Vastuväidete kohaselt tellis kostja Tradent Grupp OÜ-lt 2006.a juulis xxx majadele survevee tõstmiseks pumbad, esitades vastava projektdokumentatsiooni. Kostja eeldas, et Tradent Grupp OÜ paigaldab pumbad projekti alusel. Tradent Grupp OÜ paigaldatud veepumbad ei vasta projektile. Kastani 183A oli pumba ettenähtud mahuks 4 m3/h ja Kastani 183B 3,5 m3/h. Tradent Grupp OÜ paigaldas pumbad tootlikkusega 3 m3/h ning ei esitanud nõutavat dokumentatsiooni. Kostja esitas Tradent Grupp OÜ-le pretensiooni ning nõudis pumpade väljavahetamist, osaühing kostja nõudmisi ei täitnud. Kostja sõlmis Tradent Grupp OÜ-ga 06.03.2007.a töövõtulepingu xxx majade soojasõlme ümberehituseks. Tradent Grupp OÜ teostas lepingus kirjeldatud tööd ning kuna süsteem näis toimivat, allkirjastas kostja tööde vastuvõtmise akti. Kuna teostatud tööd ei vastanud nõuetele, ei lisatud hiljem aktile projektilahenduse autori poolset hinnangut. Tradent Grupp OÜ teostas tööd puudustega, paigaldades tarbeveele 3-T ventiili Danfoss täiturmootoriga AMB 162, mille minimaalne sulgemisaeg on 140 sekundit. Eesti standardi EVS 835:2003 p 2.12.2 kohaselt peaks vajaliku temperatuuriga vesi jõudma veevõtupunkti vähemalt 30 sekundiga. Ka ventiili ametlik maaletooja soovitab tarbeveel kasutada 30 sekundilise sulgemisajaga mootoreid. Paigaldatud täitemootor on mõeldud kasutamiseks keskkütte süsteemides, mitte tarbeveele. Kostja nõudis Tradent Grupp OÜ-lt ventiilide vahetamist, osaühing ei ole seda teinud. Kostjal ei ole tekkinud tulenevalt
§-st 637 lg 3, 4 tasu maksmise kohustust. Teostatud töö ei vasta lepingutingimustele ning dokumente ei ole esitatud, Tradent Grupp OÜ rikkus
Tradent Grupp OÜ teadis, mis otstarbeks kostja töid vajas ja kostja tugines Tradent Grupp OÜ erialastele oskustele ja teadmistele. Kostja leiab, et ei ole töid sisuliselt vastu võtnud, kuid hageja vastutaks puuduste eest ka
Kostja on nõudnud töö parandamist ja nõustunud hüvitama hinnavahe. Lisaks sellele võib kostja oma kohustuse täitmisest keelduda
KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja väitel omandas ta omandas nõudeõiguse kostja vastu 27.04.2007.a Tradent Grupp OÜ-lt. Kohus loeb väljastusteatega tõendatuks, et hageja saatis kostjale 30.04.2007.a kirja (tl 12) ning nõudis kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega on kostjal õigus esitada hageja vastu kõik vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamise lepingu aluseks olevast töövõtulepingust.
lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja väidetest nähtuvalt sõlmisid pooled kaks töövõtulepingut: 2006.a juulis Kastani 183A ja 183B majadele veepumpade paigaldamise lepingu ning 06.03.2007.a töövõtulepingu lepingus nimetatud tööde tegemiseks. Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks veepumpade paigaldamiseks töövõtulepingu sõlmimise 2006.a juulis. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et kostja ja OÜ Tradent Grupp sõlmisid 06.03.2007.a töövõtulepingu Kastani 183A ja 183B majade soojasõlme 2 ümberehituseks (tl 5-8). Lepingu p 2.1 kohaselt tuli OÜ-l Tradent Grupp paigaldada muuhulgas tarbevee mahtboileri kütte primaarpoolele 3-tee ventiilid ning mõlemale majale radiaatorküttele uued sagedusmuunduriga tsirkulatsiooni pumbad tootlikkusega 3.8 m3/h. Lepingu p 5.2 kohaselt kohustus tellija tasuma töövõtjale lepinguga ette nähtud tööde eest 105 244.48 krooni. Lepingu p 2.1 seletuskirja kohaselt on pakkumine koostatud lähtudes Aivo Veismani koostatud eksperthinnangust. Eksperthinnangus on soojasõlme puudusteks märgitud, et vajalik oleks paigaldada kolmetee ventiilid soojaveeboilerite ette vastavalt projektile ning paigaldada sisseehitatud sagedusmuunduriga pumbad (tl 27). Seega oli OÜ Tradent Grupp töövõtulepingute järgseks kohustuseks paigaldada muuhulgas tarbevee mahtboileri kütte primaarpoolele 3-tee ventiilid ning mõlemale majale pumbad. Kostja vastuväidetest nähtuvalt on kostja käsitlenud mõlemaid töid ühtse lepinguna, mille eest tuli tasuda 06.03.2007.a töövõtulepingu alusel. Hageja ei ole nimetatud seisukohale vastu vaielnud ja seega käsitleb ka kohus mõlemaid töid 06.03.2007.a töövõtulepingu alusel tasumisele kuuluvatena. Kostja leidis, et mõlemad tööd on tehtud puudustega. Kohus peab pooltevahelise vaidluse lahendamiseks analüüsima, 1. kas teostatud töö vastas lepingutingimustele, 2. kui töö lepingutingimustele ei vastanud, siis kas töövõtja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, 3. millised on mittevastavuse tagajärjed. 1. Teostatud töö vastavus lepingutingimustele Kostja on esitanud xxx majade veevarustuse, kanalisatsiooni ja välisvõrkude projekti, kütte ja ventilatsiooni projekti ja elektrivarustuse projekti (tl 30-37). Nimetatud projektist on näha, et xxx oli veepumpadele ettenähtud mahuks 4 m3/h ja Kastani 183B 3,5 m3/h. Kostja esitatud fotodelt on näha, et paigaldatud pumpade vastav tehniline näitaja on 3.0 m3/h (tl 38-39). Kostja ütlustest nähtuvalt pidi Tradent Grupp OÜ paigaldama pumbad projektdokumentatsiooni alusel, hageja ei ole kostja esitatud asjaolule vastu vaielnud.
lg 2 p 1 ja 2 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kuna paigaldatud pumpade võimsus ei vastanud projektile, ei vastanud töö lepingutingimustele. Eesti standardi EVS 835:2003 p 2.12.2 kohaselt kui veevõtuseade on maksimaalselt avatud, peab vajaliku temperatuuriga vesi jõudma veevõtupunkti vähemalt 30 sekundiga (tl 40-43). Kostja ja Danfoss AS esindaja kirjavahetusest ning lisatud andmelehest nähtub, et täiturmootor AMB 162 sobib kasutamiseks küttesüsteemis (tl 44-50). Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks, et töövõtja paigaldas tarbeveele küttesüsteemis kasutatavad ventiilid ja seega ei vastanud töö ka selles osas lepingutingimustele. Seega loeb kohus tõendatuks, et teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele. 2. Töövõtja vastutus lepingutingimustele mittevastavuse eest Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest põhimõtteliselt alati. Sellest üldpõhimõttest on kolm erandit: 1) tellija ei teata töö puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist; 2) pooled on kokku leppinud töövõtja vastutuse piiramises; 3) töö lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas tellijast tulenev sündmus või asjaolu, mille toimumise riski kannab tellija. Hageja ei ole osundanud ajaolule, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ega osundanud ka ühelegi vastutust välistavale asjaolule. Tradent Grupp OÜ puhul on tegemist ettevõttega, mis on spetsialiseerunud hoonete sisekommunikatsioonide ehitusele (vesi, kanalisatsioon, küte, elekter jne, tl 28-29). Seega pidid osaühingul töövõtjana olema erialased teadmised, et aru saada, kui suure võimsusega pumbad on kirjas projektdokumentatsioonis ning milliseid ventiile tuleb kasutada tarbevee puhul. 3 Pooled allkirjastasid 19.03.2007.a tööde-üleandmise vastuvõtmise akti. Kostja esindaja lisas aktile: „Visuaalne ja ühikuline kontroll teostatud 19.03.2007, vastab lepingule. Projektlahenduse autori poolne hinnang lisatakse käesolevale aktile 20.03.2007.a“ (tl 11). Kohus leiab, et töö ülevaatamine ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine ei kõrvalda töövõtja vastutust puudustega tehtud töö eest. Poolte allkirjastatud aktis on oluline vaid töö üleandmise aeg, et tuvastada, kas puudustest teatati mõistliku aja jooksul. Kostja esitas 12.04.2007.a OÜ-le Tradent Grupp pretensiooni, milles palus vahetada pumbad projektijärgsete vastu (tl 51). 29.05.2007.a esitas kostja OÜ-le Tradent Grupp pretensiooni, milles palus vahetada ventiilid ning teatas, et tasub kostja võla pärast tööde teostamist (tl 52).
lg 1 kohaselt peab näiteks tarbijatöövõtu puhul tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kuna kostja puhul ei ole tegemist tarbijaga, siis antud juhul nimetatud säte ei kohaldu. Samas on kostja puudustest esimest korda teatanud vähem kui kuu aja möödumisel, mida kohus peab teatamiseks mõistliku aja jooksul. Seega leiab kohus, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 3. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjed Tradent Grupp OÜ esitas kostjale 19.03.2007.a arve 06.03.2007.a pakkumise alusel summas 105 244.50 krooni (tl 9) ja 26.03.2007.a tagasilöögiklappide paigalduse eest arve summas 5000 krooni (tl 10). Tulenevalt
lg 1 ja 2 on kostjal õigus nõuda uue töö parandamist või uue töö tegemist, kuna tegemist on olulise lepingurikkumisega. Kostja on seda ka nõudnud, töövõtja ei ole tööd parandanud.
lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda.
lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Snorge Ehitus OÜ hinnapakkumise kohaselt maksaks Kastani 183A ja 183B soojussõlmede ehitus ja projekti ning ehitusnormidega vastavusse viimine 67 584.50 krooni (tl 60). Faststart OÜ hinnapakkumise kohaselt maksaks Kastani 183A ja 183B soojussõlmede ümberehitus, mõõdistamine ja seadistamine kokku 69 620 krooni (tl 61). Kostja põhivõlg hageja ees on 55 244.50 krooni. Kohus leiab, et töövõtulepingu alusel tasu maksmise kohustuse täitmisest keeldumine on antud juhul mõistlik ja vastab hea usu põhimõttele. Kuna kostja on kasutanud oma seadusest tulenevat õigust keelduda kohustuse täitmisest, tuleb hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Põhivõla osas hagi rahuldamata jätmisel tuleb hagi jätta rahuldamata ka viiviste väljamõistmise nõudes. Kohus loeb ebaõigeks kostja väite, et kostjal ei ole tekkinud tulenevalt
§-st 637 lg 3, 4 tasu maksmise kohustust. Asjaolu, et tehtud töö on puudustega, ei tähenda, et see ei oleks valminud. Samuti ei ole õige väita, et kostja ei ole tööd vastu võtnud. Kostja esindaja on tööde üleandmisevastuvõtmise aktile alla kirjutanud ja seega tööd vastu võtnud. Kostjal oli tulenevalt
§-st 638 kohustus töö vastu võtta. Menetluskulud 4 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.