kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 25 000 krooni krediiti.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.
lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestas Üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja hoiatas 09.01.2007.a. kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2- 2 nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja
Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 05.02.2007.a. kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 33460 krooni tasumist, millest 24905.36 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 2863.02 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4981.07 krooni leppetrahv, 10.55 krooni viivis ning 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 24905.36 krooni. Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 24.99% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata 2863.02 krooni intressist.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 4981.07 krooni (24905.36 kr * 20%). Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist hageja nõuab seaduse ja lepingu alusel. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata 700 krooni kostjale 22.11.2006, 09.01.2007 ja 05.02.2007 saadetud kirjade eest.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (
Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 24.99% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 05.02.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 10.55 krooni. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 30586.43 krooni (krediidisumma koos sissenõude kulude ja leppetrahviga). Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumisega viivitamisel, määraga 24.99% võlgnetavalt summalt aastas. Seisuga 15.02.2008.a. tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 7863.51 krooni. Samuti lubab TsMS § 367 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja mõista kostjalt alates 15.02.2008 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni välja mõista viivis 24.99% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 461 lg 4 sätestab, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist
lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega palub hageja lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ja TsMS § 367 alusel 3 välja mõistetavale viivisele kostjalt välja mõista alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni intressi täieliku tasumiseni viivis 24.99% sissenõutavaks muutunud tasumata intressilt aastas. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 41312.96 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 24905.36 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2863.02 krooni, viivis 7863.51 krooni, leppetrahv 4981.07 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 700 krooni. Samuti mõista kostjalt alates 15.02.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24.99% tagastamata krediidisummalt aastas. Mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 24.99% viivist tagastamata intressi summalt aastas. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemishoiatus ja ülesütlemisavaldus, laenuteenuste hinnakiri, viiviste arvestus. Kohtukulu tõendamiseks on hageja esitanud riigilõivu tasumise maksekorralduse (1267 krooni). II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 18.02.2008.a. kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja poolt isiklikult vastu võetud 04.03.2008.a., mille kohta on ta andnud allkirja. Seega kostjal vastuste andmise viimaseks tähtajaks oli 18.03.2008.a. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni 4 täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt kuulub välja mõistmisele 41312.96 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 24905.36 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2863.02 krooni, viivis 7863.51 krooni, leppetrahv 4981.07 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 700 krooni. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 15.02.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24.99% tagastamata krediidisummalt aastas ning alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 24.99% viivist tagastamata intressi summalt aastas. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 367; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ I.Külavee Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 11. juunil 2008.a Nooremreferent I.Golubev 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.