← Eesti

2-07-7062/1

Obsah (5)§ 101§ 108§ 76§ 100§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 02.03.2007 seisuga on kostja võlgnevus kokku 943.22 krooni, sellest põhiosa on 844.16 krooni, intress 99.06 krooni ja leppetrahv 50 krooni. Lepingu kohaselt on makse mittetähtaegse tasumise korral viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldav intressimäär + 7% aastas. 01.01.2007 seisuga kehtib tarbijakrediidile viivisemäär 10.05% aastas ehk 0.029 % päevas. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagimaterjalid on kostjale 28.02.2008 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 313 kohaselt allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 31.03.2008. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused 10.08.2005 sõlmiti aktsiaseltsi xxx, aktsiaselts xxx ja kostja vahel xxx järelmaksu müügileping nr 102/62798, mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupa summas 3 595 krooni. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma vastavalt maksegraafikule hagejale ettenähtud summad.

§ 76kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostja enda kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 2-07-7062

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist vastavalt panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. 01.01.2007 seisuga kehtib tarbijakrediidile viivisemäär 10.05% aastas ehk 0.029 % päevas. Hageja on taotlenud xxx välja mõista xxx kasuks viivis alates 07.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EK intress+7% aastas). Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, mil kostja võlgnevuse tasub, palub hageja teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Kohus leiab, et eeltoodu alusel on hageja taotlus põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt alates 07.03.2007 hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras (EK intress+7% aastas).

Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 943.22 krooni, millest põhiosa on 844.16 krooni, intress 99.06 krooni ja leppetrahv 50 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.