kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooltel ei ole vaidlust järgmises: poolte vahel on 21.11.2003.a sõlmitud korteriomandi müügileping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud, hageja on kostja eest tasunud võlgnevuse korteriühistule ning kostja on tasunud 71 329.13 krooni suurusest võlgnevusest korteriühistule 56 329.13 krooni. Pooled vaidlevad järgmises: kas võlgnevuse tekke aluseks olevad arved esitas korteriühistu õiguspäraselt tema poolt osutatud teenuste eest või mitte ning kas kostjal oli kohustus need tasuda. Poolte vahel 21.11.2003.a sõlmitud korteriomandi müügileping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingute lisa nr 1 p 3.3. kohaselt kannab kostja kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse üleandmisest ja hageja nõudmisel esitab hagejale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui mõni eelnimetatud maksetest jääb kostja poolt tasumata ning nõutakse sisse hagejalt, on kostja kohustatud seitsme päeva jooksul arvates hagejalt nõude saamisest hüvitama 2 hagejale sellised kulud ning hüvitise maksmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,03% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. UMK 12.01.2004.a makseteatis/arvega nr 20040128 ja 16.02.2004.a makseteatis/arvega nr 20040228 on tõendatud, et kostja võlgnevus kommunaalteenuste eest seisuga 31.12.2003.a oli 71 329.13 krooni ja seisuga 31.01.2004.a 21 329.13 krooni, millest saab järeldada, et kostja tasus jaanuaris 2004.a võlgnevusest 50 000.00 krooni. SEB Eesti Ühispank maksekorraldusega nr 557 on tõendatud, et kostja tasus korteriühistule (mitte hagejale) võlgnevusest 17.04.2004.a 6329.13 krooni. Hansapanga konto väljavõttega 02.11.2006.a on tõendatud, et hageja eest tasus 26.05.2005.a ja 29.08.2005.a WLA korteriühistule 36 967.50 krooni kostja võlgnevust. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et hageja on kostja eest tasunud võlgnevuse korteriühistule ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse § 78 lg 4 alusel esitada tagasinõue kostja vastu. Kuna kostja vastuväidete kohaselt on tal võlgnevus 17.04.2004.a seisuga likvideeritud ning korteriühistu on esitanud nõude summas 15 000.00 krooni alusetult teenuste eest, mida kostja ei ole saanud, siis järgnevalt kohus kontrollib korteriühistu poolt 15 000.00 krooni suuruses summas esitatud arvete õigust ja tõendatust. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Kostja ja KSI K OÜ, mille juhatuse liige on kostja, on SEB Eesti Ühispank 31.10.2000.a maksekorraldusega nr 214 ja 21.12.2000.a maksekorraldusega nr 244 tõendanud, et tasusid parkimiskohtade eest 14 000.00 krooni. SEB Eesti Ühispank 21.03.2003.a maksekorraldusega nr 31 on tõendatud, et KÜ tagastas KSI K OÜ-le parkimiskoha eest 7000.00 krooni. Samas nähtub UMK 15.05.2003.a makseteatisest/arvest, et parkla tasaarvestus summas 7000.00 krooni on lisatud kulukirjena arvele. Kostja on 11.01.2002.a KJ e-kirjaga tõendanud, et korteriühistu on nõus tasuma kostja korteri elutoa lae remondikulud summas 7000.00 krooni, mis osas vähendatakse kostja haldusarve võlgnevust. Korteriühistu raamatupidamise väljavõttest kostja korteri osas aastatel 1999-2002 nähtub, et 2002.a jaanuarikuus on tehtud Pearaamatu järgi +995.00 krooni suurune korrektuur. Hageja ei ole esitanud kostjale tõendeid selle kohta, et kostjal peale 14.07.2004.a võlgnevus korteriühistu ees puudub, ümberlükanud ega esitanud vastavaid tõendeid. Tuginedes eelnenule loeb kohus tõendatuks, et kostjal puudub seisuga 14.07.2004.a võlgnevus korteriühistu ees, mistõttu hagejal puudub õigus
Kuna kostjal puudub võlgnevus, siis ei ole võimalik kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuselt viiviseid välja mõista. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi ei ole tõendatud ja põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kannab hageja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: /allkiri/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.