TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1488 Otsuse kuupäev 30.november 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 29.03.2007 maksuotsuse nr 12-5/130 ja Maksu- ja Tolliameti 19.06.2007 vaideotsuse nr 6-1/156-1 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.november 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX esindaja advokaat Rene Varul ja vastustaja Maksu- ja Tolliameti esindajad Margarita Jõepere ning Reet Raudvere Resolutsioon Jätta OÜ XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ XXX suhtes viidi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse poolt maksuhalduri 18.01.2006 korralduse nr 12-2.1/726 alusel läbi revisjon, mille käigus kontrolliti OÜ XXX käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2005 kuni juuni
- Revisjon viidi läbi MKS § 10 lõigete 1 ja 2 ning § 59 lg 2 p 2 alusel. Revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud toodi ära Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 01.02.2007 revisjoniaktis nr 12-3/
- OÜ XXX esitas 22.02.2007 eriarvamuse, mille kohaselt ta ei nõustu revisjoniaktis toodud asjaoludega ja kogutud tõendite põhjal tehtud järeldustega. Maksuhaldur eriarvamuses toodud väidetega ei nõustunud ja tegi 20.03 2007 maksuotsuse nr 125/130, mille kohaselt pandi OÜ-le XXX kohustus maksta täiendavalt käibemaksu 467 587.krooni ulatuses. Maksuotsuse kohaselt ei ole OÜ XXX ja OÜ-de Sim Projekt, RNA Pluss ja Ikopuu vahel tehinguid tegelikult toimunud, mistõttu on ebaõigesti toimunud sisendkäibemaksu mahaarvamine. OÜ PNK Grupp ei nõustunud maksuhalduri poolt tehtud maksuotsusega ja selles esitatud järeldustega, mistõttu esitas maksuotsusele vaide taotlusega haldusakt kehtetuks tunnistada. Maksu- ja Tolliameti 19.06.2007 vaideotsusega nr 6-1/156-1 jäeti OÜ XXX vaie rahuldamata ja vaidlustatud maksuotsus jõusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS OÜ XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub nii Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.03.2007 maksuotsus nr 12-5/130 kui Maksu- ja Tolliameti 19.06.2007 vaie nr 61/156-1 tühistada ja välja mõista vastustajalt kohtumenetluses kantud õigusabikulud summas 7335.- krooni ja riigilõiv summas 5000.- krooni. Kaebuse esitaja leiab, et maksuotsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ja maksuotsuse põhjendamatuse tõttu. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on rikkunud uurimisprintsiipi ja vaidlustatud maksuotsus on ebaselge. Kaebaja väidete kohaselt ei ole maksuotsuses vaatluse all olevaid tehinguid OÜ-tega Sim Projekt, RNA Pluss ja Ikopuu tegelikkuses toimunud. Kaebuse esitaja leiab, et ta on käitunud äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, tehingute tegemise käigus ei selgunud asjaolusid, mis oleksid viidanud sellele, et tegemist polegi tegelike müüjatega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja peab kaebuses esitatud väiteid maksu määramise ebaõigluse osas põhjendamatuteks ja vaidleb neile vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaevatav maksuotsus, millega kaebuse esitajale määrati täiendavalt tasumisele käibemaksu 467 587 krooni on õiguspärane, maksuhaldur ei ole vääralt kohaldanud materiaalõigust ja maksuotsus on piisavalt põhjendatud ning seetõttu puudub alus kaevatavate maksuotsuste ja vaideotsuse tühistamiseks. Vastustaja leiab, et kaevatavas vaideotsuses on käsitletud vaides tõstatatud küsimusi piisavalt ning kaebuse esitaja ei esitanud täiendavalt vaidemenetluses ühtegi tõendit, mis kummutaksid kaevatavas maksuotsuses väljendatud seisukohti. 2 Maksuhaldur on seisukohal, et kaebuse esitaja on perioodi jaanuar – juuni 2005 arvestanud õigustamatult käibemaksuseaduse § 29 alusel maksustatavalt käibelt maha sisendkäibemaksusumma 467 587 krooni. Vastustaja vastuväidete kohaselt on maksuhaldur kontrolli käigus talle antud õiguste ja volituste piirides kogunud täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad, et OÜ XXX ei ole saematerjali äriühingutelt OÜ Sim Projekt, OÜ RNA Pluss ja OÜ Ikopuu soetanud ja tuvastanud menetluses tähendust omavaid asjaolusid. Menetluse käigus on võetud asjaosalistelt isikutelt seletusi, kontrollitud äriühingu raamatupidamise dokumente jne. Kogu menetluse vältel oli kaebuse esitajale tagatud maksukorralduse seadusest tulenevad õigused sekkuda menetlusse, täpsustada asjaolusid ning esitada omapoolseid tõendeid ja selgitusi, kuid seda ta ei teinud. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja on vääralt saanud aru maksumenetluses läbiviidavate toimingute tähendusest ja kinnitab, et maksuhaldur ei ole varasemalt OÜ-s PNK Grupp revisjoni läbi viinud, seetõttu kaebuse esitaja sellesisuline väide on alusetu. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja teadis, et OÜ-d Sim Projekt, RNA Pluss ja Ikopuu on maksupettusega tegelevad äriühingud. Revisjoniga kogutud tõendite põhjal on tõendatud asjaolu, et saematerjali tootis kaebaja ise, mis välistab kaebaja väite heausksusest tehingutes OÜtega Sim Projekt, RNA Pluss ja Ikopuu. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Maksuotsuse kohaselt tegi maksuhaldur revisjoni käigus kindlaks, et OÜ XXX on revideeritaval perioodil (jaanuar 2005 kuni juuni 2005) teinud väljamakseid osaühingutele Sim Projekt, RNA pluss ja Ikopuu kaupade eest, mida ta ei ole soetanud eelnimetatud äriühingutelt, kokku 3 065 293.23 krooni ning deklareerinud liigselt sisendkäibemaksu eelpoolnimetatud äriühingute nimel väljastatud arvete alusel kokku 467 587 krooni. Lähtudes eeltoodust määras maksuhaldur OÜ-le XXX maksustamisperioodide jaanuar 2005 kuni juuni 2005 eest täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 467 587 krooni. Käibemaksuseadusest tuleneb ettevõtjate vahelise käibe puhul sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil selle seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. 3 KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Seega on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks oluline, et kaup või teenus oleks soetatud ning kaup või teenus oleks soetatud teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, et kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas tehingud kaebuse esitaja ja OÜ-te Sim Projekt, RNA Pluss ja Ikopuu vahel perioodil jaanuar – juuni 2005 tegelikkuses toimusid või mitte. Maksuotsuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja ja OÜ-te Sim Projekt, RNA Pluss ja Ikopuu vahel tehinguid tegelikult toimunud, sealjuures eristatakse saematerjali ja palkmaterjali ostuepisoode, mistõttu on ebaõigesti toimunud sisendkäibemaksu mahaarvamine, Maksuhaldur loeb tõendatuks, et saematerjali eelnimetatud kolmelt äriühingult ei saadud, maksuhaldur on seisukohal, et saematerjal, mida kaebuse esitaja poolt müüdi, toodeti ise. Maksuotsusest nähtuvalt on nimetatud asjaolu tuvastatud kaebuse esitaja tööliste ütlustega, kelle teada saematerjali kaebuse esitaja asukohta ei toodud. Väär on kaebaja on seisukoht, et tööliste väidetavad ütlused ei saa olla piisavaks tõendiks tuvastamaks, et kaebuse esitaja ei oleks ettevõttesse saematerjali sisse ostnud, sest esiteks ei ole maksuotsusest jälgitav, milliste töötajate ütluste alusel on järeldusi tehtud ja esile on toodud vaid töötajate nimed. Selliselt ei ole maksuotsus kontrollitav ega nõuetekohaselt põhjendatud, kuna kaebuse esitaja ei saa aru, milliste töötajate millised ütlused on võetud maksuotsuse tegemisel aluseks. Asja materjalidest nähtuvalt kuulub vaidlustatud maksuotsuse (I toimik, lk 9-44) juurde lahutamatu osana 01.02.2007 revisjoniakt nr 12-3/103 (II toimik, lk 1-50), mis on kätte antud OÜ XXX juhatuse liikmele Andres Nagelile isiklikult (II toimik, lk 51-53) ja milles on kajastatud kõikide töötajate ütlused. Ka maksuotsuse leheküljel 2 (I toimik, lk 1) on toodud OÜ-s XXX kontrollitaval perioodil töötanud töötajate nimed - Jaanus Tali, Arnold Umlas Marek Birnbaum, Heino Abel, Lea Koobakene, Aivar Liivoja, Kalle Heero, Andres Trumm, Kalmer Karu, Neeme Jakobson, Vello Hinn, Marner Mandel Jaanus Jänes, Urve Zahkna, Elmet Moor, Üllar Ojasoo ja kõigilt neilt on maksuhaldur võtnud seletused ( IV toimik, lk 37-131), mille kohaselt OÜ XXX ostis ümarpalki (kuuse ja männi) ning töötles palgi saematerjaliks ja müüs ära; saematerjali ostmist OÜ XXX töötajad ei näinud ega kinnitanud; palgi vedas enamjaolt kohale OÜ PNK Grupp oma veok, millega sõitis Erki Nagel; ostetud palgist lõigatud saematerjali (omatoodangu) vedu toimus samuti OÜ XXX veokiga, millega sõitis Aivar Liivoja; ükski töötaja OÜ-dest Sim Projekt, Ikopuu ega RNA Pluss ega isikutest Priit Liber, Marko Kuivkaev, Kaido Saar, Kaido Krüüner ega Kaido Jakobson kuulnud ei olnud, samuti ei teadnud töötajad Võrus Pikk 21 asuvast laoplatsist midagi. Kohus on seisukohal, et kuna asja materjalidest nähtuvalt kaebaja ei esitanud maksuhaldurile materjalide ja kaupade (ümarpuidu ja saematerjali) laoarvestust ning juhatuse liikmed (Aivar Kelder, Andres Nagel ja Rein Rikas) andsid vastuolulisi ütlusi puidu ja saematerjali soetamise kohta, siis on töötajate ütlused piisavateks tõenditeks asjaolude väljaselgitamisel. Kohus nõustub vastustajaga, et saematerjali ladustamine Hinsal arvetel märgitud kogustes (kontrollitaval perioodil kokku 1149, 478 tm) ei saanud jääda töötajatele märkamatuks. Asja materjalidest nähtuvalt väidavad OÜ XXX juhatuse liikmed Aivar Kelder ( II toimik, lk 6891) ja Rein Rikas (II toimik, lk 100-104), et saematerjali toodi müüja transpordiga Hinsale, kus see vajadusel ümber töödeldi, kuid ükski töötaja seda ei kinnita. Ükski töötaja ei ole 4 näinud, et oleks toodud vaidlusalustel arvetel kajastatud saematerjali või seda ümber töödeldud. Samas kinnitasid kõik töötajad, et kunagi toodi Venemaalt mingi kogus saematerjali, kuid see toimus ajaliselt varem. Venemaalt saematerjali ostmist varasemalt kinnitas ka Aivar Kelder. Samuti autojuht Aivar Liivoja (IV toimik, lk 37-41) ütluste kohaselt peale mõne koorma, mis toodi Venemaalt, rohkem saematerjali sisse toodud ei ole, sest saematerjali lõigati ju ise. Eeltoodust nähtuvalt ei ole maksuhalduri järeldus, et kontrollitaval perioodil saematerjali Hinsale ei toodud ning seda ümber ei töödeldud, tehtud peamiselt ühe töötaja ütluste pinnalt, sest kui saematerjali oleks Hinsale toodud või seda seal ümber töödeldud, siis oleksid töötajad seda ka teadnud. Väär on kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole põhjendanud, mis põhjusel ei saa tugineda kaebuse esitaja juhatuse liikmete seletustele saematerjali sisseostmise kohta, sellekohastele müüja esindajate seletustele ja antud fakti kinnitavatele dokumentidele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et maksuhaldur on oma seisukohad väljendanud maksuotsuses vastavalt iga juhatuse liikme seletusele eraldi ja kokkuvõtvalt tõendite hindamisel tehtud järeldustes, mida kohus ei pea vajalikuks üle korrata. Juhatuse liikmed ei osanud anda teavet OÜ-ga Sim Projekt, OÜ-ga RNA Pluss ega OÜ-ga Ikopuu näidatud majandustehingute toimumise asjaolude kohta ning nende ütlused olid vastuolulised (I toimik, lk 39-40). Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et OÜ-d Sim Projekt, RNA Pluss ja Ikopuu on seostatavad fiktiivse tegevusega ja viimaste esindajaid variisikutele omases tegevuses, sest maksuhaldur on seadnud kahtluse alla palkmaterjali liikumise ja soetamisega seotud asjaolud. Maksuhaldur on seisukohal, et materjali ei ostetud OÜ-telt Sim Projekt, RNA Pluss ja Ikopuu, vaid kellegilt tundmatult kolmandalt isikult. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur püüdnud välja selgitada puidu päritoluga seotud asjaolusid, võttes seletusi arvetel näidatud metsamaterjali ja saematerjali müüjatelt OÜ Sim Projekt (III toimik, lk 66-174), OÜ RNA Pluss (III toimik lk 175-232 ja IV toimik, lk 1-19) ja OÜ Ikopuu (IV toimik, lk 23-36) juhatuse liikmetelt, veoselehtedele märgitud vedajatelt ja kinnistute omanikelt, kelle metsast puit pärines, kuid ükski küsitletud isik dokumentidel kajastatud andmete õigsust ei kinnitanud. OÜ RNA Pluss juhatuse liige Kaido Saar kinnitas, et tema oli tankist, kes tegeles arvete trükkimisega ja raha väljavõtmisega ning reaalset puitu ei ole ta kunagi näinud (III toimik, lk 216- 227). Seega nähtub K.Saare seletustest, et OÜ RNA Pluss tegeles fiktiivsete arvete väljastamisega ning osaühingu tegevust juhtis tegelikult Kaido Krüüner. Maksuhalduri seisukohta, et reaalselt tehinguid ei toimunud, kinnitavad ka OÜ Sim Projekt juhatuse liikme Priit Liberi ütlused ( III toimik, lk 93-104), mille kohaselt on müügidokumendid võltsitud ning materjali ei ostetud osutatud isikutelt ega transportinud dokumentidel näidatud vedajad. P.Liber ei nimeta ka ühtegi teist isikut, kellelt siis tegelikult on puit soetatud või kes on olnud tegelikud vedajad. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et see viitab otseselt sellele, et tehinguid tegelikult ei toimunud ning reaalset puitu ei ole olnud. Kuna P.Liber ei nimeta ühtegi isikut, kellelt tema puitu soetas, ei saa pidada ka usaldusväärseiks tema ütlusi selle kohta, et kaebuse esitajaga tehinguid tehes oli kaup alati olemas. Seega kaebaja väide, et tehingute toimumist on kinnitanud ka tehingu teine pool, ei ole õige. Kohus on seisukohal, et maksuhalduri poolt eelkogutud tõendid põhjendavad kahtlust, et kaebuse esitaja tehingud OÜ-tega Sim Projekt, RNA Pluss ja Ikopuu ei ole toimunud ja algdokumentidel 5 on valesti kajastatud tehingu majanduslik sisu, mistõttu algdokumendid ei vasta ka raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele. Kuigi arvete alusel tasuti ülekandega, ei ole selge, mille eest maksti, kui tehingut tegelikult ei toimunud. Ainuüksi OÜ Sim Projekt, OÜ RNA Pluss ja OÜ Ikopuu rekvisiitidega vormistatud arved (kuludokumendid) ja arvete eest näidatud tasumise fakt ei saa tõendada tehingute tegelikku toimumist eelnimetatud äriühingutega. Tõendatud on, et saematerjali eelpoolnimetatud kolmelt äriühingult ei saadud. Saematerjal, mida müüdi, toodeti ise. Samuti ei ole ümarpalki eelpoolnimetatud äriühingutelt ostetud, mida kinnitavad kaebuse esitaja juhatuse liikmete, müüjatena näidatud OÜ-te juhatuse liikmete, ümarpalgi ostude-müükide ahelas näidatud isikute ja keskkonnateenistuste ja keskkonnainspektsioonide vastused (IV toimik, lk 20-22) ning vedajatena näidatud veokite omanike ja veokijuhtide seletused. Arvestades eeltoodut on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et ka OÜ XXX on seotud maksupettusega. Riigikohtu halduskolleegium on oma 28.09.2006 kohtuotsuses nr 3-3-1-47-06 asunud seisukohale, et maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlus, mida maksukohustuslane pole kõrvaldanud, tähendab, et ta pole järginud kaasaaitamiskohustust ega arvestanud talle langeva tõendamiskoormusega. Antud juhul ei esitanud OÜ XXX maksuhaldurile dokumente, mis lükkaksid ümber maksuhalduri järelduse maksupettuses osalemise kohta, seega on maksuhalduril põhjendatud kahtlus OÜ XXX maksupettuses osalemise kohta ja on kogutud piisavalt tõendeid, mis seda seisukohta kinnitavad. Kohus nõustub maksuhalduri järeldustega, et reaalseid majandustehinguid kaebuse esitaja ja OÜte Sim Projekt, RNA Pluss ja Ikopuu vahel ei ole üldse toimunud, mida tõendavad järgmised dokumendid - OÜ XXX juhatuse liikmete vastuolulised ütlused, äriühingu töötajad ei ole näinud, et saematerjali oleks sisse toodud, ükski väidetavalt puitu müünud isik seda ei kinnita, ühe väidetava tehingupartneri juhatuse liige kinnitab, et tegeles fiktiivsete arvete väljastamisega ja teine tunnistab, et dokumendid on võltsitud, pangakontodele laekunud summad on koheselt välja võetud. Maksuhaldur on kontrollinud kõiki talle esitatud andmeid puidu päritolu kohta ning on selgunud, et dokumentidel näidatud isikutelt puitu ostetud ei ole. Maksumenetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et kaebuse esitaja pidi teadma, et OÜ Sim Projekt, OÜ RNA Pluss ja OÜ Ikopuu on maksupettusega tegelevad äriühingud, kelle vahel kaup reaalselt ei ole liikunud ning tegemist oli üksnes fiktiivsete arvetega. Kui kaupa ei ole reaalselt saadud või arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamiseks, sest soetamisel tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on sõltuvuses nõuetekohase arve olemasolust, kuid sellise regulatsiooni eelduseks ja eesmärgiks on arvele märgitud andmete vastavus tegelikule tehingu sisule. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuna maksumenetluse käigus on selgunud, et dokumendid ei kajasta tõeseid andmeid, siis ei saa ka neid arvesse võtta. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõendite hindamisel kogumis jõudnud õigele järeldusele, et OÜ XXX oli teadlik maksupettusest, mistõttu tal ei ole õigust maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu fiktiivsete tehingute osas. Väär on kaebaja seisukoht, et ta on olnud tehingute tegemisel hoolas ja vaatluse all olevate tehingute puhul järginud kõrgendatud tähelepanuga nende seaduslikkust. 6 Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna tehinguid ei kaebuse esitaja ega OÜ-te Sim Projekt, RNA Pluss ja Ikopuu vahel üldse toimunud ei ole, siis ei saa rääkida hoolsuskohustuse täitmisest antud tehingute puhul. Olukorras, kus tehingu teine pool on ise kinnitanud, et kõik ostjale esitatud dokumendid olid võltsitud ja sisaldasid valeandmeid, selle hulgas ka veoselehed, mis sisaldasid andmeid vedaja kohta, siis tehingute toimumisel väidetavalt heas usus ostja oleks äris nõutava tavapärase hoolsusega kauba vastuvõtmisel selle pidanud tuvastama. Juhul kui kaup oleks tõepoolest liikunud, siis oleks kauba vastuvõtja pidanud kontrollima ka kaubaga kaasas olevaid dokumente ning aru saama, et tegemist ei ole tegeliku vedajaga ning tegeliku müüjaga. Kõike eeltoodud kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et vaidlustatud maksuotsus on selge, maksuhaldur ei ole uurimisprintsiipi rikkunud, tehinguid reaalselt OÜ-tega Sim Projekt, RNA Pluss ja Ikopuu toimunud ei ole, kaebuse esitaja ei ole täitnud hoolsuskohustust, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 7