lg 2 kohaselt vaiet läbivaatav haldusorgan nõuab vajaduse korral asjaomaselt haldusorganilt välja haldusakti kohta käivad dokumendid, teostab vajaduse korral paikvaatlust, kaasab vajaduse korral eksperdi või spetsialisti, nõuab vajaduse korral kirjalikke selgitusi haldusakti andnud haldusorganilt, kuulab ära asjast huvitatud isikute seletused. Kaebuse esitaja hinnangul ei mahu Arnold Lõhmuse kriminaalasjas teostatud ülekuulamise protokolli võtmine maksuasja materjalide juurde ühegi
lg 2 nimetatud kriteeriumi alla.
lg 5 kohaselt võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide esitajalt vajaduse korral nõuda täiendavate tõendite esitamist. Antud juhul ei ole Maksuamet pöördunud kaebuse esitaja poole täiendavate tõendite saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on maksuotsuse täiendamine (kaebuse esitajale negatiivses suunas) vaidemenetluse raames kaebuse esitaja õigusi rikkuv, mistõttu palub kaebuse esitaja kohtul jätta vaideotsuses viidatud kriminaalasjas ülekuulamise protokoll tähelepanuta. Tähelepanuvääriv on asjaolu, et vaidemenetluse raames lisandunud kriminaalasja ülekuulamise protokoll (26.10.2006.a) oli Maksuametile kättesaadav juba enne maksuotsuse tegemist (27.10.2006.a), kuid maksuotsuses ei ole Maksuamet pidanud vajalikuks ülekuulamise protokollile tugineda. Kaebuse esitaja on ühtlasi seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole saanud tutvuda kriminaalasja ülekuulamise protokolliga ega esitada sellele oma vastuväiteid, millega on jällegi kaebuse esitaja õigusi rikutud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kriminaalmenetluse ülekuulamise protokoll ei ole tõendina ülekantav maksumenetlusse (haldusmenetlusse), maksukorralduse seadus näeb selgelt ette, millisel moel tuleb koguda kolmandatelt isikutelt saadavat teavet, et see oleks arvestatav tõendina. Kaebuse esitaja annab ühtlasi teada, et ta ei ole teinud mingisuguseid tehinguid A. Lõhmuse nimelise isikuga ja kaebuse esitajale teadaolevalt viibis A. Lõhmus 26.10.2006.a - ehk oma ütluste andmise ajal - vahi alla, ja tõkendi muutmise ootuses võis A. Lõhmus ütlused olla kallutatud iseloomuga. Kohtumenetluse käigus asus kaebuse esitaja seisukohale, et vastustaja on vaiet lahendades toonud eelkõige mängu A. Lõhmuse kriminaalasjas antud lause „Meelis Vaidla tellis enamus osas minu käest…“ ning kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidemenetluse raames ei ole selliselt võimalik maksuotsust kui haldusakti põhjendada. Täiendavate tõendite esitamise privileeg vaide-ja kohtumenetluses on ikkagi maksukohuslasel. Samas on selles kriminaalasjas menetlus lõpetatud ja A. Lõhmuse ütlused osutusid valedeks. 5 Juhindudes eeltoodust palub kaebuse esitaja tunnistada täielikult kehtetuks Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 27.10.2006.a maksuotsus nr 12-5/366 ja 12.01.2007.a vaideotsus nr 6-1/
lg 1 kohaselt kontrollitakse vaide läbivaatamisel haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust.
lg 2 kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan viia läbi mitmesuguseid toiminguid, kusjuures nende toimingute loetelu ei ole ammendav (
Seega oli Maksu- ja Tolliametil vajaduse korral õigus koguda täiendavaid tõendeid, sealhulgas kriminaalasja raames koostatud menetlusdokumentide koopiaid. KrMS § 214 lg 1 kohaselt võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnalt sai maksuhaldur OÜd Voorimees Trans puudutavad tõendid kriminaalasjas ülekuulamise protokolli ja protokolli väljavõtte näol alles 12.12.2006.a ja 10.01.2007.a. Seega ei vasta tõele kaebuse esitaja väited selle kohta, et tõendid olid maksuhalduri käsutuses juba maksuotsuse tegemise ajal. Arnold Lõhmuse 26.10.2006.a ülekuulamise protokollis seletab A. Lõhmus, et äriühingute Helados, WisePartners, GatlerHolding, MetaloGrupp ja TeksakoGrupp /loetelu pikem, nimetatud käesolevas vaidluses nimetatud äriühinguid/ näol on tegemist firmadega, mida A.Lõhmus kasutas arvete kirjutamiseks erinevatele äriühingutele. Reaalseid tehinguid nende ettevõtetega ei toimunud. Arvete vormistamine toimus tellija algatusel ja tellija poolt esitatud andmete alusel, varifirmade arvetele kantud raha tagastati arve tellijale. 26.10.2006.a ülekuulamise protokollis tunnistab Arnold Lõhmus ka seda, et varifirmade arved OÜ-le Voorimees Trans tellis temalt Meelis Vaidla. Seega leidis veelkord tõendamist asjaolu, mida Riigikohus on pidanud maksustamise seisukohalt oluliseks, nimelt OÜ Voorimees Trans teadis, et kaupade müüjateks ei ole arvetel märgitud isikud. Tegelikkusele mittevastav on kaebuse esitaja väide, et vaide lahendaja on täiendavatele tõenditele tuginedes muutnud maksuotsuse järeldusi maksukohustuslaste negatiivses suunas. Maksu- ja Tolliamet ei muutnud Lõuna maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse järeldusi ning jättis otsuse maksude määramise kohta muutmata. Täiendavad tõendid kinnitasid, et maksuotsus on õige ja põhjendatud. Riigikohus on oma otsustes korduvalt märkinud, et tõenditeks haldusmenetluses võivad olla ka kriminaalasjas kogutud tõendid (haldusasjad nr 3-3-1-54-01; 3-3-1-2-03 jt). Seega oli vaide lahendajal õigus võtta asja lahendamisel tõenditena arvesse pärast maksuotsuse tegemist tema käsutusse antud dokumendid. Kohtumenetluse käigus asus vastustaja seisukohale, et A. Lõhmus´e ülekuulamise protokolle tuleb arvestada nagu kõiki teisi kogutud tõendeid ning nendest ei saa välja lugeda mitte midagi muud, kui et OÜ Voorimees Trans kuulus nende äriühingute hulka, kes tellisid fiktiivseid arveid A. Lõhmus´elt. Vastustaja leiab, et 27.10.2006.a maksuotsus nr 12-5/366 ja 12.01.2007.a vaideotsus nr 61/11 on seaduslikud ja põhjendatud ning puudub alus nende muutmiseks või tühistamiseks. Eeltoodut arvesse võttes palub vastustaja jätta OÜ Voorimees Trans kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 27.10.2006.a maksuotsuse nr 12-5/366 ja 12.01.2007.a vaideotsuse nr 6-1/11 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus 7
lõikes 2 sätestatud ülesannetega ega ka maksu olemusega (vt maksu mõiste
§-s 2). Kohtu seisukoht tuleneb
lõike 2 esimesest lausest, mis sätestab, et maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Samuti
§-st 82, mis sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Käesoleval juhul ongi vastustaja niiviisi toiminud. OÜ Helados puhul on vastustaja poolt seletus võetud Urmas Iluverilt (maksutoimiku lk 275-278), kes ei tea, millega osaühing 8 tegeleb ega ole esitanud arveid ega saanud raha ega volitanud kedagi, firma oli lihtsalt tema nimel. Vastustaja on teostanud ka dokumentide ekspertiisi, milles antud eksperdiarvamuse kohaselt on ekspert seisukohal (maksutoimiku lk 144), et U. Iluveri nimelt müügilepingutele jäetud allkirjad on jäetud sama kujutisega templiga. OÜ Uksekoda vastuses (maksutoimik lk 168) selgitatakse, et kaup osteti OÜ-lt Voorimees Trans ja kohaletoimetajaks oli viimane. OÜ WisePartners puhul on vastustaja poolt seletus võetud Uno Rüütlilt (maksutoimik lk 280282), kes oli vormistatud firma omanikuna, ei ole osaühingu nimel allkirju andnud ega arveid koostanud ega tea tehingutest midagi. Eksperdi arvamuse (maksutoimik lk 144) kohaselt on müügilepingul, arvetel ja kassa sissetuleku orderite kviitungitel olevad U. Rüütli nimelt jäetud allkirjad jäetud sama kujutisega templiga. HUMAL Elektroonika OÜ vastuse (maksutoimik lk 146) kohaselt on ettevõte valmistanud allkirja pitsati U.Rüütli nimega. OÜ Hant vastusega (maksutoimik lk 188) on tõendatud, et kauba müüjaks oli OÜ Voorimees Trans. OÜ GatlerHolding puhul on seletus võetud Maria Tornijainenilt (maksutoimik lk 267-273), kes ei ole kellelegi andnud volitusi tehingute tegemiseks ega ole ise tehinguid teinud ja tunnistab, et on nn. variisik ja lasi oma passist koopia teha. Eksperdiarvamusega (maksutoimik lk 144) on tõendatud, et müügilepingul, arvetel ja kassa sissetuleku orderite kviitungitel olevad allkirjad M.Tornijaineni nimelt on jäetud sama kujutisega templiga. OÜ Hant vastuse (maksutoimik lk 188) kohaselt kasutati OÜ Voorimees Trans veokit. OÜ MetaloGrupp puhul on vastustaja struktuuriüksus võtnud seletuse Priit Kompuselt (maksutoimik lk 247-250), kes võttis ettevõtte raha eest oma nimele, tellis allkirja templi ja ei ole osaühingu nimel ühtegi tehingut teinud ega volitanud kedagi ka tegema. Tänavakoristus OÜ vastuse (maksutoimik lk159) kohaselt ei teata masina remontimisest OÜ Voorimees Trans poolt midagi. OÜ TeksakoGrupp puhul on vastustaja võtnud seletuse Kalle Meelandilt (maksutoimik lk 257-260), kes selgitab et hakkas raha eest juhatuse liikmeks ja et tehti tema allkirjaga pitsat, ta ei ole firmas tegutsenud ega kedagi volitanud tehinguid tegema. OÜ Hant vastuse (maksutoimik lk 188) kohaselt kasutati OÜ Voormiees Trans kallurit. Vastustaja on kõigi nende ettevõtete kohta teostanud veel hulgaliselt järelepärimisi, millele saadud kirjalikud tõendid kinnitavad maksuameti poolt kogutud tõendite usaldusväärsust ja järelduste õigsust, kuid ei kinnita OÜ Voorimees Trans seadusliku esindaja poolt nii vastustajale kui kohtuistungil antud ütlusi. Vastustaja on teinud õige järelduse, et neil asjaoludel ei kohaldu asjas maksukohustuslase heausksusega seonduvat küsimust ja seega ei olnud alust sel alusel teistsuguse maksuotsuse tegemiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (
Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Käesoleval juhul põhjendavad maksuhalduri poolt kogutud tõendid maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on piisavad selleks, et vastustajal oli nii faktiline kui õiguslik alus vaidlustatud maksuotsuse tegemiseks. Kuna vaidlusalune maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läks käesolevas asjas tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.
lõike 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebuse esitaja ei ole aga ei vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et käesoleval juhul 9 oleks maksusumma määratud valesti. Neil asjaoludel ei toeta halduskohus kaebuse esitaja seisukohta, et vastustaja on asjakohast materiaalõigust, milleks on KMS § 29 ja TMS § 51 kohaldanud vääralt. Halduskohus ei jaga kaebuse esitaja seisukohta, et vaidemenetluses on eiratud
Tartu Ringkonnakohtu 09.10.2007.a kohtumäärusega (tl 129-130) on loetud lubatavaks kirjalikuks tõendiks vastustaja poolt vaidemenetluses kogutud Arnold Lõhmuse ütlused, mis on vastustaja poolt hinnatud kirjaliku tõendina. Kohtu korraldusel on vastustaja esitanud A.Lõhmuse kahtlustatavana ülekuulamise protokollid ja Meelis Vaidla kahtlustatavana ülekuulamise protokollid ning teavitanud halduskohut kahtlustuste sisust (tl 148-184). Halduskohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud vastustaja seisukohtade ja haldusaktide õigsus. Käesolevas asjas on tõendamiskoormis vaieldamatult üle läinud maksukohustuslasele, maksukohustuslane ei ole aga esitanud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et vaidlusalused haldusaktid oleks antud vääradel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel. Kaebuse esitajal oli tulenevalt halduskohtule omasest uurimisprintsiibist võimalik tõendeid esitada lisaks vaidemenetlusele ka halduskohtus (vt näit Riigikohtu 14.11.2007.a kohtuotsus haldusasjas 3-3-1-47-07), kuid kaebuse esitaja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud, mille tõttu puudub alus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.