← Eesti

3-07-2319/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2319 Haldusasi Marju Silveti kaebus Tartu Vallavolikogu
  2. augusti 2007 otsuse nr 139 ja Tartu Vallavalitsuse
  3. oktoobri 2007 vaideotsuse tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  4. veebruari 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Marju Silveti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant Marju Silvet Vastustajad Tartu Vallavolikogu ja Tartu Vallavalitsus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  5. veebruari 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  6. Tartu Vallavolikogu 15.08.2007 otsusega nr 139 kehtestati KOKS § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 24 lg 3 ja Tartu valla ehitusmääruse alusel Heiki Kalbergi poolt koostatud Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu I etapi planeering. Marju Silvet esitas Tartu Vallavolikogule vaide vallavolikogu eeltoodud otsuse peale. Tartu Vallavalitsuse 15.10.2007 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. 14.11.2007 esitas M. Silvet halduskohtule kaebuse, milles taotles nii Tartu Vallavolikogu 15.08.2007 otsuse nr 139 kui ka Tartu Vallavalitsuse 15.10.2007 vaideotsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on vallavolikogu 15.08.2007 otsus õigusvastane, kuna on vastuolus nii Tartu linna üldplaneeringu kui looduskaitseseadusega. Enne sellise suure magistraaltee, mis läheb Tartust Jaamamõisa elurajoonist Tartu valla keskuse Kõrveküla suunas, millega kavandatakse suurt autoliiklust Jõhvi maanteelt Tartu Sõpruse sillale, rajamise otsustamist oleks tulnud teha ettepanek muuta ka Tartu linna üldplaneeringut, mis eeldab menetlust Tartu Linnavolikogus. Kaebaja teatas Tartumaa Keskkonnateenistusele ja Riiklikule Looduskaitsekeskusele, et
  7. a juuli alguses leidis ta sellelt alalt arvukalt I, II ja III kategooria kaitsealuseid taimeliike ning käis nimetatud riigiasutuste töötajatega ka nende taimede kasvukohti vaatamas, kuid Tartumaa Keskkonnateenistus ei informeerinud Tartu Vallavolikogu kaitsealuste liikide uutest leiukohtadest planeeringualal, mistõttu ei saanud vallavolikogu loodava kaitsealaga arvestada. Loodava kaitseala kaitse-eeskiri on Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt tellitud ning õigusvastane on planeerida sellele alale rajatisi enne kaitseala piiride teadasaamist. Tartu Vallavalitsuse 15.10.2007 vaideotsus on õigusvastane, kuna vaide oleks pidanud lahendama Tartu Vallavolikogu, mitte Tartu Vallavalitsus.
  8. Vastustaja oli nõus, et vaideotsus on õigusvastane, kuna vastavalt HMS § 73 lg 2 oleks pidanud vaideotsuse tegema volikogu. Vallavolikogu otsus ei ole õigusvastane. Tartu Vallavalitsus on teinud planeeringu koostamisel koostööd teiste omavalitsustega ja kooskõlastanud planeeringu vastavates ametkondades. Planeeringualasse jäävate teede skeem on kooskõlastatud Tartu Linnavalitsusega. Nende liikide kaitsmisega, millega Tartumaa Keskkonnateenistus palub arvestada, on detailplaneeringus arvestatud; kuna hetkel puudub väidetava loodava kaitseala kaitse-eeskiri, siis oleks ennatlik haldusakti tühistamine, sest ei ole teada, kas taimede kaitsmine takistab planeeringu elluviimist. HALDUSKOHTU LAHEND
  9. Tartu Halduskohus rahuldas 04.02.2008 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Vallavalitsuse 15.10.2007 vaideotsuse. Otsuse kohaselt algatati Tartu valla lõunaosa detailplaneering 28.02.2005 Tartu Vallavolikogu otsusega nr
  10. Detailplaneeringu algatamisest informeeriti avalikkust 11.03.2005 ajalehes Postimees. Detailplaneeringu koostamiseks väljastati lähteülesanne. Detailplaneeringu eskiis koostati vastavalt lähteülesandele ja kooskõlastati vastavate ametkondadega. Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu Tartu Vallavalitsuses 26.08.2005 ja sellest avaldati teade ajalehes Postimees. 31.03.2006 esitati planeeringualasse jäävate teede skeem kooskõlastamiseks Tartu Linnavalitsusele. 02.05.2006 kooskõlastas Tartu Linnavalitsus teedeskeemi. Tartu Vallavolikogu võttis 13.06.2007 otsusega nr 102 vastu I etapi Tartu valla lõunaosa detailplaneeringust ja suunas detailplaneeringu avalikule väljapanekule, millest teavitati avalikkust, avaldades kuulutuse ajalehes Postimees, samuti teavitati kirja teel detailplaneeringualasse jäävate kinnistute omanikke. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 02.-15.07.
  11. Avaliku väljapaneku käigus laekusid kolmelt isikult muudatusettepanekud, millega sooviti täiendavate kruntide moodustamist ning ehitusõiguse määramist. Neid ettepanekuid arutati 23.07.2007 toimunud avalikul arutelul, millest teavitati avalikkust 26.07.2007 ajalehes Postimees. Pärast avalikku arutelu saatis Tartu Vallavalitsus planeeringu maavanemale järelevalve teostamiseks. 2 Tartu Linnavalitsus kooskõlastas oma 14.08.2007 korraldusega nr 1008 Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu valla lõunaosa (I etapi) detailplaneeringu Tartu valla haldusterritooriumi osas järgmistel tingimustel: 1) nõustuda planeeringus sätestatud nõudega, et krundile pos 1 ehitusloa väljastamise tingimuseks on Tartu linnast Räpina mnt – Jaama tn ristmikult algava ja planeeringuala põhjanurgas oleva ringristmiku juures lõppeva tee olemasolu. Seni, kuni nimetatud teed ei ole valmis ehitatud, ei või väljastada ka nimetatud ehitusluba; 2) nõustuda ettepanekuga jaotada senine pos 15 krunt kolmeks krundiks; 3) mitte nõustuda planeeringu muudatusettepanekuga krunt pos 17 osas ja teha ettepanek jätta nimetatud krunt hoonestamata koos soovitusega liita see krundiga pos
  12. Kaebaja ühtegi eelnimetatud haldusakti ega toimingut vaidlustanud ei ole. Kaebaja väide, et vallavolikogu vaidlustatud otsus on õigusvastane seetõttu, et on vastuolus Tartu linna üldplaneeringuga, ei ole õige. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu vald planeeringu koostamisel teinud koostööd Tartu linnaga. See nähtub ka planeeringukaardilt, kus rajatav Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone jääb nii Tartu linna kui ka Tartu valla territooriumile. 31.03.2006 esitati planeeringualasse jäävate teede skeem kooskõlastamiseks Tartu Linnavalitsusele. 02.05.2006 kooskõlastas Tartu Linnavalitsus teede skeemi. Kuna Tartu Linnavalitsus, lähtudes seadustest ja arvestades Tartu linnas kehtivate õigusaktidega, sh Tartu linna üldplaneeringuga, on kooskõlastanud kogu planeeringulahenduse, ei ole Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu I etapp vastuolus Tartu linna üldplaneeringuga. Kaebaja väide, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, sest on vastuolus looduskaitseseadusega, ei ole samuti õige. Vastustaja esitas Tartumaa Keskkonnateenistusele Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu I etapi kooskõlastamiseks
  13. a novembris ja
  14. a märtsis, kummalgi juhul ei tulnud Tartu Vallavalitsusele ametlikku tagasisidet uute kaitsealuste liikide leidmise kohta, nende liikide kaitsmisega, millega Tartumaa Keskkonnateenistus palus oma kirjas arvestada, on detailplaneeringus arvestatud ning need jäävad detailplaneeringuga kavandatud üldmaa funktsiooniga (haljasala) alale, mille siseselt on vastavate meetmetega võimalik tagada liikide kaitse. Kohus nõustus vastustajaga, et kuna hetkel puudub väidetava loodava kaitseala kaitse-eeskiri ja keegi ei oska öelda, kas taimede kaitsmine vastavalt seadusele takistab planeeringu elluviimist, tuleb kõigepealt ära oodata kaitse-eeskiri ja siis hakata planeeringut muutma. Vastavalt HMS § 73 lg 2 saab vaideotsuse teha haldusakti andnud haldusorgan, seega oleks pidanud vaideotsuse tegema volikogu ning vallavalitsuse tehtud vaideotsus on õigusvastane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  15. M. Silvet taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega tema kaebust ei rahuldatud, ning uue otsuse tegemist, millega tühistada ka Tartu Vallavolikogu 15.08.2007 otsus nr
  16. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning ebaõigesti hinnanud tõendeid: 1) Tartu linna üldplaneeringu kaartidelt on näha, et Põhja puiestee pikendus Tartu valla suunas ei ulatu kaugemale Vahi tänavajoonel Narva maanteed ja Nõlvaku tänavat ühendava planeeritava magistraaltee joonest. Seega pole selle üldplaneeringuga lubatud Jõhvi-Tartu riigimaanteelt liikluse suunamine Põhja puiestee ja Sõpruse puiestee kaudu Sõpruse sillale. Vaidlustatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.7 on aga kirjutatud: Planeeringuala läbivaks ja prognoositavalt suurima liikluskoormusega teeks on kavandatud uus teelõik Sõpruse pst - Jaama tn ristmikult endise lennuvälja juhtimiskeskuse juurde ning sealt edasi 3 rekonstrueeritavalt Vana-Narva mnt-lt ringristmikule. Nimetatud tee on kavandatud neljarealisena ja sõiduautode vahel oleva eraldusribaga. Seega kavandatakse liikluse suunamist Jõhvi-Tartu riigimaanteelt üle Sõpruse silla Valga ja Võru suunalistele riigimaanteedele. Kuna Vana-Narva mnt on kaherealine, siis hakkavad neljarealist teed eelistama ka need liiklusvahendid, mis muidu oleksid liikunud Tartus üle Võidu silla. Seega liikluskoormus kavandataval teel oleks väga suur. Kuna Tartu linna üldplaneering eelnimetatud teelõigu ehitamist ette ei näe, kooskõlastas Tartu Linnavalitsus õigusvastaselt Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu teede skeemi. Tartu linna üldplaneeringus on küll ette nähtud Põhja pst ja Sõpruse pst muutmine magistraalteedeks, kuid seda pole olnud nende tänavate elanikel võimalik halduskohtus vaidlustada, kuna Tartu linna üldplaneering on kehtestatud üldaktiga (Tartu Linnavolikogu määrusega). Seega saab nimetatud uue magistraaltee ehitamist vältida vaid kaebaja poolt vaidlustatud detailplaneeringut vaidlustades. Kuna liikluse tuntav suurenemine nendel tänavatel halvendab oluliselt elukeskkonda, siis oma pere tervise kaitseks pidas kaebaja vajalikuks halduskohtusse pöörduda. Tartu Linnavalitsuse 02.05.2006 kirjas Tartu Vallavalitsusele, millega teede skeem kooskõlastati, on kirjutatud (p 1): Teedevõrgu arendamise seisukohalt on vajalik näidata kogu Tartu linna, Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja Aovere-Luunja ning Tartu-Räpina-Värska tugimaanteede vahelise ala põhimõtteline liiklusskeem ning selle ühendus Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaanteega. Vaidlustatud detailplaneeringus pole seda ettekirjutust täidetud. Linnavalitsuse eelnimetatud kirja punktis 10 on kirjutatud: Kuna Põhja puiestee kulgeb läbi elurajooni ning mitut omavalitsust läbiva liikluse suunamine sellele ei ole linnaplaneerimislikult vastuvõetav, siis linna osas ei ehitata Põhja pst neljarealiseks ümber enne, kui pole välja ehitatud ümbersõitu Ringtee kaudu (koos Tartu-Räpina ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee ühendusteega). Sellest tuleneb ka soovitus järgida vallas Põhja puiestee jätkuna kavandatud tee väljaehitamisel sama põhimõtet. Seega on Tartu Linnavalitsus tunnistanud, et Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee liikluse suunamine Põhja puiesteele on vastuvõtmatu. Arusaamatu on, kuidas Tartu Vallavolikogu ja Tartu Linnavalitsus vaidlustatud detailplaneeringut kehtestades sellise liikluslahenduse heaks kiitsid (detailplaneeringu seletuskirja punkt 3.7). Praegu projekteeritakse Tartu idapoolset ringteed, mille käigus kavandatakse ehitada ka Ringtee sild. Isegi siis, kui Ringtee sild on valmis ehitatud, oleks Põhja pst - Jaama tn ristmikult Võru ja Valga suunas lühem teekond üle Sõpruse silla. Seega ei tohiks Tartu elanike tervist silmas pidades Jõhvi-Tartu riigimaanteelt juhtida liiklust Põhja pst - Jaama tn ristmikule, vaid rajada selleks magistraaltee Kõrvekülast otse Ringtee silla suunas. Tartu Linnavalitsuse 02.05.2006 kirjas Tartu Vallavalitsusele on viimase lausena kirjutatud: Palume esitada linnavalitsusele kooskõlastamiseks planeeringulahendus mahus, mille alusel on võimalik otsustada terviklahenduse sobivuse üle. Kuna vaidlustatud detailplaneeringuga pole esitatud liiklusskeemi, kuidas sellel märgitud magistraalteede lõigud on ühendatud riigimaanteedega, siis ei ole võimalik adekvaatselt otsustada planeeringu terviklahenduse sobivuse üle; 2) vaidlustatud detailplaneeringuga kavandatakse ehitada lõike magistraalteedest, mille ehitamiseks kõrgemalseisev planeering puudub. Planeerimisseaduse § 291 järgi tuleb mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise (sh riigimaantee) trassi asukohavalik määrata maakonnaplaneeringuga. Maakonnaplaneering, millega oleks lubatud neljarealise riigimaantee (magistraaltee) ehitamine Tartust Sõpruse sillalt kuni Kõrvekülani Tartu-Jõhvi maanteel, puudub. Seega on ka detailplaneeringuga sellise magistraaltee üksikute lõikude valmisehitamise lubamine õigusvastane. 4 Vastustaja esindaja väitis halduskohtu istungil, et detailplaneeringu alal kavandatavad magistraalteed pole riigimaanteed, sest nad ehitatavat Tartu valla raha eest. Väheusutav, et Tartu vallal on võimalik need teed ilma riigi toetuseta valmis ehitada. Kui aga riigilt selleks toetust küsitakse, siis hakkavad need magistraalteed olema riigimaanteed. Seega on vajalik maakonnaplaneeringu olemasolu. Halduskohtu istungil tunnistas vastustaja esindaja, et maakonnaplaneering, millega oleks lubatud Jõhvi-Tartu riigimaanteelt liikluse suunamine Põhja pst ja Sõpruse pst kaudu Sõpruse sillale, puudub. Kohus oleks pidanud eelnimetatud maakonnaplaneeringu puudumise tõttu vallavolikogu 15.08.2007 otsuse tühistama; 3) vaidlustatud detailplaneering on vastuolus looduskaitseseadusega. Kavandatavad magistraalteed ja veekogud on planeeritud alale, kus kasvavad I, II ja III kategooria kaitsealused taimed ning kuhu
  17. a moodustatakse kaitseala. Kaebaja informeeris uutest kaitsealuste liikide kasvukohtadest Tartumaa Keskkonnateenistust
  18. a juuli alguses ning käis koos keskkonnateenistuse spetsialistidega neid kasvukohti vaatamas. Tartumaa Keskkonnateenistus jättis Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Vallavalitsuse loodavast kaitsealast detailplaneeringu alal õigeaegselt informeerimata ning sellega ei saadud planeeringus arvestada, mistõttu planeering on vastuolus looduskaitseseadusega. I kategooria kaitsealuste liikide ümberasustamiseks on vajalik keskkonnaministri luba ja ekspertarvamus, mida pole (looduskaitseseaduse § 58 lg 6, VV 15.07.2004 määruse nr 248 § 3-5). Planeerimisseaduse § 17 lg 2 p 3 järgi oleks detailplaneering tulnud kooskõlastada vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või kui planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks. Seadust rikkudes jäeti planeeringuga ettepanek loodava kaitseala kaitse alla võtmiseks tegemata. Puudub ka Keskkonnaministeeriumi või maavanema kooskõlastus planeeringule, mis on vajalik, sest planeeritavad magistraalteed läbivad loodavat kaitseala. Halduskohus on rikkunud materiaalõiguse normi, leides, et kõigepealt on vaja ära oodata loodava kaitseala kaitse-eeskiri ja siis hakata planeeringut muutma. Kehtestatud planeering on aluseks ehituslubade väljastamisele ja nende alusel ehitamise alustamine võib kahjustada liikide soodsat seisundit planeeringualal. Apellant palub ringkonnakohtul tühistada ka Tartu Halduskohtu 19.11.2007 määrus haldusasjas nr 3-07-2319, millega jäeti rahuldamata M. Silveti taotlus haldusasja nr 3-07-2319 liitmiseks haldusasjaga nr 3-07-1918 ühte menetlusse. Kaebused Tartu linna ja Tartu valla vastu, mis on esitatud Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu valla lõunaosa detailplaneeringud kehtestanud õigusaktide tühistamiseks, oleks õigem läbi vaadata ühes menetluses. Kuna mõlemad kaebused on nüüd Tartu Ringkonnakohtu menetluses, siis palub apellant ühendada need kohtuasjad ühte menetlusse, sest see lihtsustab nende menetlemist.
  19. Tartu Vallavalitsus taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on halduskohus õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja otsus on õiguspärane. Nõustuda ei saa väitega, nagu suunaks kehtestatud Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu I etapp liikluse Jõhvi-Tartu riigimaanteelt Põhja puiestee ja Sõpruse puiestee kaudu Sõpruse sillale. Selle planeeringuga planeeritakse tõesti neljarealist teed, mis peaks Tartu linna piirilt jõudma välja Põhja puiesteele. Kuna Tartu Vallavalitsus on planeeringu koostamise käigus teinud koostööd Tartu Linnavalitsusega, siis ei ole alust eeldada, et planeeringulahendus oleks vastuolus Tartu linna üldplaneeringuga. Tartu Linnavalitsus on kooskõlastanud teede skeemi kahel korral ja Tartu Vallavalitsus on kaalunud kõiki linnavalitsuse märkusi kooskõlastamise juures. Kaaluti ka Tartu Linnavalitsuse otsust mitte ehitada Põhja puiesteed neljarealiseks enne Tartu linna ümbersõidu rajamist. Tartu Vallavalitsus on asunud koostööle Tartu 5 Linnavalitsusega Tartu linna ümbersõidu rajamise osas ja on reserveerinud perspektiivse teekoridori Tartu valla üldplaneeringu projektis. Kaks omavalitsust teevad kõik endast oleneva, lahendamaks liikluse probleeme Tartu vallas ja Tartu linnas ning planeerimaks võimalikult hea juurdepääs tulevasele Eesti Rahva Muuseumi uuele peahoonele ja rajatavale uuele kaubanduskeskusele Tartu vallas. Vastavalt asjaõigusseadusele kuuluvad kinnistu omanikule ka kinnistuga lahutamatult seotud asjad ning tee on kinnistuga lahutamatult seotud asi. Kas selle ehitamiseks taotletakse toetust riigilt või kuskilt mujalt, ei muuda seda teed kellegi teise omaks. Osa detailplaneeringu maadest on juba Tartu valla omandis, osa on veel vormistamisel. Seega on planeeringualas Tartu valla osas tegemist Tartu vallale kuuluvatele kinnistutele rajatavate teedega. Sellest tulenevalt ei pea need teed olema kantud ka maakonnaplaneeringusse. Tartu Vallavalitsus on teinud planeeringu koostamisel koostööd Tartumaa Keskkonnateenistusega, esitades detailplaneeringu kooskõlastamiseks kahel korral,
  20. a novembris ja
  21. a märtsis, mõlemal puhul ei tulnud vallavalitsusele ametlikku tagasisidet uute kaitsealuste liikide leidmise kohta. Nende liikide kaitsmisega, millega keskkonnateenistus palub arvestada, on detailplaneeringus arvestatud. Keskkonnaregistri andmebaasi kantud kaitsealused taimed jäävad detailplaneeringuga kavandatud üldmaa funktsiooniga (haljasala) alale, mille siseselt on vastavate meetmetega võimalik tagada liikide kaitse. Kuna hetkel puudub väidetava loodava kaitseala kaitse-eeskiri, siis oleks ennatlik haldusakti tühistamine. Hetkel ei oska keegi öelda, kas taimede kaitsmine vastavalt seadusele takistab planeeringu elluviimist või ei. Mõistlik on oodata ära kaitse-eeskiri ja viia läbi ekspertiis taimede võimalikuks ümberasustamiseks. Kaebaja väited on ennatlikud ja neid ei olnud vallavalitsusel võimalik täita planeeringu koostamise ega ka kehtestamise ajal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  23. veebruari 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja seoses sellega jätnud vaidlustatud otsuse tühistamata. Halduskohtu otsuse kohaselt algatati Tartu valla lõunaosa detailplaneering 28.02.2005 Tartu Vallavolikogu otsusega nr
  24. Detailplaneeringu algatamisest informeeriti avalikkust 11.03.2005 ajalehes Postimees. Detailplaneeringu koostamiseks väljastati lähteülesanne. Detailplaneeringu eskiis koostati vastavalt lähteülesandele ja kooskõlastati vastavate ametkondadega. Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu Tartu Vallavalitsuses 26.08.2005 ja selle kohta avaldati teade ajalehes Postimees. 31.03.2006 esitati planeeringualasse jäävate teede skeem kooskõlastamiseks Tartu Linnavalitsusele. 02.05.2006 kooskõlastas Tartu Linnavalitsus teedeskeemi. Tartu Vallavolikogu võttis 13.06.2007 otsusega nr 102 vastu I etapi Tartu valla lõunaosa detailplaneeringust ja suunas detailplaneeringu avalikule väljapanekule, millest teavitati avalikkust, avaldades kuulutuse ajalehes Postimees. Samuti teavitati kirja teel detailplaneeringualasse jäävate kinnistute omanikke. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 02.-15.07.
  25. Avaliku väljapaneku käigus laekusid kolmelt isikult muudatusettepanekud, millega sooviti täiendavate kruntide 6 moodustamist ning ehitusõiguse määramist. Neid ettepanekuid arutati 23.07.2007 toimunud avalikul arutelul, millest teavitati avalikkust 26.07.2007 ajalehes Postimees. Pärast avalikku arutelu saatis Tartu Vallavalitsus planeeringu maavanemale järelevalve teostamiseks. Seega on planeerimismenetlus toimunud kõik Planeerimisseaduse sätteid järgides ja tegemist ei ole materiaalõiguse normide rikkumisega, mis tooks endaga kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu I etapp suunab liikluse Jõhvi-Tartu riigimaanteelt Põhja puiestee ja Sõpruse puiestee kaudu Sõpruse sillale. Apellant on ka ise omaks võtnud, et Tartu linna üldplaneeringus on ette nähtud Põhja puiestee ja Sõpruse puiestee muutmine magistraalteedeks. Seega ei ole vaidlustatud detailplaneering vastuolus Tartu linna üldplaneeringuga. Tartu Linnavalitsus on kooskõlastanud teede skeemi kahel korral ja Tartu Vallavalitsus on kooskõlastamise juures kaalunud linnavalitsuse märkusi. Väide, et liikluse suurenemine nendel puiesteedel halvendab elukeskkonda, ei anna veel alust vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et on rikutud PlanS § 291, kuna planeeritakse magistraalteed, mille kohta puudub maakonnaplaneering. Asja materjalidest ei nähtu, et planeeritava liiklusrajatise puhul on tegemist riigimaanteega. Tartu vallas paiknevas planeeringuosas on tegemist Tartu vallale kuuluvatele kinnistutele rajatavate teedega ja need ei pea olema kantud maakonnaplaneeringusse. Asjaolu, milliste vahendite arvelt nende teede rajamine toimub, ei oma antud asja otsustamisel tähtsust. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et vaidlustatud detailplaneering on vastuolus looduskaitseseadusega. Vastustaja esitas Tartu Keskkonnateenistusele Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu I etapi kooskõlastamiseks
  26. a novembris ja
  27. a märtsis, kuid nendele ei tulnud sellist tagasisidet, et oleks leitud uusi kaitsealuseid liike. Nende kaitseliikidega, millega Tartu Keskkonnateenistus palus arvestada, on arvestatud ja need jäävad detailplaneeringuga kavandatud üldmaa funktsiooniga alale, kus on võimalik tagada ka nende liikide kaitse. Pealegi puudub veel loodava kaitseala kaitse-eeskiri. Alles pärast selle koostamist on võimalik viia läbi ekspertiis taimede võimalikuks ümberasustamiseks. Seega on praegusel momendil võimatu väita, et vaidlustatud detailplaneering takistab kaitsealuste taimede kaitset. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, et tühistamisele kuulub Tartu Halduskohtu
  28. novembri 2007 määrus, millega jäeti rahuldamata apellandi taotlus liita haldusasjad nr 3-07-2319 ja 3-07-1918 ühte menetlusse. Tegemist on erinevate vastustajatega. Pealegi on haldusasjas nr 3-07-1918 juba olemas Tartu Ringkonnakohtu otsus. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 80 krooni) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 7 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.