlikult deklareeris, on maksumenetluses kogutud andmetega tõendatud ja ka põhjendatud. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- detsembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebus põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väide, et äravõetud arvutiprogrammi on maksuhalduri poolt muudetud, on paljasõnaline ja ei ole usutav. Maksuhaldur kasutas ametlikku ja legaalset koopiat äravõetud arvutist ning seda toimingut kaebaja vaidlustanud ei ole. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et OÜ Serwend ei kasutanud programmi mustandina, kuna programmis sisalduvate andmete võrdlemisel äriühingu poolt esitatud raamatupidamise dokumentidega selgus, et programm sisaldas oluliselt rohkem andmeid, kui kajastati äriühingu raamatupidamise dokumentides. Äravõetud programm koosneb erinevatest osadest, millest peamine kannab nimetust „aruanded“, mis sisaldab müügiandmeid, ostuandmeid, andmeid teostatud tööde kohta, andmeid kasumi kohta, palgaandmeid, andmeid kulutuste, tulude ja käibe kohta, andmeid lao ning raha kohta jne. Programm sisaldas muuhulgas nullarveid, mis kaebaja raamatupidamises ei kajastu, kuid millel kajastatud teenused on tegelikult osutatud ja millisele asjaolule viitab arvetel olev märge sularahas tasumise kohta ja kinnitus, et arve on tasutud. Nullarved on enamuses vormistatud eraisikutele, kelle isikut ei olnud maksuhalduril võimalik kindlaks teha. Kolmandatelt isikutelt saadud vastused kinnitavad, et kaebaja ei ole maksuhaldurile paberkandjal esitatud raamatupidamise dokumentides kajastanud kõiki toimunud tehinguid – AS-le Autori, OÜ-le Nemm Auto, OÜ-le Atlante, AS-le Elektritsentrum ja OÜ-le Pupasters esitatud arveid –, küll kajastab aga seda arvutiprogramm. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Serwend juhatuse liige P. Lõiv andnud maksuhaldurile korduvalt seletusi äravõetud programmi kohta − 28.09.2006, 24.07.2006, 14.06.2006, 20.06.2006, 02.05.2006, 20.01.2006 ja 20.10.2006, kuid tema ütlused on vastuolulised ja maksuhaldurit eksitavad ning ei kinnita, et ta kasutas arvutiprogrammi vaid mustandina. Maksuhaldur jõudis maksumenetluse käigus õigele järeldusele, et kaebaja igapäevast majandustegevust kajastas arvutiprogramm, mis sisaldas oluliselt rohkem andmeid, kui oli kajastatud äriühingu raamatupidamise dokumentides, seega reaalne käive kajastus just nimetatud programmis. Kaebaja on jätnud oma raamatupidamises kajastamata eelnimetatud äriühingutele tehtud müügiarveid, jättes tasumata nimetatud summalt tasumisele kuuluva käibemaksu. Kokku on kaebuse esitaja maksustamisperioodidel jaanuarist 2005 kuni detsembrini 2005 maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides deklareerinud vähem 18% maksustatavat käivet summas 1 981 609 krooni ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 356 690 krooni. Väär on kaebaja väide, et töötajate Kreeka reis oli seotud osaühingu ettevõtlusega ning tehtud kulutusi reklaamile ei saa käsitleda erisoodustusena. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja maksuhaldurile esitanud ühegi autosaundi EM võistlust kinnitavat dokumenti, mis 3 tõendaks reisiga seotud kulutusi, siis on maksuhaldur maksuotsuses jõudnud õigele järeldusele, et 2005 oktoobris toimunud töötajate Kreeka reisiga seonduvad kulud (tasutud lennukipiletid), ei ole seotud kaebuse esitaja ettevõtlusega ja käsitlenud neid vastavalt tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) §-is 48 lg 4 sätestatud erisoodustusena. Erisoodustusena maksustatavaid väljamakseid on tehtud summas 12 675 krooni, millelt on tööandja kohustatud tasuma tulumaksu summas 4002 krooni, sotsiaalmaksu summas 5503 krooni ja töötuskindlustusmakset. Kaebaja väide, et töötajad on saanud täpselt nii palju töötasu, kui palju kajastavad raamatupidamise dokumendid, ei olnud usutav ega tõele vastav. Arvutiprogrammist nähtuvalt on väljamaksed osaühingu töötajatele olnud suuremad, kui kajastati samade maksustamisperioodide kohta maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides vormil TSD. Asjaolu, et töötajate palgad olid suuremad, kui maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides kajastati, kinnitas kohtuistungil tunnistaja, OÜ Serwend endine töötaja, Mart Põldma, kes töötas autoelektrikuna. Tema ütluste kohaselt „palk oli üle 7000 krooni kuus kätte, sularahas, ma võisin saada pigem rohkem, aga mitte vähem, kindlat palgapäeva ei olnud, see toimus suvalistel päevadel, ilma et oleksin allkirja kuskile andnud, teinekord nädalas mitu korda; see summa, mis mina palgaks sain, oli erinev sellest summast, mis maksuametis oli märgitud; mingi arvestus oli mul endal ka, kuskil 30-40% pidin saama tehtud töödest; Paul Lõiv pidas palga maksmise kohta arvestust, arvepidamine oli tal arvutis“. Kohus pidas OÜ Serwend endise töötaja M. Põldma ütlusi usaldusväärsemateks kui teiste tunnistajate – Priit Pettai, Kristo Koppeli, Margus Matvei, Fredrik Punga - ütlusi palga suuruse kohta, kuna viimatinimetatud isikud töötavad ka käesoleval ajal OÜ-s Serwend. Kohus nõustus maksuhalduri väitega, et OÜ Serwend on varjanud ka töötajatele tehtud palgaväljamakseid, eesmärgiga vähendada palgalt arvestatavaid ja kinnipeetavaid makse ja makseid. Maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud andmetega on tõendatud, et äriühingu töötajatele makstud töötasud olid suuremad, kui kaebuse esitaja ametlikult deklareeris. OÜ Serwend on teinud maksustamisperioodidel jaanuar 2005 – jaanuar 2006 töötajatele töötasu väljamakseid summas 1 161 150 krooni, mille on jätnud maksudeklaratsioonides TSD deklareerimata ja millelt on jätnud kinni pidamata ja tasumata tulumaksu summas 275 099 krooni, sellest 270 173 krooni 2005 ja 4926 krooni
- Samuti on kaebuse esitaja jätnud töötasu väljamaksetelt summas 1 161 150 krooni arvestamata, deklareerimata ja tasumata sotsiaalmaksu summas 383 180 krooni. Kuna kaebuse esitaja on jätnud töötasu väljamaksetelt 1 161 150 kinni pidamata töötuskindlustusmakset kogusummas 17 293 krooni, sellest kinnipeetud töötuskindlustusmakset summas 11 530 krooni ja arvestamata tööandja töötuskindlustusmakset summas 5763 krooni ja kohustusliku kogumispensioni makset summas 789 krooni, siis on maksuotsus ka nende eelnimetatud summade osas põhjendatud ja seaduslik. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- OÜ Serwend esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsus nr 12-5/35 või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole põhjendatud, miks programmi vahetult ei uuritud. Sellega on kohus oluliselt rikkunud HKMS § 19 lg
- Programmi ei ole võimalik kasutada raamatupidamiseks. Seda kasutati äriühingu töö paremaks korraldamiseks; 4 2) on ebaõigesti järeldatud, et programm sisaldas nullarveid, mis raamatupidamises ei kajastunud. ERGO Kindlustuse AS-ile lõplik nullarve esitati arvete kokkuvõtte alusel. Samas on vastustaja maksuotsuses nimetatud arved kajastanud topelt ehk leidnud, et OÜ-l Serwend tekkis käive nii nullarvetest kui ka koondarvetest. Selline käibe topeltmaksustamine ei ole seaduslik ega põhjendatud. Lisaks on halduskohtu poolt toimikusse esitatud arvete tähelepanuta jätmine ning selle põhjendamata jätmine menetlusnormide oluline rikkumine; 3) on jäetud OÜ Serwend poolt esitatud tõendid tähelepanuta ning ei ole põhjendanud, miks ei ole nimetatud tõendeid hinnatud. Sellega on kohus rikkunud HKMS § 25 lg
- Samale seisukohale asus ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-12-
- Kohus on ebaõigesti leidnud, et OÜ Serwend ei ole maksuhaldurile esitanud raamatupidamise dokumentides kajastanud kõiki toimunud tehinguid, s. o AS-le Autori, OÜ-le Nemm Auto, OÜ-le Atlante, OÜ-le Elektritsentrum ja OÜ-le Pupasters esitatud arveid. Apellant esitas nimetatud arved maksuhaldurile, mida tõendab e-kiri ja arved. Samuti kajastuvad nimetatud arved apellandi raamatupidamises, mida tõestavad väljavõtted OÜ Serwend pearaamatust, milles on nimetatud arved alla joonitud; 4) on ebaõigesti leitud, et väljamaksed OÜ Serwend töötajatele olid suuremad kui kajastati osaühingu raamatupidamises. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-70-07 leidnud, et kohtuotsuse põhjendatuse nõude üks element on tingimus, et otsuse resolutsioon ja põhjendused ei või olla vastuolulised. Kuivõrd tunnistajad on kinnitanud, et nad ei tööta enam OÜ-is Serwend, kuid kohus leidis, et nende ütlused ei ole usaldusväärsed, sest nad töötavad OÜ-is Serwend, siis on kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused vastuolulised, mistõttu on kohus rikkunud menetlusõiguse norme. M. Põldma kohtuistungil antud ütlused on vastuolus varem tsiviilkohtumenetluses antud ütlustega. Halduskohtus 03.12.2007 toimunud kohtuistungil arvas ta, et ta sai palka üle 7000 krooni, kuid varasemalt tsiviilkohtumenetluses on ta kinnitanud, et ta palk oli 5000 krooni. Hoolimata asjaolust, et tunnistaja ise kinnitab, et ta mäletas vist varasemalt täpsemalt, on kohus pidanud hilisemaid halduskohtus antud tunnistusi usaldusväärsemaks. Töötajad said töötasu vastavalt töölepingule, mida pärast töötasu väljamaksmist ka deklareeriti. Programmi järgi arvutatud töötasud maksuotsuses on meelevaldsed ja ebaõiged. Maksuotsuses asutakse seisukohale, et tegelikult maksti töötajatele töötasu 40% käibest. Arvestades OÜ Serwend majandustulemusi, siis ei olnud OÜ Serwend reaalselt võimalik maksta selliseid töötasusid, mistõttu on maksuotsuses ebaõigesti määratud täiendavaid makseid seoses töötasudega. Halduskohus on jätnud nimetatud väited tähelepanuta ning ei ole põhjendanud, miks nimetatud väiteid ei arvestata; 5) on ebaõigesti leitud, et töötajate reis Kreekasse 2005 oktoobris ei olnud seotud ettevõtlusega. Kreekas toimunud EM-ist võeti osa eesmärgiga reklaamida OÜ-d Serwend nii Eestis kui ka mujal maailmas. Töötajad olid kaasas seepärast, et üritus eeldab meeskonnatööd ning autode ja tehnika ülesseadmiseks on vaja mitut isikut. Seega oli reis Kreekasse seotud ettevõtlusega ning tehtud kulutusi reklaamile ei saa käsitleda erisoodustusena. Antud väidete tõestamiseks esitas apellant võistluste tulemuste nimekirja. Kohus ei ole nimetatud tõendile andnud hinnangut ega põhjendanud, miks ta nimetatud tõendit ei hinda, millega rikuti apellandi arvates oluliselt menetlusõiguse norme.
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palub jätta OÜ Serwend apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige väide, et halduskohus ei ole maksuotsuse aluseks olevat programmi vahetult uurinud, millega on oluliselt rikkunud HKMS §-is 19 lg 5 sätestatut. Apellandi poolt programmi sisestatud arved kajastasid tema reaalset majandustegevust ning revidendile esitatud raamatupidamise dokumendid kajastasid vaid arveid, mida deklareeriti maksudeklaratsioonides. 5 Ka OÜ Serwend töötajad on kinnitanud, et programmi sisestati tegelikult teostatud tööd, mistõttu on alusetu apellandi väide, et programmi kasutati nn mustandina. Kohus on eeltoodule andnud hinnangu ning leidnud, et OÜ Serwend ei kasutanud programmi mustandina, samuti on programmi kasutamise kohta vastuolulisi ja maksuhaldurit eksitavaid ütlusi andnud OÜ Serwend juhatuse liige P. Lõiv; 2) ei ole juhatuse liige P. Lõiv osanud seletada, kui pika perioodi ja milliste tööde kohta ta Ergo Kindlustusele koondarveid koostas. Juba maksumenetluses püüdis vastustaja kindlaks teha, milliste programmis kajastuvate Ergo Kindlustuse nimele koostatud nullarvete kohta on hiljem koostatud koondarved. Selleks võrdles vastustaja Ergo Kindlustusele väljastatud, OÜ Serwend raamatupidamises kajastuvate, arvete summasid programmis olevate nullarvete summadega erinevate ajaperioodide kohta, kuid ei suutnud kokku viia nullarveid väidetavate koondarvetega. Ka ei nähtu OÜ Serwend raamatupidamises kajastatud Ergo Kindlustusele väljastatud arvetelt, et tegemist on koondarvetega. Ka apellandi poolt kohtusse esitatud Ergo Kindlustuse arved ei suuda anda ülevaadet Ergo Kindlustusele koostatud koondarvetest; 3) on väär väide, et halduskohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata apellandi poolt maksuhaldurile esitatud ning OÜ Serwend pearaamatus kajastatud arved, mis puudutavad toimunud tehinguid AS-dega Autori ja Nemm ning OÜ-dega Atlante, Elektritsentrum ja Pupasters. Vastustaja tegi maksumenetluses kindlaks, et AS-de Autori ja Nemm ning OÜ-de Atlante, Elektritsentrum ja Pupasters arveid ei ole OÜ Serwend vastavate kuude käibedeklaratsioonides kajastanud (vt maksuotsuse lisa 2). Kuna käibedeklaratsioonides on OÜ Serwend jätnud käibe deklareerimata, on ka maksu määramine põhjendatud. Apellant on pearaamatu väljavõtte esitanud küll kohtule, kuid maksu määramisel on siiski oluline käibe deklareerimine maksuhaldurile. Pearaamatu väljavõte on tehtud 18.04.2006, kuid see ei ole usaldusväärne, sest selles on tehtud parandusi; 4) on maksuotsuses tehtud järeldused töötajatele makstud töötasude osas maksumenetluses kogutud andmetega piisavalt tõendatud ja põhjendatud. Tunnistuste andmise ajal töötasid K. Koppel ja M. Matvei OÜ-s Serwend ning lahkusid töölt alles
- M. Põldma seletus, mille kohaselt töötajad said palka 30 - 40% töökäskude alusel tehtud tööde eest laekunud summast, kattuvad programmi osas „saada palka“ andmetega, mistõttu on vastustaja asunud põhjendatult seisukohale, et nimetatud osas kajastub kogu teenuste osutamisest saadud käive, millest 40% on palk. Seisukoht, et programmis sisalduvaid palku aluseks võttes on OÜ Serwend poolt 2005 välja makstav palk OÜ Serwend käibe juures ebamõistlikult kõrge, on alusetu ning paljasõnaline. Kuna apellant on jätnud oma käivet maksuhaldurile deklareerimata summas 1 981 609 krooni, siis on see tunduvalt suurem kui tegelikult väljamakstud töötasu 1 161 150 krooni. Kui sellele lisada ka kohustuslik sotsiaalmaks 383 180 krooni ja 0,5 % töötuskindlustusmakseid 5806 krooni, mis kokku on 388 986 krooni, on ka see reaalne summa; 5) ei olnud töötajate Kreeka reis seotud OÜ Serwend ettevõtlusega. Apellant esitas halduskohtule võistluste tulemuste nimekirja, mis ei saa olla alusdokumendiks, et lugeda töötajate lennupiletitele tehtud kulutused OÜ Serwend ettevõtlusega seotud kuluks. K. Koppel on 11.05.2006 seletuses maksuhaldurile väitnud, et reis Kreekasse oli puhkusereis koos messikülastusega. Ettevõtlusega seotuks võib lugeda kulusid, mis on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja seos nimetatud eesmärgiga on selgelt põhjendatud on vajalikud või kohased ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning vastav seos on selgelt põhjendatud. Kreeka võistlustel ei osalenud mitte OÜ Serwend, vaid füüsiline isik P. Lõiv. Tema isiklikud võistlustulemused ei anna alust lugeda OÜ Serwend töötajate reisikulusid ettevõtlusega seotuks. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
- Õige on halduskohtu seisukoht, et usutav ei ole apellandi väide, mille kohaselt on äravõetud arvutiprogrammi maksuhalduri poolt muudetud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teisele seisukohale. Vastustaja väitel on ta esitanud halduskohtule äravõetud programmist sellega identse koopia ning apellandi seisukoht, et maksuhaldur on muutnud kohtule esitatut koopiat, on paljasõnaline. Apellandi väitel tõendab programmi muutmist see, et arvutiprogrammis on Ekstreemsport Pärnu OÜ nime taga arve nr 651206 puhul Error ning samuti näitab arvutiprogramm Error Velma Mööbel OÜ sularahaarve nr 6167 kohal (toimik III tl 104). Haldusasja materjalide juurde tõendina võetud väljatrükk arvutiprogrammist on toimikus I tl 126-170 ja toimikus II tl 1-
- Väljatrükist nähtuvalt ei ole Ekstreemsport Pärnu OÜ nime taga arve nr 651206 puhul Error (toimik III tl 32) ning samuti ei näita arvutiprogramm Velma Mööbel OÜ sularahaarve nr 6167 kohal Error (toimik III tl 37). Halduskohus on nimetatud tõendit vahetult asja läbivaatamisel uurinud ning seetõttu on alusetu apellandi väide, et halduskohus on rikkunud HKMS § 19 lg 5 ja ei ole äravõetud arvutiprogrammi tõendina vahetult uurinud.
- Õige on halduskohtu seisukoht, et apellant kasutas programmi Serwend Majandus oma raamatupidamises ning tegemist ei ole ainult nn. mustandiga, nagu väidab apellant. Apellandi poolt programmi sisestatud arved kajastasid tema reaalset majandustegevust ning revidendile esitatud raamatupidamise dokumendid kajastasid vaid arveid, mida deklareeriti maksudeklaratsioonides. Nimetatud seisukohta kinnitavad ka OÜ Serwend töötajate P. Pettai, K. Koppeli, M. Matvei (toimik I tl 110-112; 116-118; 119-121) seletused, mille kohaselt programmi sisestati tegelikult teostatud tööd. Programmi kasutamise kohta on OÜ Serwend juhatuse liige P. Lõiv andnud vastuolulisi ja maksuhaldurit eksitavaid ütlusi (toimik I tl 81-103) ning seetõttu on maksuhaldur õigesti põhjendanud nendega mittearvestamist.
- Hinnates asjas olevaid tõendeid kogumis, on halduskohus õigesti jõudnud järeldusele, et arvutiprogramm kajastab nullarveid, mis raamatupidamises ei kajastunud. Siinkohal on apellant ebaõigesti leidnud, et maksuotsuses on kajastatud ERGO Kindlustuse AS-ile esitatud arveid topelt, sest on leitud, et OÜ-l Serwend tekkis käive nii nullarvetest kui ka koondarvetest. Nähtuvalt juhatuse liikme P. Lõivu seletusest (toimik I tl 91-93) ei osanud ta öelda, kui pika perioodi ja milliste tööde kohta ta Ergo Kindlustusele koondarveid koostas. Ka apellandi poolt halduskohtule esitatud Ergo Kindlustuse arved (toimik III tl 17-24) ei suuda anda ülevaadet Ergo Kindlustusele koostatud koondarvetest. Ergo Kindlustusele väljastatud arvetelt ei kajastatu, et tegemist on koondarvetega. Vastustaja väitel võrdles maksuhaldur Ergo Kindlustusele väljastatud ning OÜ Serwend raamatupidamises kajastuvate arvete summasid programmis olevate nullarvete summadega erinevate ajaperioodide kohta, kuid ei suutnud kokku viia nullarveid väidetavate koondarvetega.
- Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata tema poolt maksuhaldurile esitatud ning OÜ Serwend pearaamatus kajastatud arved, mis puudutavad 7 toimunud tehinguid AS-dega Autori ja Nemm ning OÜ-dega Atlante, Elektritsentrum ja Pupasters. Maksuotsuse lisa nr 2 kohaselt (toimik I tl 62-64) ei ole OÜ Serwend vastavate kuude käibedeklaratsioonides kajastanud AS-de Autori ja Nemm ning OÜ-de Atlante, Elektritsentrum ja Pupasters arveid. Kuna käibedeklaratsioonides on OÜ Serwend jätnud käibe deklareerimata, on ka maksu määramine põhjendatud. Maksu määramisel on siiski oluline käibe deklareerimine maksuhaldurile, mitte aga see, kas arved on kajastatud pearaamatus. Lisaks sellele on õige vastustaja seisukoht, et pearaamatu väljavõte (toimik III tl 10-14) ei ole usaldusväärne, sest selles on tehtud parandusi.
- Halduskohus on õigesti, hinnates asjas olevaid tõendeid, leidnud, et tuvastatud on OÜ Serwend töötajatele suuremate väljamaksete tegemine, kui on kajastatud osaühingu raamatupidamises. Iseenesest õige on apellandi väide, et tunnistajad M. Matvei ja K. Koppel ei olnud enam halduskohtus ütluste andmise ajal OÜ Serwend töötajad, kuid samas see asjaolu ei anna alust tõendite ümberhindamisele kogumis. Tunnistaja K. Koppel on oma 11.05.2006 seletuses maksuhaldurile (toimik I tl 118) väitnud, et ei mäleta, mis oli tema töötasu
- aastal, samas aga halduskohtus ütluste andmisel, mis toimus 23.10.2007 (s. o rohkem kui aasta pärast), ta mäletab, et palga suurus oli 2500 krooni. Tunnistaja M. Matvei poolt halduskohtu istungil antud ütluste kohaselt (toimik III tl 83) palk kasvas iga natukese aja tagant, lõpuks oli 10 000 ringis;
- aasta vahepeal palk tõusis, aga täpselt ei mäleta. Seega ei selgu nimetatud tunnistajate ütlustest, kui suurt palka nad täpselt said vaidlusalusel perioodil. Halduskohus on õigesti hinnanud tunnistaja M. Põldma ütlusi ning apellatsioonkaebuses väidetu ei anna alust hinnata neid teisiti. M. Põldma kohtuistungil antud ütluste (toimik III tl 101) kohaselt see summa, mis talle tegelikult maksti ja see summa, mis deklareeriti maksuametile, olid erinevad. Seda, et talle maksti nn. ümbrikupalka, on M. Põldma kinnitanud ka oma seletuses maksuhaldurile 09.05.2006 (toimik I tl 122-125). M. Põldma seletus maksuhaldurile selle kohta, et tegelikult said töötajad palka 30 - 40% töökäskude alusel tehtud tööde eest laekunud summast, on kooskõlas ka arvutiprogrammi osa „saada palka“ andmetega.
- Apellandi seisukoht, et programmis sisalduvaid palku aluseks võttes oleks OÜ Serwend poolt 2005 välja makstav palk osaühingu käibe juures ebamõistlikult kõrge, on alusetu. Arvestades apellandi poolt maksuhaldurile deklareerimata jäetud käivet summas 1 981 609 krooni, siis kattis see tegelikult väljamakstud töötasu 1 161 150 krooni. Kui sellele lisada ka kohustuslik sotsiaalmaks 383 180 krooni ja 0,5 % töötuskindlustusmakseid 5806 krooni, mis kokku on 388 986 krooni, on ka see reaalne summa, mida oli apellandil võimalik maksta.
- Halduskohus on õigesti leidnud, et töötajate Kreeka reis 2005 oktoober ei olnud seotud OÜ Serwend ettevõtlusega. Apellandi poolt halduskohtule esitatud võistluste tulemuste nimekiri (toimik III tl 12-16) ei tõenda seda, et töötajate lennupiletitele tehtud kulutused saab lugeda OÜ Serwend ettevõtlusega seotud kuluks. Kreekas toimunud võistlustel ei osalenud mitte OÜ Serwend, vaid füüsiline isik P. Lõiv ning tema isiklikud võistlustulemused ei anna alust lugeda OÜ Serwend töötajate reisikulusid ettevõtlusega seotuks. Vastavalt TuMS §-le 32 lg 1 võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Antud juhul ei ole tõendatud see, et kulu seoses Kreeka sõiduga olid tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või see oli vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Kulu seos ettevõtlusega ei ole selgelt põhjendatud. 8
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 kohaselt apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Agu Timmi Maili Lokk 9 Viivi Tomson